Obsah (10)

§ 162§ 442§ 333§ 3§ 654§ 445§ 457§ 232§ 368§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2018, Tallinn Tsiviilas

) § 231 lõikega 4 ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude üle: R.Y, V.R ning veel kolm isikut esitasid septembris 2016 mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile enda koostatud dokumendid kostja üldkoosoleku ja kordusüldkoosoleku kohta; dokumentide hulgas oli kostja 26.07.2016 üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt osales koosolekul 7 5 ühistu liiget ja kvoorumi puudumise tõttu otsustati kutsuda kokku kordusüldkoosolek; 29.08.2016 kordusüldkoosoleku protokolli kohaselt osales koosolekul 12 liiget ja koosolek oli otsustusvõimeline; protokolli kohaselt otsustati tagasi kutsuda senine juhatus ja valiti uus juhatus koosseisus V.R, R.Y, V.S, D.M, J.B.

1. Hagejad on esitanud nõude kostja 29.08.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Kohus leidis, et hagejatel on õiguslik huvi sellise nõude esitamiseks. Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav, kusjuures tühisuse aluseks saab olla mõni mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-s 241 sätestatud puudus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16-13, punkt 12). MTÜS § 241 lõike 1 esimese lause kohaselt on üldkoosoleku otsus mh tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Lisatingimusi sellise otsuse tühisusele seadus ei sea. MTÜS § 24 lõike 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sellisel juhul võib MTÜS § 24 lõike 3 teise lause järgi otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16-13, punkt 16). Nimetatu ei kehti üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamisel. Sellise nõude võib esitada iga ühistu liige või muu huvitatud isik sõltumata sellest, kas ta üldkoosolekul osales ja sõltumata sellest, kas ta esitas vastuväite. Kohtupraktika on seisukohal, et juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamisel on tuvastushuvi vähemalt üldjuhul tuletatav juriidilise isiku liikme (osaniku, aktsionäri) liikmelisussuhtest juriidilise isikuga (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-21-76-14, punkt 18). Seejuures ei välista tuvastushuvi see, kui vastaks tõele, et hagi rahuldamise korral osutuks kostja olema olukorras, kus tal juhatus täielikult puudub. Eesmärk, et ühistul oleks mingisugunegi juhatus, ei saa kaaluda üles ühistu liikme õiguslikku huvi otsuse vaidlustamiseks.
2. Järgnevalt hindas kohus, kas koosolek toimus vastavuses kostja põhikirjast tulenevate tähtaja nõuetega. Kohus viitas MTÜS § 241 lõikele
3. Koosoleku kokkukutsumise korda reguleerib lisaks seadusele ühistu põhikiri. Riigikohus on selgitanud, et otsuse tühisuse toovad kaasa raskemad sisu- ja protseduurivead, sh sellised vead, mis rikuvad juriidilise isiku liikme (sh osaniku või aktsionäri) õigust saada teada koosoleku toimumisest või mis takistavad oluliselt osalemisõiguse teostamist ning rikuvad õigust olla koosolekul kohal ja hääletada (lahend nr 3-2-1-76-14, punkt 21). Kostja põhikirja punkt 6.5 sätestab: kui üldkoosolekule ei ilmu nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Põhikirja punkt 6.4 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette. Kohus leidis, et põhikirja punktist 6.5 tuleneb, et koosolek pidi toimuma 3 nädala jooksul esimesest koosolekust arvates. Nõustuda ei saa kostjaga, et väljend „kokku kutsuma“ tähendab põhikirjas alati ja üksnes teate avaldamist koosoleku kokkukutsumise kohta. Kui tõlgendada põhikirja grammatiliselt, saab teha vastupidise järelduse, sest punktis 6.4 räägitakse teate avaldamisest koosoleku kokkukutsumise kohta ja selline sõnastus on tähenduslik üksnes juhul, kui kokkukutsumise all pidada silmas koosoleku asetleidmist. Samale järeldusele viib süstemaatiline tõlgendamine, sest punkt 6.4 räägib teate avaldamise tähtajast ja sel juhul võib eeldada, et punkt 6.5 räägib koosoleku toimumise ajast. Lõpuks viib sellele järeldusele ka eesmärgipärane tõlgendamine, kuivõrd ühistu liikmete huvide seisukohast on oluline, et nii koosolekust teavitamine kui koosoleku asetleidmine oleks mõistlikus ajalises seoses esmase koosolekuga. Ebamõistlik oleks, kui kutse korduskoosolekule avaldataks 3 nädalat pärast esmast koosolekut ja korduskoosolek ise võiks toimuda määramata aeg, nt kuus kuud, hiljem. 6
4. Kohus ei nõustu kostja argumentidega seoses Riigikohtu praktikaga sarnases küsimuses. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-22-08 punktis 15 selgitanud: „Kolleegium peab ÄS § 171 lg 6 ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikuks märkida järgmist. ÄS § 171 lg 6 esimese lause kohaselt, kui osanike koosolekul ei ole esindatud ÄS § 170 lg-s 2 nimetatud hääled, kutsub juhatus ühe nädala jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Nimetatud ühenädalane tähtaeg ei ole uue koosoleku toimumise hiliseim tähtaeg, vaid tähtaeg juhatusele uue koosoleku kokkukutsumiseks. Koosolek ise võib toimuda ajaliselt hiljem. Sätte osa „kuid mitte varem kui kahe päeva pärast“ tuleb aga koostoimes ÄS § 172 lg-ga 2 (koosolekust tuleb osanikele teatada ette vähemalt üks nädal) mõista nii, et uus koosolek ei saa toimuda enne ühe nädala ja kahe päeva möödumist esimesest koosolekust.“ Nimetatud lõigust ei saa teha järeldust, et termin „koosolekut kokku kutsuma“ tähendaks ÄS-i mõttes alati ja üksnes koosoleku teate avaldamist. Juba Riigikohtu otsuse tegemise ajal (praeguseks on ÄS-i sõnastust muudetud) tähistas see termin ühes lauses nii koosoleku teate avaldamist (ühenädalase tähtajaga seoses) kui koosoleku aset leidmist (seoses tähtajaga mitte varem kui kahe päeva pärast). Riigikohus viitas nimetatud kaasuses üksnes lahenduse ebaõnnestunud sõnastusele ega selgitanud, millist tähtsust huvitatud isikute jaoks võib omada teate avaldamise ja koosoleku asetleidmise aeg. Seega ei saa nimetatud otsuse alusel teha järeldust, et termin „koosolekut kokku kutsuma“ tähendaks ÄS-i mõttes alati ja üksnes koosoleku teate avaldamist, ja pretsedenti ei saa kohaldada kostja põhikirja tõlgendamisele.
5. Põhikirja nõuete järgimiseks oleks koosoleku korraldaja seega pidanud pärast 26.07.2016 koosoleku nurjumist avaldama teate hiljemalt 02.08.2016 ning koosolek oleks pidanud toimuma hiljemalt 16.08.
6. Tegelikkuses toimus koosolek 13 päeva pärast põhikirjas sätestatud tähtaega ja seega on tegemist koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, mis toob kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse.
7. Kuigi tuvastamist leidis 29.08.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus tulenevalt tähtaegade rikkumisest, märkis kohus täiendavalt, et tõendatud ei ole ka koosoleku kutsete nõutavas korras avaldamine ega selleks mõistlike jõupingutuste tegemine. Põhikirja punkti 6.4 kohaselt tuleb üldkoosoleku teade panna välja trepikodades. Tunnistajad andsid teadete üles panemise kohta vastuolulisi ütlusi. Tunnistaja IT avaldas, et trepikoja tahvlile üldkoosoleku kutseid välja pandud ei olnud, tema sai kutsed postkasti, need avaldati õigel ajal, kuupäevi ei mäleta. Tunnistaja JL avaldas, vastates kostja esindaja küsimusele, et trepikoja tahvlil kutset ei olnud. Tunnistaja sai e-posti teel kirja 21.07.2016, kus teavitati ja kutsuti 26.07.2016 üldkoosolekule neid, kes ei ole nõus laenu võtmisega. Koosoleku toimumise kohta e-kirjas ei olnud märgitud. Tunnistaja AK avaldas, et kutseid koridoris stendil ei näinud, muul viisil kutseid koosolekule ei saanud. Tunnistaja NK, kes Tuulemaa 10 majas tegelikult ei ela, ei rääkinud midagi koosolekute kokkukutsumisest või kutsete väljapanekust või kutsete saamisest. Enda sõnul viibis ühel koosolekul, vist augustis. Tunnistaja GS avaldas, et nägi 26.07.2016 üldkoosoleku kutset trepikoja välisuksel väljaspool maja 19.07.2016 varahommikul. Juulis toimunud koosolekul rääkisid osalejad tunnistajatele, et kutsed olid maha võetud. Augusti koosoleku kutset nägi tunnistaja
8. augustil, kuid koosolekul ei käinud, samuti ei osanud ta anda ütlusi teise trepikoja kohta. Eelnevast nähtub, et enamus tunnistajaid kutseid rippumas ei näinud, nägi vaid üks. Arvestada tuleb, et majas oli 2 trepikoda ja tunnistaja G.S nägi kutseid vaid ühel uksel. Mõned tunnistajad said infot e-postiga, kuid teised ei saanud. Seega ei saa tunnistajate ütlustest tõsikindlalt järeldada, et kutsed oleksid trepikodades rippunud. 7
9. Kohus on eelnevalt selgitanud, et tõendamiskoormus kutsete avaldamise osas on kostjal. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõttest tulenevalt pöördub asjaolu tõendamise koormus eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui hageja on sellise asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama asjaolu esinemise puudumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-173-12, punkt 17). Kostjal tuli tõendada, et ta on kutsed avaldanud trepikodades ning et kostja tugines sellele, et kutsed võeti maha, pidi kostja esile tooma ja tõendama, et tegi mõistlikke pingutusi kutsete taasavaldamiseks. Kostja oma tõendamiskoormust ei täitnud. Kostja esitatud fotod ei tõenda olukorras, kus on mitmeid vastupidiseid tõendeid, et kutsed piisavalt kaua trepikodades rippusid. Tunnistajad A.K, J.L ja I.T kutseid trepikodades ei näinud. Tunnistaja G.S nägi kutseid kahel korral, kuid vaid ühes trepikojas. Kohus luges tõendatuks, et valdava osa ajast kutseid nähtaval ei olnud ning leidis, et selles olukorras oleks koosoleku korraldaja pidanud astuma täiendavaid samme ühistu liikmete teavitamiseks. Kostja ei ole esile toonud, mida täpselt koosoleku korraldaja tegi ning mitmel korral ta kutsed tagasi pani. Kuigi mõned tunnistajad kinnitasid, et on saanud kutse e-postiga, siis teised tunnistajad e-postiga kutse saamist ei kinnitanud. Kostja 21.06.2017 menetlusdokumendi lisast 3 nähtub küll, et 23 meiliaadressile (elamus on 40 ühistu liiget) saadeti e-kiri, kuid ka kostja ise on tunnistanud, et e-kiri saadeti vaid neile, kelle aadress oli korraldajatel teada. Seetõttu oleks koosoleku korraldaja lisaks e-kirjade saatmisele pidanud tegema täiendavaid pingutusi liikmete teavitamiseks. Seega puudub võimalus väita, et koosoleku korraldaja oleks teavitanud kõiki ühistu liikmeid e-postiga ja et ta oleks astunud mõistlikke samme kutsete taasavaldamiseks. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud ühistu liikmete nõuetekohast teavitamist üldkoosolekust ega korduskoosolekust, on see täiendav alus, mis toob kaasa korduskoosoleku otsuste tühisuse. 20.

§ 162lõike 1 alusel jäid menetluskulud kostja kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejate menetluskuluks riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 1621.50 eurot (koos käibemaksuga) 11h 45min esindaja töö eest. Kohus leidis, et õigusabiteenuse tunnihind ja maht on mõistlikud ning põhjendatud. Hagejad on õigusabiteenust kasutanud oluliselt väiksemas mahus kui kostja ning vaidlus on olnud ajaliselt pikk ja menetluslikult keerukas. Apellatsioonkaebus 21. 19.01.2018 apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. 22. Maakohtu otsus ei vasta

§ 442lõigete 5 ja 8 nõuetele.

Kohus on rikkunud

§ 333

lõiget 1 sellega, et jättis määrusega lahendamata kostja esitatud vastuväite kohtu tegevusele seoses keeldumisega kuulata tunnistajana üle JR ning ei põhjendanud ka otsuses, miks kostja vastuväide kohtu tegevusele tähelepanuta jäi. Kohus ei ole otsuse resolutsiooniga lahendanud ka hagi tagamise küsimust. 23. Kohus jättis tähelepanuta, et kõik hagejad osalesid 29.08.2016 koosolekul. Kohus ei põhjendanud kostja väite tähelepanuta jätmist. Samuti ei vaidlustanud hagejad koosoleku protokolli osas, kus on kirjas, et nad ilmusid koosolekule, viibisid koosoleku ruumis ja sekkusid koosoleku käiku. Koosolekul viibimine välistab hagi rahuldamise, kuna sellises olukorras on ainetu rääkida koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisest või 29.08.2016 koosoleku otsuste tühisusest. Kuna hagejad kõrvaldasid võimaliku koosoleku 8 kokkukutsumise korra rikkumise nende endi suhtes, ei oma tähtsust, kas koosoleku korda võidi rikkuda mõne teise korteriomaniku suhtes. Kohus on hagi rahuldamisel lähtunud mitte niivõrd hagejate, vaid kõigi korteriomanike huvidest. Selline tegevus ei ole kooskõlas

§ 3lõikega 1.

Hagejad ei ole tõendanud enda subjektiivsete õiguste rikkumist. Soov juhatuse liikmena jätkata ei saa olla tuvastushagi esitamise aluseks.

1. Kostja tõi esile ja tõendas, et mõlema koosoleku kutsed pandi trepikodade välisustele välja õigeaegselt ja vastavalt põhikirja nõuetele. Kohus jättis hindamata kostja esitatud fototabelid ja hindas tunnistajate ütlusi ebaõigesti. Kohus ei analüüsinud kostja selgitusi koosoleku kokkukutsumise asjaolude kohta. Kostja tõi esile, et nii esmase kui korduskoosoleku kutseid tuli korduvalt välja panna, e-kirjadega saata, postkastidesse panna jne, kuna hagejad võtsid kutsed süstemaatiliselt maha. Hagejad ei ole eitanud teadete eemaldamist trepikojast. Kutsete olemasolu trepikodade välisustel ning nende mahavõtmist kinnitas tunnistaja G.S. Lisaks esitas kostja tõendid, et hagejad levitasid mõlema koosoleku eelselt kihutuskirju, veendes korteriomanikke mitte minema koosolekule. Hageja I allkirja ning 26.08.2016 kuupäeva kandvast kirjast nähtub selgelt, et hagejad olid teadlikud 29.08.2016 korduskoosolekust ning kinnitasid, et kutseid R.Y ja V.R korteriomanikele jagasid. Kirjast on selgelt väljaloetav, et hagejad olid teadlikud korduskoosoleku päevakorrast, kuna kirjas on märgitud, et ettepanekud koosolekuks on seadusevastased. Lisaks tõendab hageja I poolt korteriomanikele postkastidesse pandud 26.08.2016 kuupäeva kandev kiri, et hagejad pidid teadlikud olema koosoleku kokkukutsumisest juba enne selle koostamist. Kostja on ka esile toonud ja tõendanud, et lisaks trepikodade ustele, korteriomanike postkastidesse pandud koosoleku kutsetele saadeti e-kirjaga 20.07.2016 esmase koosoleku kutse ning 20.08.2016 korduskoosoleku kutse kõigile korteri-omanikele, kelle e-postiaadress oli teada. Kutsete saatmist e-posti teel kinnitas ka tunnistaja L. Seega ei ole õige kohtu seisukoht, et koosoleku kokku kutsunud isikud ei teinud piisavalt jõupingutusi selleks, et koosolekute kutseid õigeaegselt ja vastavalt põhikirjas ettenähtud korrale korteriomanikele kätte toimetada. Asjaolu, et koosolekute kutsed pandi välisustele, mitte teadetetahvlile, oli tingitud sellest, et initsiatiivgrupi liikmetel puudus ligipääs trepikodades olevatele teadete tahvlile (võti on ainult hagejal I). Kostja hinnangul ei ole sellises olukorras kutsete väljapanemine välisustele käsitletav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena. Lisaks on välisuksel olev teade ka korteriomanikele paremini märgatav. Kostja põhikirja punkti 6.4 järgi tuleb üldkoosoleku teade välja panna trepikodades (aga mitte infotahvlil). Ka välisuste sisekülg kujutab endast trepikoda ning teated olid mõlemal ukse poolel.
2. Kohus on valesti tõlgendanud kostja põhikirja punkti 6.5 ja senist kohtupraktikat samades küsimustes. Kostja jääb selles osas oma varasemate seisukohtade juurde ja leiab tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-22-08, et rikkumiseks ei saa pidada asjaolu, et korduskoosolek toimus rohkem kui kolme nädala möödudes esmase koosoleku toimumisest.
3. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta asjaolu, et koosoleku kokku kutsunud korteriomanikud esitasid ennast juhatuse liikmeteks pidavatele isikutele (hagejad) koosoleku kokkukutsumise nõude kirjalikult juba 16.06.2016 toimunud korteriomanike koosolekul suure hulga tunnistajate juuresolekul ja see dokument on koos tõlkega kohtule esitatud. Sellest pidid end juhatuse liikmeteks pidavad isikud aru saama, et kui nemad koosolekut kokku ei kutsu, siis teevad seda isikud, kes koosoleku kokkukutsumist nõudsid. Eeltoodust nähtub, et hagejad said teadlikuks 29.08.2016 koosoleku päevakorrapunktidest juba 16.06.
4. 9
5. Kaevatav otsus on ebaselge menetluskulude väljamõistmise põhjendatuse osas, kuna kohus ei ole kulutuste põhjendatust analüüsinud. Vastustaja seisukoht
6. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
7. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega hagi tagamise abinõu kehtivuse kohta. Muus osas vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks käesolevas lahendis neid korrata (

§ 654lõige 6).

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda. Ringkonnakohus määrab kindlaks vastustajatele hüvitamisele kuuluvate põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suuruse. 30. Asjakohane on apellandi väide, et maakohus oleks pidanud otsuses käsitlema menetluses rakendatud hagi tagamise abinõu kehtivuse teemat. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus rakendas 11.10.2016 määrusega hagi tagamise abinõuna keeldu teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandeid vaidlusaluse üldkoosoleku otsuste alusel (t I kd lk 67-68). Selles osas jäi maakohtu määrus ringkonnakohtu 07.04.2017 määrusega jõusse (t II kd lk 76-79).

§ 442

lõike 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga mh rakendatud hagi tagamise abinõuga seotud küsimused. Kolleegium on seisukohal, et käsitletav maakohtu rikkumine ei mõjuta otsuse muu osa kehtivust ja ringkonnakohus saab maakohtu rikkumise ise kõrvaldada, täiendades otsuse resolutsiooni otsustusega rakendatud abinõu kehtivuse kohta. 31.

§ 445

lõike 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendit täitva abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Käesolevas asjas ei ole hagejad taotlenud abinõu tühistamist, kuid samas ei ole kohaldatud keeld vajalik tuvastusotsuse täitmise tagamiseks. Üldkoosoleku otsuste tühisust tuvastav kohtulahend ei ole sundtäidetav täitemenetluse seadustiku mõttes. Käesoleva kohtulahendi jõustumisel langeb registri jaoks ära alus, et teha kandeid vastavalt ühistu notariaalselt tõestatud avaldusele (t I kd lk 33-34).

§ 457

lõike 5 kohaselt kehtib kohtuotsus juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise kohta kõigi juriidilise isiku liikmete ning organite ja nende liikmete suhtes, isegi kui nad menetluses ei osalenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtu poolt rakendatud hagi tagamise abinõu käesolevas menetluses ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja see kuulub tühistamisele. 32. Vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei anna alust ka kaebuse väide, et maakohus jättis otsuses lahendamata kostja vastuväite kohtu tegevusele seoses kostja tunnistaja J.R ülekuulamisest keeldumisega. Iseenesest kinnitavad kohtuasja materjalid, et maakohus ei olnud kostja 25.08.2017 vastuväidet (t II kd lk 169-172) enne otsuse tegemist lahendanud. Vastavalt

§ 442lõikele 5 tuleb otsuse resolutsiooniga lahendada mh veel lahendamata taotlused.

Maakohus seda ei teinud. Samas ei rikkunud konkreetse vastuväite lahendamata jätmine kostja menetluslikke õigusi, sest kostja sai apellatsioonkaebuses tunnistaja ülekuulamata jätmisega seotud asjaoludele tugineda ja esitada taotluse sama tunnistaja apellatsiooniastme ülekuulamiseks. Ringkonnakohus 10 kontrollis maakohtu tegevust konkreetse tõendi kogumisest keeldumisel, kuid erinevalt apellandist leidis, et menetluslikke rikkumisi maakohtu tegevuses ei esinenud. 33. Ülejäänud osas ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleks saanud tuua kaasa ebaõige otsuse tegemise. Maakohus on kooskõlas kehtiva materiaalõigusega ja kohtupraktikale tuginedes tuvastanud, et konkreetse korduskoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt selle kokkukutsumise korda, mistõttu on koosolekul vastuvõetud otsused MTÜS § 241 lõike 1 esimese lause alusel tühised. Maakohus tuvastas kokkukutsumise korra rikkumised nii koosoleku läbiviimise aja kui koosolekust ühistu liikmete teavitamise osas. Kolleegium nõustub mõlemas osas maakohtu järeldustega. Ka vastab maakohtu põhjendus

§ 442

lõikes 8 sätestatud reeglitele ning rikutud ei ole

§ 232

lõikes 1 sätestatud kõigi tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse siseveendumuse alusel hindamise kohustust. Maakohtu põhjendused on loogiliselt jälgitavad ja seostatud kohtu ette toodud eluliste asjaoludega, kehtiva materiaalõiguse ning kohtupraktikaga. 34. Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-144-17 ei ole käesolevas asjas asjakohane. Viidatud asjas leidis kohus ÄS § 1721 alusel, et kui äriühingu üldkoosolekul on kohal kõik osanikud ja kõik nad on nõus ka koosolekut pidama, siis on sellega kõrvaldatud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine. Sarnaselt sätestab MTÜS § 21 lõige 3, mille kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, v.a kui koosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et korduskoosolekul ei olnud kohal kõik ühistu 40 liiget. Seega sõltumata sellest, kas hagejad kohal olid või mitte, ei olnud koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Apellandi viited

§ 3lõikele 1 ei ole samuti asjakohased.

Tühiste otsuste vastuvõtmine rikub kõigi ühistu liikmete huve sõltumata sellest, kas nad viibisid konkreetsel koosolekul või mitte, mistõttu on igal ühel neist

§ 368lõike 1 kohane õigustatud huvi tuvastushagi esitamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 84 lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

§ 457

lõikest 5 tulenevalt kehtib kohtuotsus juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise kohta kõigi juriidilise isiku liikmete ning organite ja nende liikmete suhtes, isegi kui nad kohtumenetluses ei osalenud.

1. Hagejate menetluskulude põhjendatuse kontrollimisel kolleegium samuti maakohtu rikkumist ei tuvastanud. Kaebus ei sisalda konkreetseid väiteid, millistele kuludele ja/või millises ulatuses kostja vastu vaidleb. Maakohus asus seisukohale, et konkreetses menetluses oli põhjendatud ja vajalik hagejate lepingulise esindaja kogu taotluses märgitud ajakulu, s.o kokku 11h 45min. Taotlusest nähtub, et selle aja jooksul tutvus vandeadvokaadist esindaja kohtuasja materjalidega ja analüüsis neid kokku 4h, pidas klientidega nõu 2h, osales eelistungil 1h 15min, tutvus kostja 21.06.2017 ja 25.08.2017 menetlusdokumentidega ning koostas neile vastuväited kokku 1h, võttis osa kohtuistungist 1h 30min ja koostas kohtukõne 3h. Kõik toimingud on kohtuasja materjalidest tuvastavad. Kohtkõne kirjalikus vormis esitamist nõudis maakohus viimase istungi lõppedes (t II kd lk 183pöördel). Mõistlikus ulatuses nõupidamine klientidega on nende huvide kaitsmiseks kohtus samuti vajalik. 138 eurot (sisaldab käibemaksu) on kohtupraktika kohaselt tavapäraseks tunnitasuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on kaalutluse piire. Käesolevas asjas ringkonnakohus sellist rikkumist maakohtu poolt ei tuvastanud. 11
2. Eelpool käsitlemata kaebuse väited asja lahendamisel tähtsust ei oma ja kolleegium neid menetlusökonoomika põhimõtet kohaldades käesolevas lahendi ei käsitle.
3. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

Vastustajad esitasid taotluse menetluskulude hüvitamiseks järgmiste vandeadvokaadist lepingulise esindaja toimingute eest: 2,5h kaebusega tutvumisele, selle analüüsile ja vastuse koostamisele; 15min kohtuistungil osalemisele. Esindaja tunnitasu suuruseks on 138 eurot (sisaldab käibemaksu). Kolleegium on tsiviilasja materjalide alusel seisukohal, et lepingulise esindaja kõik toimingud olid vajalikud vastustajate huvide kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Ka vastab esindaja tunnitasu keskmisele vandeadvokaadi tasu suurusele. Kuna vastustajad ei ole käibemaksukohuslased, tuleb hüvitis välja mõista käibemaksuga. Seega kokku tuleb apellandil hüvitada vastustajatele (2,5x138)+(0,4x138)=345+55.20=400.20 eurot. Kuna taotluses ei ole märgitud vastustajate osi menetluskuludes, leiab kolleegium, et hüvitis tuleb kostjalt/apellandilt hagejate/vastustajate kasuks välja mõista solidaarselt, s.o selliselt, et kostja/apellant võib kohustuse täies ulatuses täita ükskõik millisele hagejale/vastustajale (VÕS § 73) (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-105-05, punkt 33). Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/