TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-18-1047 6. juuli 2018 Janar Jäätma

§ 3p-dest 1 ja 2 tulenevaid õigusi (vt käesolev otsus, p-d 8–10).

Riigihankeõigus ei näe pakkujale ega teenuse osutajale ette subjektiivset avalikku õigust kindla suurusega tasule. Ühtlasi ei kohusta kehtiv riigihankeõigus hankijat kestvuslepingute puhul nägema ette tasu suurendamise korrigeerimise õiguslikke aluseid. Vajadusel saab kestvuslepingute tasu suurendamise küsimuse hankija otsustada RHS §-s 123 sätestatud alustel ja korras. Asjaolu, et hankija on otsustanud tasu suuruse küsimuse siduda THI-ga, ei välista ega piira kaebajal riigihankel osalemast. THI on objektiivne kriteerium, mida kohaldatakse kõigi pakkujate suhtes. Kas THI alusel tasu suurendamine on sisuliselt põhjendatud või mitte, see ei ole õiguslik, vaid majanduslik ja otstarbekuse küsimus, mida kohus ei hinda (vt HKMS § 158 lg 3 teine lause).

1. Kaebaja on seisukohal, et HD p 9.3 ja leping p 2.1 on õigusvastane, kuna see ei näe ette lepingu perioodi edasilükkumisest tekkinud kulude hüvitamist. Kaebaja hinnangul jätavad vaidlusalused punktid kaebaja kanda ebamõistlikult suure finantsriski. 12.
2. HD p-s 9.3 märgitakse järgmist: „Juhul kui hankelepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt käesoleva hankemenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks hankelepingu alusel liiniveo teostamise alustamine 01.01.2019, alustatakse liinivedu hankija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist ning lepingu periood pikeneb samuti vastava perioodi võrra.“ Lepingu p-s 2.1 märgitakse jätmist: „Lepingu objektiks on bussiliiniveoteenuse tellimine tellija poolt ja vastava teenuse osutamine vedaja poolt avalikul liiniveol Valga maakonna I liinigrupi bussiliinidel perioodil _____ kuni _____ liinikilomeetri maksumusega ____________ eurot/liinikm.“ 12.
3. Halduskohtu hinnangul ei riku

§ 3p-dest 1 ja 2 tulenevaid õigusi (vt käesolev otsus, p-d 8–10).

Vaidlusalused punktid ei välista ega piira kaebajal riigihankel osalemast. Samuti ei tulene nendest tingimusi pakkumiste hindamisele. Halduskohus märgib mh, et usutav ei ole, et lepingu täitmine lükkuks hanke- kui kiireloomulistes asjades aastaid edasi. Sõltumata vaidlusalusest punktist võib lepingu sõlmimine, sh täitmine edasi lükkuda, kui nt halduskohus peaks kohaldama esialgset õiguskaitset.

1. Kaebaja on seisukohal, et lepingu p-d 3.5 ja 3.6 on õigusvastased, kuna esimese aasta liinikilomeetri maksumust ei korrigeerita ning edaspidi toimub liinikilomeetri maksumuse korrigeerimine kaks korda aastas. Kaebaja hinnangul jätavad need punktid finantsriski kaebaja kanda. 13.
2. Lepingu vaidlusalustes punktides märgitakse järgmist: „3.
3. Liinikilomeetri maksumuse piirmäära muudetakse kaks

§ 3p-dest 1 ja 2 tulenevaid õigusi (vt käesolev otsus, p-d 8–10).

Vaidlusalused punktid ei välista ega piira kaebajal riigihankel osalemast. Samuti ei tulene nendest tingimusi pakkumise hindamisele. Kehtiv riigihankeõigus ei kohusta hankijat kestvuslepingute puhul esimesel ega ühelgi teisel aastal korrigeerima tasu, mida hankijal tuleb vedajatele lepingu alusel maksta. Seda enam ei saa kaebaja õigusi rikkuda olukord, kus hankija on näinud tasu suurendamise mehhanismi ette kaks korda aastas. Kas esimesel aastal tuleb liinikilomeetri maksumust muuta ja mitu korda tuleb seda järgnevate aastate jooksul muuta, see on majanduslik ja otstarbekuse küsimus, mida kohus ei hinda (vt HKMS § 158 lg 3 teine lause). Halduskohus märgib, et pärast lepingu sõlmimist asjaolude kardinaalsel muutumisel on hankijal vajadusel õigus lepingut muuta RHS § 123 sätestatud alustel ja korras.

1. Kaebaja on seisukohal, et lepingu p-s 3.7 reguleeritud tasu maksmise sagedus on õigusvastane. Kaebaja märgib, et kaebajal lasub ebaproportsionaalselt suur kohustus finantseerida lepingu täitmise kulusid muudest allikatest. 14.
2. Vaidlusaluse lepingu p-s 3.7 märgitakse järgmist: „Toetuse lepingu objektiks olevate bussiliinide teenindamise eest tasub tellija vedajale hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu
3. kuupäevaks, kui on täpsustunud toetusest tehtavate mahaarvamiste, saadud piletitulu, kohalike omavalitsuste toetuse ja muude tulude summa.[---].“ 14.
4. Halduskohtu hinnangul ei riku

§ 3p-dest 1 ja 2 tulenevaid õigusi (vt käesolev otsus, p-d 8–10).

Vaidlusalused punktid ei välista ega piira kaebajal riigihankel osalemast. Samuti ei tulene nendest tingimusi pakkumise hindamisele. Ühtlasi ei keela riigihankeõigus hankijal tasuda lepingupoolele teostatud teenuse eest hiljemalt järgmise kuu

1. kuupäevaks. Tegemist ei ole tingimusega, mis välistaks ja seega piiraks kaebajal vaidlusalusel riigihankel osalemast. Millal on tasu maksmise tähtpäev, see on majanduslik ja otstarbekuse küsimus, mida kohus ei hinda (vt HKMS § 158 lg 3 teine lause). Halduskohus märgib mh, et vaidlusalust tingimust ei tuleks pidada ebamõistlikuks. Näiteks VÕS § 821 lg 1 p 2 kohaselt, kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel mh teenuse saamisest. Eraõiguses kohaldatakse 30 päevast maksetähtaega, kui kokku pole lepitud teisiti. Juhul, kui rakenduma peaks tasuta sõit tuleks kohaldada lepingu p 10.8.3, mille kohaselt maksab tellija toetuse hiljemalt teenuse osutamise kuu
2. kuupäevaks 30% selle kuu teenuse osutamiseks vajalikust arvestuslikust summast ja tasub toetusest saamata jäänud osa hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu
3. kuupäevaks.
4. Kaebaja on seisukohal, et lepingu p 5.1.6 ja tehnilise kirjelduse p 2.
5. on õigusvastased, kuna kaebaja peab busside suuruse valikul arvestama reisijate arvuga. Kaebaja hinnangul ei ole arusaadav, millise sisuga teenust hankija ostab. 15.
6. Vaidlusaluse lepingu p 5.1.6 kohaselt on vedaja kohustatud arvestama lepingu kehtivuse perioodi jooksul reisivajaduse muutusega, kasutades liinidel ja väljumistel busse, mis on optimaalse ja piisava iste- ja seisukohtade arvuga kõikide sõitjate sõiduplaanide järgseks teenindamiseks. Sama on märgitud tehnilise kirjelduse p-s 2.
7. 8 3-18-1047 15.
8. Halduskohus jagab kaebaja seisukohta, et vaidlusaluse lepingu punkt 5.1.6 annab hankijale õiguse nõuda vaidlustatud punktid märgitud eelduste täidetavuse korral suuremate busside kasutusele võtmist, mis võib kaebajale seada suurema äririski. Halduskohtu hinnangul ei riku

§ 3p-dest 1 ja 2 tulenevaid õigusi (vt käesolev otsus, p-d 8–10).

Vaidlusalused punktid ei välista ega piira kaebajal riigihankel osalemast. Samuti ei tulene nendest tingimusi pakkumise hindamisele. Kas sellise tingimuse seadmine on majanduslikult põhjendatud või mitte, see on otstarbekuse küsimus, mida kohus ei hinda (vt HKMS § 158 lg 3 teine lause). 15.

1. Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et pole arusaadav, millist teenust hankija ostab. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse p 1 kohaselt on Valga maakonna I liinigrupi avalike bussiliinide sõiduplaanide kohane veomaht hinnanguliselt 1,4 miljonit liinikilomeetrit aastas. Sama punkti kohaselt on maakonnaliinide sõiduplaanid seisuga
2. jaanuar 2018 esitatud hankedokumendi lisas
3. Hankija esitas lisainformatsiooni maakonnaliinide läbisõidu ja sõitjate arvu kohta perioodil
4. jaanuar 2017–
5. detsember 2017 hankedokumendi lisas
6. Asjaolu, et hankijal puudub prognoos selle kohta, kas ja kuidas muutub sõiduvajadus nt tasuta ühistranspordi rakendumise korral, ei too kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Kui kaebaja hinnangul kasvab reisivajadus märgatavalt, saab ta seda arvesse võtta pakkumuse esitamisel. Pakkujal on võimalik nt arvestada hankija avaldatud reisijate arvu 2017, avalikest registritest kättesaadava maakonnas elavate isikute arvu.
7. Kaebaja on seisukohal, et leping on õigusvastane osas, milles see ei reguleeri liinikilomeetri maksumuse korrigeerimist. Kaebaja märgib, et lepingu varasemas redaktsioonis oli p 10.8.20, mille kohaselt võis teatud tingimustel kasutada vanemaid, s.t kuni 15 aastaseid busse. Kaebaja väidab, et hankija ei ole määratlenud lepingu eset ja pannud võimaliku finantsriski kaebaja kanda. Halduskohtu hinnangul ei riku puuduolev punkt kaebaja RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tulenevaid õigusi (vt käesolev otsus, p-d 8–10). Puuduolev punkt ei välista ega piira kaebajal riigihankel osalemast. Samuti ei võeta seda pakkumise hindamisel arvesse. Halduskohus nõustub busside vanuse osas VAKO otsuses toodud põhjendustega ning ta ei korda neid uuesti (analoogia korras HKMS § 165 lg 2).
8. Kaebaja on seisukohal, et leping on õigusvastane osas, milles see ei kajasta hankija otsust tasuta veokorralduse rakendamise kohta. Vastustaja väidab, et selles osas ei ole kaebaja VAKO kohustuslikku menetlust läbinud. Kaebaja väidab, et ta VAKO istungil esitas nõude kohustada ka selles osas hankedokumente kehtiva õigusega kooskõlla viima. Tegemist ei ole õigusliku väitega, vaid uue nõudega, s.o hankija tegevusetuse vaidlustamine HKMS § 41 lg 2 mõttes (vrd RKHKm 3-17-2226, p 15). 17.
9. Kaebaja ei ole VAKO-le esitatud vaidlustuses käesoleva otsuse p-s 17 märgitud nõuet esitanud (tl 55). VAKO istung toimus
10. mail 2018 ning VAKO istungil esitas kaebaja käesoleva otsuse p-s 17 esitatud nõude (tl-d 98–101). VAKO oma otsuses istungil esitatud nõuet ei käsitlenud. Halduskohtu hinnangul oleks VAKO oma otsuse pidanud kaebaja istungil esitatud nõude kohta seisukoha võtma, mitte jätma seda tähelepanuta (RHS § 190 lg 3 lg 4 p 2, § 192 lg 3, § 197 lg 1). Halduskohtu hinnangul ei mõjuta VAKO nimetatud rikkumine hankija tegevuse õiguspärasust. 17.
11. VAKO
12. aprilli
13. a istungi teate kohaselt võis vaidlustaja omapoolseid täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada hiljemalt
14. apillil 2018 (RHS § 191 lg 1). RHS § 191 lg 1 kohaselt võis vaidlustaja vaidlustuse nõuet muuta või täiendada, kuid uusi asjaolusid või 9 3-18-1047 taotlusi sisaldav dokument pidi olema VAKO-le laekunud hiljemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumiseks määratud päeva ning iga uus nõue pidi olema esitatud, järgides RHS §-s 189 sätestatud tähtaegu. Kaebaja ei esitanud VAKO-le uut nõuet RHS § 191 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Tähtaja jooksul nõude esitamata jätmist ei õigusta asjasolu, et majandus- ja taristuminister andis
15. aprillil 2018 määruse nr 24, mis jõustus
16. juulil
17. Nimetatud määruse alusel ei reguleerita tasuta ühistranspordi korraldamist vaidlustatud liinidel alates
18. jaanuarist
19. Selle kohta tuleb vastustajal ja Maanteeametil sõlmida eraldi kokkulepe, mida tänaseks pole. Ühtlasi oli tasuta ühistranspordi küsimus päevakorral juba
20. märtsil 2018, millal avaldati hanketeade ja hanke alusdokumendid. Halduskohtu hinnangul ei tuleks käesoleva otsuse p-s 17 märgitud nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust lugeda läbituks (HKMS § 268 lg 1). Kuna halduskohus ei lahenda VAKO asemel temale esitatud nõuet, loeb halduskohus selle nõude osas VAKO menetluse läbituks. 17.
21. Sõltumata sellest, kas kaebaja on läbinud VAKO menetluse käesoleva otsuse p-s 17 märgitud nõude osas, tuleks kaebus ka selle nõude osas jätta rahuldamata. Alusdokumentides väidetavalt puuduolev punkt ja otsustus ei riku kaebaja RHS § 3 p-dest 1 ja 2 tulenevaid õigusi (vt käesolev otsus, p-d 8–10). Puuduolevad tingimused ja otsustused ei välista ega piira kaebajal riigihankel osalemast. Lepingu eest tasumine toimub liinikilomeetri alusel. Kas tegemist on tasuta või tasulise transpordiga, sellest ei sõltu liinikilomeetrite läbitavus. Samuti ei võeta pakkumise hindamisel arvesse tasuta ühistranspordi küsimust. Halduskohus märgib täiendavalt, et hankija ei otsusta lõplikult tasuta ühistranspordi rakendamise üle, vaid seda teeb riik Maanteameti kaudu. Perioodi osas, mis algab
22. jaanuarist 2019, ei ole riik võtnud seisukohta, kas vaidlusalusel liinil tasuta ühistransporti osutatakse või mitte.
23. Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
24. Kaebaja menetluskulu jääb tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
25. Vastustaja taotleb kaebajalt õigusabikulu 3169 euro ja 80 sendi välja mõistmist. Õigusabikulu 1689 eurot ja 60 senti koosneb kohtumäärusega tutvumisest, kohtu ja kliendiga suhtlusest, kaebuse ja VAKO otsuse analüüsist, vastuse koostamisest ja kohtuistungiks ettevalmistamisest (õigusabi osutati 8,80 h-d). Õigusabikulu 1420 eurot ja 80 senti koosneb transpordist Tallinn-Tartu-Tallinn (3,3 h-d x 160), kohtuistungil osalemisest ja kliendile ülevaate tegemisest (2,5 h-d x 160), kaebaja kompromissettepaneku analüüsist ja kliendiga suhtlusest (1,3 h-d x 160) ning kliendiga telefoninõupidamisest (0,3 h-d x 160). Kaebaja on seisukohal, et vastustaja õigusabikulud tuleb jätta välja mõistmata, kuna vaidlus ei väljunud vastustaja põhitegevuse raamidest. Riigikohtu praktikast järeldub, et riigihanke vaidlustes on avaliku sektori hankijal õigus nõuda nende õigusabikulude väljamõistmist, mis on põhjendatud ja vajalikud, sh ei võeta arvesse, kas vaidlus väljub hankija põhitegevuse raamidest või mitte (vt RKHK0 3-3-1-51-16, p 24; 3-3-1-50-15, p 29; 3-3-1-68-14, p 33). Halduskohtu hinnangul ei ole vaidlus tingitud ekslikult sõnastatud hanke alusdokumentidest (vt RKHKp 3-3-1-68-14, p 33; HKMS § 108 lg 11). Halduskohtu hinnangul ei saa kulu Tallinn-Tartu-Tallinn 3,30 h-d x 160 eurot pidada põhjendatuks (vt RKHKo 3-3-1-61-14, p 24; 3-3-1-37-15, p 25). Hankija esindaja ei ole osutanud vaidlusalusel ajal õigusabi, vaid ta sõitis Tartusse kohtuistungile. Põhjendatud on analoogia korras lähtuda riigiõigusabi seaduse alusel vastu võetud justiitsministri 10 3-18-1047
26. juuli
27. a määrusest nr 16, millega reguleeritakse tasude ja kulude korda (vt RKHKo 3-3-1-61-14, p 24). Viimati nimetatud määruse § 151 lg 1 p 4 kohaselt, kui riigi õigusabi osutamise koht halduskohtumenetluses jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda, 30 eurot, kui vahemaa on 151–200 kilomeetrit. Transpordikulu kulunimekirjast ei nähtu. Seega on põhjendatud ajakulu Tallinn-Tartu-Tallinn 60 eurot, millele lisandub käibemaks 12 eurot. Sõidukulu tõendavaid dokumente pole esitatud. Halduskohus mõistab kaebajalt vastustaja kasuks välja õigusabikulud 2548 eurot ja 60 senti. (allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 11