1-12-21/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-21 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Aleksandrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ALEKSANDR ALEKSANDROV, isikukood 36606222213, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 09.09.2011 ja lõpp 09.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.06.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Aleksandrov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Aleksandr Aleksandrovile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Aleksandrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 20.11.2012 otsusega tunnistati Aleksandr Aleksandrov süüdi KarS § 121 ja § 113 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõistis kohus talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 09.09.
4. 1 Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud neljal korral (3 karistust on arhiveeritud). Isik on varasemalt toime pannud füüsilise väärkohtlemise, mootorsõiduki ärandamise, salajase varguse ning põhjustanud surma ettevaatamatusest. Käesolev kuritegu seisneb raskete kehavigastuste tekitamises ning tapmises. Kuritegude laad pole muutunud. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, impulsiivsus ja puudulikud probleemilahendusoskused. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Aleksandr Aleksandrovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Aleksandr Aleksandrov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et tal on kriminaalkorras karistamata ärimeestest sõbrad ja ta hakkab end üles töötama. Ei näe probleemi selles, et tal ei ole elukohta, sest see ei anna midagi. Selgitas, et vaatab elu kaine pilguga ja istub oma aja ehk 3 aastat ära. Emal ja õel on oma elu, neisse ta ei puutu, vabanedes kuskile Töötukassasse ei lähe, vaid läheb kohe tööle, raha tal on, võib korteri endale xxxx üürida. Arvas, et seletab kriminaalhooldusametnikule ise, kus ta asub ja töötab. Ja üldse: kohus näeb teda esimest korda, kuidas saab kohus öelda, et ta ei suuda õiguskuulekalt käituda. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Aleksandr Aleksandrov’i ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Aleksandrovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas: käesoleva lahendi tegemise seisuga on isikul 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Aleksandr Aleksandrovi iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, seega ei ole uute süütegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava eelnevat käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Talle kuulunud 1-toaline korter xxxx on kommunaalvõlgade katteks maha müüdud. Kinnipeetava lähedasteks rahvastikuregistri andmetel on 3 täisealist tütart, ema ja õde. Kriminaahooldusametniku hinnangul aga kinnipeetaval kontaktid tütardega puuduvad ning 2 ema ja õega on minimaalsed. Seega isikut positiivselt toetav lähisuhtevõrgustik on äärmiselt kitsas. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades isiku korduvkaristatust kuulub Aleksandr Aleksandrovi tutvusringkonda ilmselgelt ka kriminaalse taustaga isikuid, kuigi vangla andmetel ta nendega ei suhtle. Aleksandr Aleksandrovil puudub vabanedes töökoht, mis kohtu hinnangul halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Ametlikult töötamise kogemus on vähene, kuna võlgade tasumise soovimatuse tõttu töötas enne vangistust mitteametlikult. Tasumata võlgasid on kinnipeetaval 16 207,45 eurot ja vabanemisfondis on 1388,77 eurot. Positiivseks loeb kohus seda, et Aleksandr Aleksandrov on vanglas töötanud köögitöölisena, majandustöödel abitöölisena ning ka jäätmekäitluses. Samuti on isik läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“. Samas on iseloomustuses märgitud, et programmide jooksul muutus kinnipeetava tuju regulaarselt: kord ei näinud ta selles programmis mingit mõtet, järgmisel kohtumisel töötas aktiivselt kaasa. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, tal on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida saab lugeda uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Alkoholi tarvitamisest tingituna on kinnipeetaval psüühika- ja käitumishäired, alkoholi tarvitades kaotab enesekontrolli. Isik küll tunnistab probleemi, kuid ei ole sellega tegelenud. Isik on pidevalt närviline, pinges ja rahutu, vestluste ajal on vaja teda korduvalt rahustada. Vangla hinnangul on kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul olnud halb. Isikut on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud allumatuse, ebaviisaka suhtluse (ametnikega) eest. Lisaks ei ole isik motiveeritud oma elustiili muutma. Isik on korduvalt käitunud ohtlikult kaaskinnipeetavate suhtes ning ka lõhkunud vangla vara. Suhtlemisel väldib isik silmsidet ning pigem tõmbub endasse. Konkreetseid eesmärke tulevikuks ei ole seadnud, käitub impulsiivselt. Oma käitumisega on kinnipeetav näidanud, et ta ei oma motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest ning ta ei soovi vanglast vabaneda. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal välistavad Aleksandr Aleksandrovi vabastamise tema varasem elukäik, subkultuursed hoiakud ning varasem alkoholi kuritarvitamine. Ka märgib kohus, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu veelgi süvendab kahtlust isiku võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Seega kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise määruses tuleb äranäidata koht, kus süüdimõistetu elama peab. Aleksandr Aleksandrovil puudub aga elukoht, mis teeb võimatuks tema allutamise käitumiskontrollile. Kohus lisab täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 3