Selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis 1 on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (
ASJAOLUD Hageja on 26.03.2018 esitanud kohtusse hagi kostjalt 19.12.2016 sõlmitud võlatunnistusest nr 107964 tuleneva põhivõlgnevuse 1179,82 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 35,43 euro ja jooksva viivise 0,02% põhinõudelt päevas nõudes (tl 1-4). Hageja on seisukohal, et pooled lõid võlatunnistusega (tl 9-10) uue iseseisva kohustuse kostja varasemate võlgnevuste katteks, st sõlmisid nö konstitutiivse võlatunnistuse VÕS § 30 lg 1 mõttes. Hagi esitamise seisuga on kostja perioodil 05.01.2017-10.07.2017 teostanud hagejale seitse osamakset kogusummas 155,82 eurot. Hageja on kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu ülalnimetatud lepingu (võlatunnistuse) 09.11.2017 üles öelnud (tl 11). Kohtu nõudele esitatud vastuses (tl 21-22) märgib hageja, et kostja on perioodil 16.11.201525.05.2016 sõlminud hagejaga kuus lepingut. Samas toob hageja välja, et kolmest sõlmitud lepingust tulenevad nõuded on hagejale 09.12.2016 loovutatud. Menetlusdokumendile on lisatud kolm nõude loovutamise lepingut, mis on sõlmitud kostja ja X.X.vahel (tl 23-23p, 25-25p, 28-29), mille alusel on kostja loovutanud XX. tasu eest töötasu nõudeõiguse kogusummas 285 eurole. Samuti on menetlusdokumendile lisatud tarbijakrediidilepingute põhitingimused (tl 31-34, 36-39, 41-44). Lepingute alusel on kostja saanud põhisummana 485 eurot, millele lisanduvad intressid summas 6,30 eurot, kiirmakse tasud summas 31 eurot, viivised summas 88,91 eurot, sissenõudekulu summas 120 eurot ja maksegraafiku haldustasu summas 593,63 eurot. Kohus on hagi 17.04.2018 menetlusse võtnud (tl 47-50). Kostja on hagimaterjalid 24.04.2018 isiklikult allkirja vastu kätte saanud (tl 52), kuid ei ole hagile tähtaegselt vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED Hageja on taotlenud hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud ning asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
lg-st 1 tulenevalt on kostjapoolse hagile vastamata jätmise puhul tagaseljaotsuse tegemine kohtu õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse eesmärk pole teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro,
lg-st 1 tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega, rakendades
lg-s 2 sätestatud võimalust piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja asjakohaste tõendite märkimisega. Hageja nõuab kostjalt konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt luuakse konstitutiivse võlatunnistuse andmisega iseseisev kohustus.
Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu
Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks menetluskulusid kandnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.