1-17-10951/18

1 Kriminaalasi nr 1-17-10951 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10951 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roman Rjabtšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ROMAN RJABTŠUK, isikukood 38303132249, kodakondsuseta, haridus 6 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 24.11.2017 ja lõpp 25.08.2018 RESOLUTSIOON Jätta ROMAN RJABTŠUK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Rjabtšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Roman Rjabtšuk kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 24.11.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-10951 mõistetud karistust, mille kohaselt ta mõisteti süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4,7 järgi ning karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Roman Rjabtšukile mõistetavat karistust Viru Maakohtu 29.03.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 7 kuud ja 1 päev vangistust võrra ning Roman Rjabtšukile mõisteti 2 liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 kuud ja 1 päev vangistust. Roman Rjabtšuki karistuse kandmise aja algust arvatakse alates 24.11.
2. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 8 korral, neist 3 karistust on kehtivad, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika on varieeruv, on esinenud vargusi, kelmust, omastamist, joobes juhtimist ja kehalist väärkohtlemist. Kuriteod on muutunud raskemaks ja ohtlikumaks, vargustele on lisandunud kaks vägivallakuritegu ja joobes juhtimine. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarbimine. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Suhtlemine ametnikega on viisakas. Isik osales riigikeele õppes ja töötas koristajana kuni toimus intsident kaaskinnipeetavaga (algatatud on kriminaalmenetlus) ning alates 03.01.2018 kohaldatakse kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Elektroonilist valvet aadressil xxxx ei saa kohaldada, sest puudub korteri omaniku luba. Kinnipeetav saab vabanemisel elada ema juures xxxx sotsiaalmajas aadressil xxxx. Ema ja sotsiaalmaja juhataja on sellega nõus. Ema sõnul pojale õppida ei meeldinud, haridust on tal 5 klassi. Kinnipeetava sõnul aga polnudki võimalik koolis käia koduse olukorra tõttu. Riigikeelt isik ei valda. Ta alustas vanglas riigikeele õpinguid, kuid need jäid pooleli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu. Eriala kinnipeetaval ei ole. Vabanedes on isikul võimalus tööle asuda OÜ-s xxxx autotislerina palgaga 560 eurot (garantiikiri). Majanduslikku toimetulekut mõjutavad võlad summas 6596,62 eurot, alkoholisõltuvus ja narkootikumide tarbimine. Ametlikult isik töötanud ei ole, kuid on kindlad inimesed, kes tagasid talle töö, kui seda oli vaja. Kinnipeetava sõnul tahab ta väga töötada. Ka vanglas on ta valmis igasugust tööd tegema, alates 20.10.2017 oli ta määratud tööle koristajaks. Hetkel kinnipeetav ei tööta. Isiku lähedasteks on ema L. R ja mõned sõbrad, kes on teda elus aidanud (toitnud ja tööd andnud). Isa suri, kui ta oli 12-aastane. Kinnipeetava sõnul oli tal raske lapsepõlv, millele ei taha mõeldagi. Kohtla-Järvel elava õega ei suhtle ta juba mitu aastat. Mõlema elukaaslase suhtes kasutas isik vägivalda. Viimane suhe kestis umbes 5 aastat. Lapsi kinnipeetaval ei ole. Isik tahab oma elu täielikult muuta. Siiamaani on ta elanud hoolimatut ja riskeerivat elu. Kinnipeetav on viibinud korduvalt alkoholiprobleemide tõttu ravil Ahtme Haiglas. AS rikkumise eest on teda karistatud 7 korda, tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik on juhtinud joobes olekus mootorsõidukit ja kasutanud vägivalda elukaaslaste suhtes. Kinnipeetav tunnistab, et varem tarvitas alkoholi sõpradega ka avalikes kohtades ja on saanud selle eest korduvalt karistada väärteokorras avaliku korra rikkumise eest. Viimasel ajal on ta rohkem koduseks muutunud ega lähe enam kuskile välja jooma. Ta kavatseb edaspidi hoida alkoholi tarbimist kontrolli all. Esimene kanepi tarvitamine toimus umbes 13-aastaselt vanemate sõpradega. Amfetamiini ja heroiini tarvitas ta umbes 16-aastaselt 1990-ndate aastate lõpus. Viimane amfetamiini süstimine võis olla
3. aastal. Narkootikumide sõltuvust diagnoositud ei ole. NPALS rikkumise eest on teda karistatud 3 korda. Kinnipeetav ei taha enam tarvitada ja püüab elada ilma narkootikumideta, selleks aga peab leidma elukaaslase, kes ise ei tarvita. Kinnipeetav saab ravi ning vajab ravi jätkamist vanglast vabanemisel. Eesmärgid eluks on olemas ja ta tahab need ka täide viia. Kinnipeetav teab, et vastasel juhul kaotab ta igasuguse usalduse inimeste silmis, kes teda siiani on elu jooksul toetanud. Ta arvab, et veel ei ole hilja 34-aastaselt oma elukäiku muuta. Eelnevalt elatud eluga olid välja kujunenud juba mõningal määral kuritegelikud hoiakud, kuid hetkel on motivatsioon kuritegelikust elust loobumiseks olemas. Kinnipeetav on varasemalt 3 rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 65%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 56%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla Roman Rjabtšuki tingimisi enne tähtaega vabastamist. Elektroonilist valvet Roman Rjabtšuki suhtes ei ole võimalik kohaldada. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Roman Rjabtšuk vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Roman Rjabtšukile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Roman Rjabtšuk on vallaline, tema lähedaseks on rahvastikuregistri andmetel ema L. R. Telefonivestluses L. R ilmnes, et peres on väga head ja toetavad suhted, poeg helistab emale sagedasti, ema kokkusaamistel ei ole käinud. Praegu saadab ta iga kuu pojale vanglasse 30-50 eurot. Ema sõnul ei suhtle kinnipeetav oma õe J. G juba mitu aastat. Emal ei ole andmeid poja tutvusringkonna kohta. L. R sõnul on kinnipeetav olnud korduvalt alkoholi probleemide tõttu ravil SA Ahtme Haiglas, kuid ema usub, et poeg suudab vabaduses säilitada kaine eluviisi. Ema ei ole teadlik poja narkootikumide tarvitamisest. Arvestades isiku korduvat kriminaalkorras karistatust ja vanglas viibimisi, siis võib eeldada, et tema tutvus- ja suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Roman Rjabtšuk on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla üürikorterisse aadressil xxxx. Korteri kontrollimiseks võttis ametnik ühendust antud korteriühistu esimehe V. V. Ühistu esimees kontakteerus korteri omanikuga, kes viibib Venemaal. Kuna korteri omanik on Venemaal, siis nõusolekut korteri kasutamiseks ei olnud võimalik saada. Ema kinnitas ametnikule telefonivestluses, et ta on nõus, kui poeg vanglast vabanemise järel asub elama tema juurde xxxx sotsiaalmajja aadressil xxxx. Tema kasutuses on tuba suurusega 18 m2, kus ta elab üksinda. Telefonivestluses xxxx sotsiaalmaja juhataja V. G selgus, et ajutiselt on Roman Rjabtšukil pärast vabanemist võimalik ema eluruumis elada ja edasi taotleda eluruumi eraldamist iseendale. Rahvastikuregistri andmetel oli Roman Rjabtšuki elukoht kuni 24.10.2017 xxxx. Vabanedes ennetähtaegselt on kinnipeetaval võimalik tööle asuda ettevõttesse xxxx OÜ. Telefonivestlusest xxxx OÜ juhatuse esimehe S. Ž ilmnes, et nad on koos Roman Rjabtšukiga varem töötanud, pakutav töökoht asub xxxx ja tegemist on busside remondiga. Garantiikiri on väljastatud 03.10.2017, kuid on juhatuse liikme sõnul endiselt jõus. Ema on pensionär, kes on vajadusel võimaluste piires valmis oma poega moraalselt ja materiaalselt toetama. Kehtivaid kriminaalkaristusi on kinnipeetaval 3 ja väärteokaristusi
4. Kriminaalhooldusele on isikut varem määratud neli korda: 2003-2005, 2006-2008 ja 2009 probleeme ei esinenud, kuid 2016 ei täitnud isik kriminaalhoolduse tingimusi ja karistus pöörati täitmisele. Elektroonilist valvet Roman Rjabtšuki suhtes tema poolt taotluses toodud aadressil xxxx ei ole võimalik kohaldada, kuid juhul, kui kohus peab otstarbekaks Roman Rjabtšuk vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Roman Rjabtšukile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. Roman Rjabtšuk ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Elama läheks ta ema juurde sotsiaalkorterisse. Praegu enam ei kohaldata tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuu aega tagasi viidi ta tagasi ühisesse sektsiooni. Uue kriminaalmenetlusega ei ole veel selgust. OÜ-s xxxx on ta varem ka töötanud. Ta töötas seal ka enne kinnipidamist. Kui ta vabastatakse, siis ta lubab, et täidab kõiki nõudmisi, hakkab tööle, maksab kõik võlad ära, seadust rikkuma ei hakka. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Roman Rjabtšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses 4 toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Roman Rjabtšuki ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Roman Rjabtšuk ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väidetavalt on isik korduvalt viibinud alkoholiprobleemide tõttu ravil ka Ahtme Haiglas. Kuigi vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht OÜ-s xxxx, võivad tema majanduslikku toimetulekut mõjutada võlad summas 6596,62 eurot ning alkoholisõltuvus, samuti narkootikumide tarvitamine. Kuna isik on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud ning tema suhtumine ametnikesse on olnud viisakas, samas on isikul esinenud konflikt kaaskinnipeetavaga, mistõttu algatati kriminaalmenetlus ja tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all käituda õiguskuulekalt ning hoiduda konfliktidest, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et viimati kriminaalhooldusel olles ei täitnud isik kriminaalhoolduse tingimusi ja karistus pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemisel suudab täita kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning katseaja edukalt läbida. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Roman Rjabtšuki vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist osales ta riigikeele õppes ja oli hõivatud majandustöödel koristajana. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht ja töökoht ning ema igakülgne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 5 Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu
6. mai
7. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 17.05.2018 kohtumäärus 1-17-10951 jõustus 14.07.2018 Tartu Ringkonnakohtu määrusega.