KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 05.07.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-17100 Tsiviilasi Salva Kindlustuse AS

) § 492 lg 1 alusel hageja õigustatud kostjalt kahju nõudma. Kostja kahju ei ole tasunud.

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja oli teadlik 20.02.2015 kahjujuhtumist, kuna oli kahjukannataja kutsel korteris xx kohal ja nägi suurt loiku läbikäidavas toas. Korteris xx veejälge ei avastatud. Sündmuskoha vaatlusakt põhineb kasusaaja ütlustel, mitte vaatluse andmetel. Läbi ei ole viidud objektiivset uurimist. Ekspert ja korteri omanik ei külastanud peale korteris xx toimunud avariid korterit xx. Hageja esile toodud asjaolud on väljamõeldised ja vastuolulised, kuna hagis nimetati lekke põhjuseks pesumasin, kuid aktis köögivalamu. Akt on xxxxxxxxx korteriühistu esimehe poolt allkirjastamata ja seda ei saa lugeda ametlikuks dokumendiks.
2. Maakohus rahuldas 25.05.2018 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 291,25 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 75 eurot. Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus, kas Xxxxx x-xx korteri kahjustused olid põhjustatud kostja korterist xx tulnud veest.

§ 492lg 1 alusel on hagejal õigus kostja vastu hagi esitada.

Kahju on põhjustanud kostja, jättes täitmata korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p-st 1 tuleneva kohustuse hoida korter korras ja hoiduda tegevusest, mille toime korteri xx omanikule ületab omandi tavakasutusest tekkinud mõjud. 20.02.2015 aktiga, fotodega pöördel ja tunnistaja VS ütlustega on tõendatud, et kindlustusvõtja korteris tekkis kahju kostja korterist. Käesoleval hetkel ei ole võimalik täpselt tuvastada, kas veelekke põhjuseks oli kostja korteris asuv pesumasin või köögivalamu, kuna tunnistaja ütluste kohaselt kostja kahju toimumise järgselt tunnistajat ja korteri xx omanikku enda korterisse ülevaatuse teostamiseks ei lubanud. Tunnistaja ütluste kohaselt tilkus korteris xx akna juures laest vett ja põranda keskel oli suur loik. Tunnistaja selgituste järgi on ka varasemalt olnud ülevalt (korterist xx) kahju põhjustamise juhtumeid. Kostja saanuks asjaolu kinnitamiseks, et veeleke ei ole põhjustatud tema korterist, lubada kahjukannatanu ja tunnistaja ülevaatuseks enda korterisse, kuid seda kostja ei 2

§ 127lg-d 1 ja 4).

Kui kostja oleks korteri xx omanikuna hoidnud korteriomandi korras ja seda kasutades hoidunud tegevusest, mille toime korteri xx omanikule ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, poleks veekahju tekkinud ja poleks korter xx kahjustada saanud. Kostja ei tõendanud õigusvastasust välistavat asjaolu (

§ 1045

lg 2) ega süü puudumist (

§ 1050

). Hageja esitas veekahju tagajärgede likvideerimise hinnapakkumise, mille maksumus on 391,25 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Seega on tõendatud kahju 391,25 eurot, millest 291,25 eurot tuleb hagejale hüvitada. Kulutusi remondile on mõistlikud ja põhjendatud. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik kulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

1. 20.06.2018 esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus arvestanud kostja argumente ja tõendeid. Kuna korteriühistu nimel 20.02.2015 koostatud aktil puudub korteriühistu esimehe allkiri, ei ole esimees seda akti koostanud ega selles osas seisukohta esitanud. Nimetatud akt on koostatud kindlustusvõtja poolt. Kostja hinnangul tungis vesi korterisse läbi akna. Hageja esitatud fotod ei tõenda, et kahju põhjustajaks oli kostja.
2. 02.07.2018 esitas kostja ringkonnakohtule täiendavad tõendid. Määruse põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
4. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid.
5. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Asjaolu, et kostja maakohtu otsuses kaalutud hinnangutega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. 3