1-17-9900/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-17-9900 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Elle Karm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roman Linderi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ROMAN LINDER, isikukood 38201073712, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 27.07.2017 ja lõpp 21.02.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 05.06.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta ROMAN LINDER vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Roman Linderile. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Linderi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 12.12.2017 otsusega tunnistati Roman Linder süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja kohus mõistid talle karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus 1 mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistas Roman Linderit vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistus Viru Maakohtu 28.07.2017 kohtuotsusega mõistetud karistusega, so 1 aasta 6 kuud 25 päeva vangistust ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõistis Roman Linderile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 25 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks luges kohus 27.07.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14 korral, vangistuses viibib kuuendat korda. Kuritegude dünaamika- varasemalt on isikut karistatud varavastaste kuritegude eest, röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Eelmine kuritegu oli varguse katse, nüüd aga vargus sissetungimise teel, seega vägivaldsuse raskusaste on suurenenud. Enamasti on kuritegude muster sarnane varasemaga. Üldjuhul on kuritegude ajendiks materiaalse kasu saamine ja soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Roman Linder taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tal on rehabilitatsioonikeskuses olemas koht ja seal ta saab kuni ühe aasta olla, seal teda aidatakse ja suunatakse. Avaldas, et lähedaseks on üks vendadest, kellega ta suhtleb ja vanglas on läbinud kõik programmid. Kinnitas, et tahab oma elustiili muuta ja teab, et kõik sõltub temast endast. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 14-l korral, vanglas viibib isik kuuendat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Roman Linderi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega on see tingimus täitmata. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas on 2 kriminaalhooldaja välja selgitanud, et Roman Linder on registreerinud end rehabilitatsiooni teenusele. Vanglast vabanemisel on Roman Linderil võimalus läbida rehabilitatsioon SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse kas Sillamäe või siis Viljandi osakonnas sõltuvalt vabade kohtade olemasolust. Seega ei ole isikule koht rehabilitatsioonikeskuses garanteeritud, vaid see sõltub vaba koha olemasolust. Kui aga isiku vabanemise hetkel vaba kohta ei ole, siis ei ole võimalik kinnipeetavat allutada käitumiskontrollile elukoha puudumise tõttu, mis omakorda välistab isiku ennetähtaegse vangistustest vabastamise. Positiivseks ,loeb kohus asjolu, et Roman Linder töötab vanglas koristajana, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning alustas riigikeele õppega. Isiku lähisuhtevõrgustik on äärmiselt kitsas – vanemad on surnud ja kahest vennast ühega ainult suhtleb ning sedagi harva. Vangistuse jooksul keegi teda külastanud pole, seega toetav sotsiaalvõrk puudub. Ka ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalse taustaga isikuid, kriminaalkorras on karistatud ka kinnipeetava mõlemad vennad. Välistada ei saa asjaolu, et isik vabanemisel jätkab suhtlemist kriminaalse mõtteviisiga isikutega ning see ei soodusta isiku resotsialiseerumist. Vabanemisel puudub Roman Linderil töökoht. Isikul on ka vähene haridus (algharidus), aga samuti on tal vähene töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust oli töötukassas arvel ja sai töövõimetoetust. Oluline on ka see, et kinnipeetaval puudub ametlikult töötamise kogemus, isik on vabaduses viibides teinud juhutöid, ametlikult töötanud elus 3 päeva ja peamised tööperioodid on olnud vanglas. Majandusliku toimetuleku oskus on puudulik või puudub üldse, välja on kujunenud kulutamisharjumus ning raha hankis kuritegelikul teel (varavastased kuriteod). Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud opiaadisõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Roman Linder tunnistab ka ise, et tal on sõltuvusprobleem ning elus on vaja midagi muuta, aga ta möönab, et seda on tal väga raske teha, kuid ta on väsinud enda sellisest olukorrast. Samas püüab kinnipeetav varjata ning eitada narkootikumide tarvitamist. Pikaajalisest narkootikumide tarvitamisest on isikul tekkinud psühhilised probleemid (meeleolu kõikumine, üldine ärevus ja pinge jne). Isikut on korduvalt karistatud NPALS alusel. Varavastaseid kuritegusid pani toime selleks, et hankida raha narkootikumide jaoks. Kohus ei sea kahtluse alla kinnipeetava motivatsiooni kaineks eluviisiks, samas selgub vangla esitatud iseloomustusest, et Roman Linder on ka varem püüdnud vastavast pahest vabaneda olles lühikest aega olnud metadooniravil, kuid see ei ole andnud tulemusi. Kinnipeetava esmane eesmärk on rahuldada enda narkosõltuvust. Alkoholiga isikul enda sõnul probleeme pole, sõltuvust pole diagnoositud. Samas on vägivaldsed kuriteod sooritatud alkoholijoobes. Vangla hinnangul on Roman Linderi käitumine mõtlematu, isik kordab vanu vigu, keskendub lühiajalistele lahendustele ja elab üks päev korraga. Probleemide lahendamise oskus on kesine, toimetulekustrateegiad puuduvad, arvab, et kõik laheneb iseenesest. Ka on isik süstemaatiline õigusrikkuja. Tulevikueesmärgid on küll reaalsed, kuid nende saavutamine, arvestades isiku varasemat käitumismustrit ja suhtumist, on vähe tõenäoline. 3 Roman Linder on ohtlik avalikkusele ja oht on kõige suurem siis, kui kinnipeetav jätkab sõltuvusainete tarvitamist või kui tekib konflikti olukord. Kinnipeetav on varem neljal korral olnud kriminaalhooldusel, millest ühtegi ei ole läbinud nõuetekohaselt. Viimasel katseajal sooritas uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et varasemad tingimuslikud karistused ei ole Roman Linderile mõju avaldanud ning isik ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus arvata, et ainuüksi isiku arvamusest, et ta tahab oma elustiili muuta, piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Ka märgib kohus, et distsiplinaarkaristusena kohaldatud 5-ööpäevane paigutamine kartserisse katseajaga 3 kuud viitab tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu veelgi süvendab kahtlust isiku võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrollile allutamise ajal. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Roman Linderi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Teiste inimeste ja nende vara turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta Roman Linder vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4