3-16-2475/18

Haldusasi 3-16-2475 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2017.a, Tallinn Haldusasja number 3-16-2475 Haldusasi T.R. kaebus Põhja-Tallinna Valitsuse vanema 01.11.2016.a käskkirjale nr 2.-1.4/24 „T. R.´u teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu“ Asja läbivaatamine 14.11.2017.a Menetlusosalised Kaebaja T. R., esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu Vastustaja Tallinna linn, esindajad Anne Nurk ja Ahti Olesk RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Jätta T.R. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Põhja-Tallinna valitsuse (PTV) Vanema 01.11.2016.a käskkirjaga nr 2.-1.4/24 „T. R.´u teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu“ vabastati PTV kantselei peaspetsialist T. R. teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 88 lg 1 alusel seoses PTV kantselei peaspetsialist K. K. tööle naasmisega 11.11.2016.a (tl 23).
2. T. R. esitas 01.12.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse PTV vanema 01.11.2016.a käskkirja nr 2.-1.4/24 tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja tasu väljamõistmiseks teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kohus võttis kaebuse 27.12.2016.a menetlusse ja määras vastustajaks Tallinna linna.
3. Kaebuse põhjendused. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas avaliku võimu käitumine, kus ametnikust vabanemiseks vahendeid ei valita. Kui alguses üritati kaebajat veenda lahkuma omal algatusel, siis hiljem üritati teha seda läbi distsiplinaarmenetluse. Seejärel valis vastustaja kaebaja teenistusest vabastamiseks kindlama variandi. Piisas asendatava ametniku formaalselt nädalaks ametisse naasmisest ning esmapilgul õiguslikult pädev vabastamise alus oli olemas. Järgmisel nädalal peale kaebaja viimast päeva teenistuses oli juba töökuulutus üleval. Eeltoodud asjaolud kinnitavad vastustaja poolt ebaausat ja hea usu põhimõtte vastast käitumist. Kaebaja on seisukohal, et hea usu vastane haldusakt on ühtlasi õigusvastane. Seega saab kohus hea usu põhimõttest lähtudes vaidlustatud haldusakti tühistada ja kaebaja taotlused rahuldada.
4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. K. K.l lõppes rasedus- ja sünnituspuhkus 11.11.2016.a ja oma soovist tööle tagasi tulla 12.11.2016.a teatas ta kirjalikult 17.10.2016.a. Vastustajal oli kohustus tagada talle töö alates avalduses märgitud kuupäevast, mistõttu tuli kaebaja vabastada ametist ATS § 88 lg 1 kohaselt teenistustähtaja möödumise tõttu. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et K. K. tööle vormistamine oli formaalne ja et tegelikult ei viibinud ta iga päev oma ametikohal. Kaebaja sellekohane väide on paljasõnaline ja tõendamata. K. K.l ei olnud mingeid takistusi tööle naasmiseks, kuna lapse vanaema oli kodune ja sai oma lapselast hoida. K. K. oli tööl iga päev ja tema töölolekut nägid kõik PTV töötajad. Siiski tekkisid vanaemal raskused lapse toitmisega - laps ei kohanenud lutipudeliga, mistõttu otsustas K. K. jääda lapsehoolduspuhkusele. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.1 Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus, et kaebaja võeti teenistusse määratud ajaks - ajutiselt äraoleva ametniku K. K. asemel kuni viimase ametikohale naasmiseni või ametikohalt vabastamiseni (vt PTV vanema 27.05.2016.a käskkiri nr 2.-1.4/11 „T. R.´u teenistusse võtmine“, tl 5). Samuti selles, et K. K. avaldas 17.10.2016.a soovi naasta tööle alates 12.11.2016.a (vt K. K. 17.10.2016.a avaldus PTV vanemale, tl 46). Kaebuses kahtluse alla seatud asjaolu, kas K. K. ka tegelikult teenistusse naases on tuvastatud vastustaja poolt 21.03.2017.a esitatud ja kohtuistungil uuritud tõenditega (vt väljatrükid dokumendihaldus-programmist „Postipoiss“, tl 64-67), milledest nähtuvalt on K. K. 15., 16., 17., ja 18.11.2016.a täitnud oma teenistusülesandeid. Kohtuistungil kaebaja nõustus, et nimetatud aegadel K. K. teenistusülesandeid täitis (tl 82). Seega möödus 11.11.2016.a kaebaja teenistustähtaeg, mistõttu esines alus tema teenistusest vabastamiseks ATS § 88 lg 1 alusel. Kaevatav käskkiri vastab haldusaktile esitatavatele nõuetele. 5.2 Asjas pole tuvastatud kaebuses väidetud hea usu põhimõtte rikkumist vastustaja poolt. Asjaolu, et kaebaja suhtes viidi 08.-26.09.2016.a läbi distsiplinaarmenetlus (vt distsiplinaarmenetluse materjalid, tl 6-22), samuti asjaolu, et K. K. 21.11.2016.a lapsehoolduspuhkusele suundumise tõttu (vt K. K. 17.11.2016.a avaldus, tl 47) korraldati tema asendaja leidmiseks asutusesisene konkurss (vt konkursiteade, tl 24-25), ei anna kohtu hinnangul alust rääkida vastustaja ebaaususest. Distsiplinaarmenetlus on distsiplinaarsüüteo ja võimaliku süüdlase tuvastamise seaduslik viis (vt ATS § 71), K. K. lapsehoolduspuhkusele suundumine, aga vastustajast sõltumatu asjaolu.
6. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys