lg 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist.
lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral
lg 2 alusel.
lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebus ei ole esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides. Kohtu hinnangul kaebaja esitatud asjaolud ei ole käsitletavad tähtaja ennistamise aluseks olevate objektiivsete asjaoludena. Seetõttu leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb
lg 1 alusel jätta rahuldamata ning käesoleva asja menetlus lõpetada, tuginedes
Kohtu põhjendused on järgnevad: Kohus on tähtaja ennistamise taotlust lahendama asudes jõudnud seisukohale, et kaebus MTA korralduste 25.04.2017 nr 9-1.1/19341; 20.03.2017 nr 9-1.1/11397; 28.02.2017 nr 9-1.1/8522 ja 10.02.2017 nr 9-1.1/6404 tühistamiseks ei ole tähtaegne, mida on ka kaebaja ise tunnistanud. Kohus märgib, et tähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel tuleb hinnata, kas esinevad mõjuvad põhjused, mis on tinginud kaebetähtaja möödalaskmise. Selleks tuleb kaalutlusõigust kasutades hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohus ei pea tähtaja ennistamist otsustades analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuva põhjusena välja toonud (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-59-00). Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus märgib, et tähtaegade kehtestamine on vajalik menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Õiguskindluse huvides on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu ka järgitakse. Seaduses ettenähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ennistamise aluseks on mõjuvad põhjused, mis on küll määratlemata õigusmõiste, kuid mille sisustamiseks on kujunenud ulatuslik kohtupraktika. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määruses asjas nr 3-3-1-26-06 asuti seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama menetlustoimingu sooritamist takistanud objektiivsed asjaolud (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus), kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 leitakse, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Üksnes haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus, ei saa olla kaebuse esitamise 3 tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel õigusalast abi (äriühingul on võimalik vajadusel kasutada ka õigusalaste teadmistega isikut või volitatud/lepingulist esindajat, kes tegeleks äriühingu asjaajamisega, kui selle seaduslik esindaja viibib pikemat aega eemal jne).
lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates.
lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. MTA kohtule esitatud andmete kohaselt on kaebuses vaidlustatud MTA korraldused kaebajale kätte toimetatud järgmiselt: 25.04.2017 korraldus nr 9-1.1/19341 - kätte toimetatud postiga, väljastusteatega 10.05.2017; 20.03.2017 korraldus nr 9-1.1/11397 - tagastati 20.04.2017 hoiutähtaja möödudes, Ametlikes Teadaannetes avaldatud 21.04.2017 nr 1120438, loetakse kätte toimetatuks 01.05.2017; 28.02.2017 korraldus nr 9-1.1/8522 - e-maksuameti e- postis 08.03.2017 vaadanud E. N. 10.02.2017 korraldus nr 9-1.1/6404 – kätte toimetatud postiga, väljastusteatega 01.03.
lg-st 1, seisukohale, et kuna puuduvad objektiivsed mõjuvad põhjused, mis takistasid kaebajal kaebeõigust tähtaegselt realiseerida, siis jätab kohus taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab asja menetluse
lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel.
lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamise eest 12.06.2017 riigilõivu 30,00 eurot (tl 27). Kuna kohus eraldas Maksu- ja Tolliameti korralduste 19.05.2017 nr 94 1.1/23233 ja 28.03.2017 nr 9-1.1/13445 tühistamise nõuded iseseisvaks menetluseks (haldusasi nr 3-18-953), siis on kaebajal õigus käesolevas asjas taotleda 12.06.2017 tasutud riigilõivust (30,00 eurot) 15,00 euro tagastamist Riigilõivuseaduse § 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse. Ülejäänud riigilõivu (15,00 eurot) loeb kohus tasutuks haldusasjas nr 3-18-953. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.