KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-986 Haldusasi A. G. kaebus Justiitsministeeriumi vastu Menetlusto

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Tallinna Linnakohus mõistis 23.11.2000 otsusega nr 1/1-1959/99 A. G. (kaebaja) kriminaalkoodeksi § 143 lg 2 p 2 järgi süüdi ning karistas teda 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vabadusekaotusega, mis otsustati jätta 3-aastase katseaja jooksul täitmisele pööramata. Kaebajalt mõisteti I. K. kasuks välja 39 700 krooni (2537,29 eurot) ja S. G. kasuks välja 66 180 krooni (4229,67 eurot). Lisaks mõisteti kaebajalt riigituludesse välja sundraha 1400 krooni (89,48 eurot). Kaebaja arestitud korter Tallinnas XXXX-XXXXXXX XX XXX-XX otsustati realiseerida kohtuotsuse jõustumise järel tsiviilhagide katteks.
2. Tallinna Linnakohtu täitevosakonna kohtutäituri Leili Jõgeva 23.02.2001 vallasvara enampakkumise aktist nr 18/2001/1 nähtuvalt müüdi XXXX-XXXXXXX XX XXX-XX korter enampakkumisel G. K. 50 000 krooni (3195,58 eurot) eest.
3. Tallinna Linnakohus rahuldas 10.07.2002 määrusega nr A-230/00 G. K. taotluse, vabastas korteri asukohaga XXXX-XXXXXXX XX XXX-XX aresti alt ja tühistas keelumärke Tallinna Hooneregistris. Määrusest nähtuvalt on kaebaja korter Tallinnas XXXX-XXXXXXX XX XXX-XX realiseeritud kohtuotsuse jõustumise järel tsiviilhagide katteks.
4. Kohtutäitur Priit Petter arestis 18.12.2017 sissetuleku (töötasu) arestimise aktiga täiteasjas nr 017/2002/9888 kaebaja töötasu või muu sellesarnase sissetuleku summas 2663,97 eurot. Täitemenetluse aluseks on 1/1-1959/99 ja sissenõudjaks I. K.. Nõude suuruseks on 2663,97 eurot, sh kohtutäituri tasu 140,72 eurot ja täitemenetluse läbiviimise kulud 3,96 eurot. Akt saadeti täitmiseks Haabersti Linnaosa Valitsusele. 3-18-986
5. Kaebaja esitas 18.05.2018 Tallinna Halduskohtule Justiitsministeeriumi vastu kaebuse järgmistes nõuetes: 1) tuvastada Tallinna Linnakohtu 10.07.2002 määruses nr A-230/00 sätestatu, et kaebaja korter XXXX-XXXXXXX XX XXX-XX, Tallinn on realiseeritud kohtuotsuse nr 1/11959/99 jõustumise järel tsiviilhagide katteks; 2) tuvastada, kus tegelikult asub nimetatud korteri realiseerimisest saadud 50 000 krooni; 3) juhul, kui nimetatud korteri müügist saadud raha ei kasutatud tsiviilhagide katteks või tehti seda osaliselt, siis tuvastada, millisel kontol raha asub ja miks ei ole seda raha kasutatud tsiviilhagide katteks; 4) juhul, kui nimetatud korteri müügist saadud raha on hoiustatud ega ole realiseeritud, siis kanda see I. K.i tsiviilhagi katteks vastavalt Tallinna Linnakohtu 23.11.2000 otsusele nr 1/1-1959/99; 5) juhul, kui I. K.il on tekkinud kaebajast sõltumatult viivisenõue, siis mõista see välja vastustajalt. Lisaks palus kaebaja välja nõuda dokumendi, millest nähtub, kuidas on nimetatud korteri müügist saadud raha 50 000 krooni kasutatud ja kelle tsiviilhagisid on selle arvelt täidetud. Kaebuse põhjendustest nähtuvalt on kohtutäitur arestinud 22.12.2017 kaebaja konto. Kaebajale jääb tema suhtes läbiviidav täitemenetlus arusaamatuks, sest tsiviilhagide katteks on realiseeritud tema korter. Kaebaja jaoks on mõistetamatu, kus on tema korteri müügist saadud raha. Kuna kohtutäitur Leili Jõgeva enam ei tegutse, siis puudub kaebajal ülevaade, millise tsiviilhagi katteks on tegelikult korteri müügist saadud raha kasutatud. Kaebaja ei välista, et ühtki tsiviilhagi ei ole täidetud ja korteri müügist saadud raha on „linnakontol“. KOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 121

lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kaebusest järeldub, et kaebaja soovib vaidlustada tema suhtes toimuvat täitemenetlust.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 järgi võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 järgi võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.
3. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette nähtud teistsugune kord ja selliste vaidluste lahendamine allub maakohtu pädevusele. Järelikult ei ole halduskohus pädev kaebaja kaebust läbi vaatama ja kaebus tuleb talle läbivaatamatult tagastada. Kaebajal tuleb pöörduda täitemenetluses tekkinud küsimuste lahendamiseks kohtutäituri poole, kes selgitab, millise nõude täitmiseks ja mille alusel täitemenetlust läbi viiakse. Täituril on 2

§ 104

lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kaebaja ei ole kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõivu tasunud, seetõttu puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust lahendada. /allkirjastatud digitaalselt/ 3