Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt kohustus kostja hagejale pärast sõiduauto üleandmist tasuma kokkulepitud maksegraafiku alusel 2400 eurot. Kostja pärast esimese osamakse osalist tasumist oma kohustust täitnud ei ole.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtes tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi võib võlausaldaja kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist või kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse tasumisega viivitamise korral nõuda viivist. Kuna pooled asusid tasumisega viivitamise tõttu 3 läbirääkimistesse auto tagastamise osas ja kostja pöördus samal eesmärgil politseisse, tuleb asuda seisukohale, et 2018. aasta jaanuaris taganes hageja 01.11.2017 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust ning nõudis auto tagastamist või kogu ostuhinna kohest tasumist. Kostja ei ole hagejale, vaatamata korduvatele lubadustele, sõidukit tagastanud ega ostuhinda tasunud, seega on hagi 1870 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 7.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 01.11.2017 lepingus kokku leppinud, et osamakse tasumisega viivitamise korral lisandub 200 eurole 10% päevas iga tasumistähtaega ületatud päeva eest. Hagiavalduses on hageja märkinud viivise määraks 0,5% ja nõudnud viivist perioodil 02.01.2018 kuni 26.01.2018 põhivõla ulatuses, s.o 1870 eurot. Kohus leiab, et nii kirjalikus lepingus kokkulepitud viivise määr kui hagiavalduses näidatud viivise määr on ebamõistlikult suured. Kohtuistungil vähendas hageja viivisenõuet 1000-le eurole. Kuna kostja on rahalise kohustuse täitmisega viivituses olnud 08.11.2017 alates, nõustunud lepingus kokkulepitud viivise määraga ning viivisenõue ei ületa põhivõla suurust, peab kohus 1000 euro suurust viivisenõuet põhjendatuks. 8. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Pärnu Maakohtu 10.04.2018 määrusega anti hagejale menetlusabi ja vabastati riigilõivu summas 325 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagis nõuti 3740 euro tasumist, millest 1870 eurot on põhivõlg ja 1870 eurot viivis. Hagi hinnana määratletud 3740 eurolt oli hageja kohustatud tasuma riigilõivu 325 eurot. Hageja vähendas kohtumenetluses viivise nõuet 870 euro võrra ja kohus rahuldab hagi 2870 euro ulatuses, mis moodustab 77% esialgsest nõudest. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv summas 250.25 eurot, mis vastab hagi rahuldatud osale. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.