1-17-47/24

1 Kriminaalasi nr 1-17-47 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-47 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Abdusalimovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR ABDUSALIMOV, isikukood 38701250331, Eesti Vabariigi kodanik, kutseharidus, elukoht xxxx (xxxx) Karistuse kandmise algus 08.06.2017 ja lõpp 11.05.2019 RESOLUTSIOON Jätta ALEKSANDR ABDUSALIMOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Abdusalimovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Abdusalimov kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 08.02.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-47 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Aleksandr Abdusalimovile mõistetud karistust 1/3 võrra, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.06.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud ja 3 2 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 3 päeva vangistust. Aleksandr Abdusalimov asus nimetatud karistust kandma 08.06.
2. Kinnipeetavat on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest neli karistust on arhiveeritud, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud sõltuvusprobleemide tõttu. Varasemalt on isikut karistatud varguste, vägistamise ja röövimiste eest. Käesolevalt on vägivaldsuse raskusaste vähenenud, kuid kuritegude laad on muutunud raskemaks (rahvatervise vastane kuritegu). Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on isik vanglas läbinud sõltuvuskäitumist muutva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle jätkutegevuse, on töötanud majandustöödel koristajana ja toidujagajana. Alates 02.01.2018 paikneb isik avavanglaosakonnas ja alates 26.02.2018 töötab väljaspool vanglat xxxx OÜ-s. On toimunud lühiajaline väljasõit, mille raames kinnipeetav kohtus oma elukaaslasega. Kinnipeetavat ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Rahvastikuregistri järgi omab kinnipeetav sissekirjutust xxxx linnaosas. Vabanemisjärgne elukoht on aadressil xxxx asuvas MTÜ xxxx rehabilitatsioonikeskuses, kus ta on ka varem viibinud. Keskuse vanem O. M andis kirjaliku nõusoleku Aleksandr Abdusalimovi elama asumiseks elektroonilise valve alla antud keskusesse. Keskuses on olemas tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks - isik saab oma kasutusse eraldi toa, milles on sobiv koht elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Antud keskkond on kontrollitud, sõltuvusainete tarvitamist ei toimu. Käitumisprobleemide ja koolist puudumiste tõttu oli isik 9-aastaselt suunatud Tapa Erikooli, kus õppis kolm aastat. Põhihariduse omandas isik
3. a Keila Ühisgümnaasiumis. Eelmise vangistuse ajal omandas isik puidupingitöölise eriala. Kinnipeetaval on väga hea eesti keele oskus, ta on läbinud vanglas riigikeele B2-taseme kursused. Enne käesolevat vangistust töötas isik firmas xxxx OÜ, pannes euroaluseid kokku. Samuti oli ta vabatahtlik xxxx MTÜ-s. Lisaks on ta töötanud ka firmas xxxx OÜ höövelpingi töölisena, aasta xxxx firmas DPT ehitustöölisena. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik jätkata töötamist xxxx OÜ-s, mille juhatuse liige on kinnitanud, et on nõus isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral nimetatud ettevõttesse tööle võtma tootealuste valmistajana. Tööandja sõnul ei sega töötamine MTÜ xxxx rehabilitatsiooniprogrammis osalemist ja elektroonilise järelevalve teostamist. Kinnipeetava sõnade kohaselt sai ta enne vangistust majanduslikult väga hästi hakkama. Vangistuse ajal on kinnipeetavat majanduslikult toetanud elukaaslane ning ta saab ka isiklikku töötasu. K-Raha andmetel 24.04.2018 seisuga võlgnevused puuduvad ja vabanemisfondi on hoiustatud 887 eurot. Kinnipeetava lapsepõlv oli keeruline. Oma isa ta näinud ei ole, ema on surnud. Kinnipeetavat kasvatas tema vanaema. Peale vanaema surma paigutati ta
4. aastasena lastekodusse. Kinnipeetav on elanud mõnda aega ka turvakodus. Pärast lahutust abikaasast on ta leidnud endale uue elukaaslase, kellega on väga toetavad suhted. Omavaheline suhtlus toimub telefoni, lühiajaliste kokkusaamiste ja väljasõitude teel. Isiku enda sõnul puuduvad tema suhtlusringkonnas käesolevaks hetkeks kriminaalse taustaga isikud, kes sinna aga varem kuulusid. Tema tugivõrgustiku moodustavad elukaaslane ja xxxx keskuse nö. õed ja vennad, 3 kes ei ole kriminaalid ega tarvita sõltuvusaineid. Riskivale, hoolimatule ning teisi ärakasutavale elustiilile viitab aga kauaaegne kuritegelik karjäär. Alkoholi kuritarvitamisest tingitud probleemkäitumist tuvastatud ei ole. Isiku sõnul tarbis ta alkohoolseid jooke harva. Amfetamiini tarvitamist alustas 14-15 aastaselt suhtlusringkonna tõttu. Kinnipeetava sõnul on käesolev kuritegu toime pandud, sest neil olid abikaasaga tülid ning nad läksid lahku, seetõttu tarvitas ta narkootikume ligi kuu ajase perioodi vältel. Päeval, mil temalt avastati 0,0037 grammi fentanüüli, oli ta üledoosi saanud ning pärast seda, kui kiirabi ta teadvusele tõi, loovutas ta oma valduses oleva narkootilise aine turvatöötajale. Varasemalt on ta kuritegude toimepanemise hetkel olnud narkojoobes. Kinnipeetava sõnul saab ta narkootikumide kahjulikkusest aru ja mõistab tehtu hukka. Pärast eelpooltoodud vahejuhtumit läks ta oma sõltuvuse ohjeldamiseks ning elu paremuse poole muutmiseks xxxx keskusesse, mis aitab sõltuvusega inimestel ühiskonnas toime tulla ning pakub neile tuge. Kinnipeetava sõnul viibis ta seal hetkeni kuni tuli vangistust kandma (aprillist 2016 - juuni 2017), kus läbis ka rehabilitatsiooni. Ta läheb nimetatud keskusesse tagasi ka vabanedes, kuid nüüd juba vabatahtlikuna. Varasemate vangistuste jooksul on ta osalenud tervise ja 12 sammu tugigrupis, Eluviisitreeningus ning tagasilanguse tugigrupis. Tagasiside programmi läbiviijatelt oli positiivne, isik on motiveeritud muutma sõltuvuskäitumist, kuna on end pühendanud jumalale, xxxx keskuses teenimisele ja perekonnale. Kinnipeetav on aktiivse ellusuhtumisega, usub jumalasse ning kavatseb edaspidi enda elukogemusest teisi inimesi aidata. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust. Viibimine lastekodus ja erikoolis ning korduvad vanglakaristused on negatiivselt mõjutanud kinnipeetava tõekspidamisi/arusaamu ning pärssinud sotsiaalset arengut. Isik on märkimisväärselt jutukas ja seltskondlik, kuid puudu jääb kuulamis- ning süvenemisoskusest. Tavaolukorras suudab isik oma emotsioone kontrollida ja käitumist käesoleva vangistuse ajal võib pidada heaks. Kinnipeetav mõistab sooritatud kuriteod hukka ning tehtud vigades süüdistab vaid iseennast. Kinnipeetava enda sõnul on tema elus kõik hästi, tal on toetav paarisuhe ning keskuse õed-vennad on abiks, ta on enda jaoks oma varasemast käitumisest vastavad järeldused teinud ning edaspidi kuritegelikku käitumist enda sõnul enam ei kordu. Tuleviku eesmärkideks on luua pere, aidata teisi (teenides keskuses) ning tulevikus käia Iisraelis piiblikoolis. Ametiisikutesse suhtub isik viisakalt. Varasemalt on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 41-62%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla Aleksandr Abdusalimovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Aleksandr Abdusalimov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 11.05.2019 ning määrata käitumiskontrolli ajaks Aleksandr Abdusalimovile KarS § 75 lg 2 p-des 21,4,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksandr Abdusalimovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Abdusalimovi ennetähtaegset vabastamist. 4 Aleksandr Abdusalimov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Tal oli probleem narkootikumide tarvitamisega, kuid ta töötas selle probleemiga juba enne vangistust. Narkokuriteo pani ta toime katseajal, kuna tal puudus vastutustunne. Vabanedes ei hakka ta enam mitte midagi tarvitama. Ta on võtnud vastutuse enda ja oma lähedaste elude eest ning vabaduses oleks tal võimalik rohkem ennast tõestada. Vanglas on ta teinud kõik selleks, et oma elu muuta. Ta on praegu õnnelik ja käib kirikus. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksandr Abdusalimov ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust, mis on mõistetud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Korduvalt on isik kandnud reaalset vangistust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Siinkohal väärib märkimist, et Harju Maakohtu 03.12.2015 määrusega vabastati isik karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 24.03.2017, kuid KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani ta toime katseajal. Kuriteod on seotud sõltuvusprobleemiga, aga ka majandusliku kasu saamisega, olenemata asjaolust, et isik on vahelduva eduga vabaduses olles ametlikult töötanud ja endale elatist teeninud. Aleksandr Abdusalimov on vangistuses käitunud õiguskuulekalt ning osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes. Lisaks on isiku puhul positiivne, et talle on vabaduses tagatud elu- ja töökoht. Samuti hindab kohus Aleksandr Abdusalimovi soovi muutuda, vabaneda sõltuvusprobleemidest, asuda tööle ning abistada teisi inimesi ja käia xxxx piiblikoolis. Samas ei toeta kinnipeetava varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud tema vabastamist. Aleksandr Abdusalimovi puhul püsib endiselt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks ning seepärast ei toeta ka vangla ja prokuratuur süüdlase vabastamist. Aleksandr Abdusalimov on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid on rikkunud talle pandud kohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi aineid ja pani katseajal toime rahvatervise vastase kuriteo. Isik on ka eelnevalt ehk eelmisest vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel tunnistanud oma narkosõltuvust, mõistnud narkootikumide kahjulikkust ning oli motiveeritud probleemiga tegelema. Samas uue narkokuriteo sooritamine katseajal näitas, et isik ei pidanud oma lubadustest kinni ning positiivseid muutusi isiku vangistusest enne tähtaega vabastamine kaasa ei toonud, mistõttu tuleb tema taaskordsesse usaldamisse suhtuda ettevaatlikult. Isiku varasem elukäik näitab seda, et süüdlane ei ole iseseisevalt suutnud mõnuainete tarvitamisest loobuda. Kinnipeetav on narkootikumide tarvitamise tagasilanguse põhjuseks toonud asjaolu, et abikaasa jättis maha ning ta pidi oma elukohast välja kolima. Kohus märgib, et elus võib ette tulla nii mõnigi ebameeldiv olukord, mis võib põhjustada põhjalikke elumuutvaid ümberkorraldusi, kuid tingimata ei pea sellised olukorrad kaasa tooma alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamist. Kohus on seisukohal, et kontrollitud keskkonnas on kinnipeetava käitumine olnud küll positiivne, kuid seda ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist. Väljaspool vanglat töötamine, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine ja kiriku külastamine näitavad, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju ning jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval võimalik järgmise enne tähtaega tingimisi vangistusest 5 vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aleksandr Abdusalimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik