← Eesti

3-18-570/2

Obsah (8)§ 130§ 96§ 8§ 40§ 1361§ 101§ 98§ 120

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2018. a, Tallinn Haldusasja number 3-18-570 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus T. S. suhtes täi

) § 40 lõikes 1 sätestatud alustel. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt. 2.

  1. MTA tegi HEM TRUST OÜ-le 02.05.2017 korralduse nr 12.2-3/040109-1, millega alustas maksustamisperioodi jaanuar kuni märts 2017 käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist. Maksuhaldur kogus menetluse käigus maksukohustuslaselt andmeid ja võttis seletusi. Kui jaanuari ja veebruari
  2. a maksudeklaratsioonides ei deklareerinud HEM TRUST OÜ palgatulu saajaid ja märtsi 2017 deklaratsioonil kajastas palgasaajatena kahte isikut (väljamaksete summa 2220,53 eurot), siis kontrolli käigus selgus, et osa töötajatele tehtud väljamaksetest oli äriühing jätnud deklareerimata. Nende isikute palku deklareeris aga toona osaliselt T. S. kuulunud Laanemetsa OÜ oma maksudeklaratsioonidel, kuid jättis deklareeritud maksukohustused tasumata. Samuti 2

(8)3-18-570 tuvastas maksuhaldur, et HEM TRUST OÜ on teinud väljamakseid juhatuse liikme T. S. pangakontole, mida tuleb käsitada dividendide väljamaksmisena, mis aga on jäetud deklareerimata. Jaanuari, veebruari ja märtsi
  1. a käibedeklaratsioonides oli HEM TRUST OÜ kajastanud sisendkäibemaksu Laanemetsa OÜ arvete alusel. Kontrolli käigus selgus, et arvetel näidatud teenuseid ei saanud HEM TRUST OÜ Laanemetsa OÜ-lt, vaid tööd teostasid HEM TRUST OÜ enda töötajad HEM TRUST OÜ masinatega, kusjuures tööde teostamiseks vajamineva kütuse soetas samuti HEM TRUST OÜ ise. Seega ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused täidetud. HEM TRUST OÜ esitas 16.06.2017 jaanuari kuni märtsi
  2. a käibedeklaratsioonide parandused, millega deklareeris kokku 21 096 euro võrra suuremat maksukohustust ning sama perioodi tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (TSD) parandused, millega deklareeris kokku 11 623 euro võrra suuremat maksukohustust. Kuna maksukohustuslane tegi ise maksudeklaratsioonide parandused, lõpetas maksuhaldur kontrolli, saates 04.07.2017 selle kohta maksukohustuslasele teate. 2.
  3. 29.10.2017 teatega nr 12.2-3/041350-1 alustas maksuhaldur HEM TRUST OÜ aprilli kuni juuni
  4. a käibedeklaratsioonides esitatud andmete õigsuse kontrollimist. Korraldusega nr 12.2-3/041350-2 pikendas maksuhaldur kontrollitavat perioodi ühe kuu (augusti) võrra. Menetluse käigus tegi maksuhaldur kindlaks, et äriühingu käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmed ei vasta maksuhaldurile saadetud arvetele, pearaamatule ega tehingupartnerite andmetele. Äriühingu pangakonto väljavõttelt selgus ka, et HEM TRUST OÜ tasus augustis Rootsi ettevõttele metsaveoki eest. HEM TRUST OÜ kajastas tehingut septembri
  5. a käibedeklaratsioonil, kuigi see kauba ühendusesisesel soetamisel tekkinud käive tulnuks deklareerida augusti deklaratsioonil. Samuti tuvastas maksuhaldur, et äriühing oli deklareerinud sisendkäibemaksu, mille kohta ei olnud maksukohustuslasel esitada sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevaid raamatupidamise dokumente. Käibedeklaratsioonidel näidatud sisendkäibemaksusummad ei olnud vastavuses esitatud raamatupidamise algdokumentide ja pearaamatuga. Selgus ka asjaolu, et äriühing oli suures ulatuses sisendkäibemaksu maha arvanud isikustamata ja dokumentaalselt tõendamata soetuse puhul. 01.12.2017 ja 06.12.2017 esitas HEM TRUST OÜ aprilli kuni augusti 2017 käibedeklaratsioonide parandused, millega tema selle perioodi käibemaksukohustus suurenes 15 700,71 võrra. Kuna maksukohustuslane parandas kontrolli käigus oma käibedeklaratsioonid, lõpetas maksuhaldur kontrolli, saates 10.01.2018 selle kohta maksukohustuslasele teate. 2.
  6. Kui HEM TRUST OÜ tema suhtes kontrolli läbiviimise tulemusel 16.06.2017 maksudeklaratsioonide parandused tegi, esitas ta ka taotluse maksuvõla tasumise ajatamiseks. Maksuhaldur rahuldas taotluse 21.06.2017 otsusega nr 13-1.1/5773 ning kinnitas ajakava maksuvõla 39 222,85 euro tasumiseks 22 kuu jooksul. Otsusega vähendas maksuhaldur ajatatud maksukohustuselt arvestatava intressi määra 50% võrra. Äriühing tasus vaid kaks esimest ajakavajärgset makset ning needki hilinemisega. HEM TRUST OÜ ei tasunud tähtaegselt ka oma jooksvaid kohustusi. Pärast mitmeid ajatamise tingimuste mittetäitmise kohta äriühingule saadetud teavitusi tunnistas maksuhaldur ajatamise otsuse 17.11.2017 otsusega nr 13-1.1/11899 kehtetuks. Otsuse tegemise päevaks oli HEM TRUST OÜ maksuvõlg kasvanud 50 532 euroni, arvestamata maksustamisperioodi aprill kuni august 2017 maksukohustusi, mille äriühing deklareeris alles detsembris tema suhtes alustatud maksumenetluse tulemusel 2.
  7. Maksuhaldur alustas HEM TRUST OÜ maksuvõla sissenõudmist 20.11.2017 taotlusega Maanteeametile äriühingu sõidukitele käsutamise keelumärke seadmiseks. Taotluse alusel tehti samal päeval liiklusregistris vastav kanne sõidukile KIA Sportage registrimärgiga XXXXXX. Äriühingu pangakontod Swedbankis ja LHV Pangas arestiti 06.12.2017 korraldustega. Maksuhalduri sundtäitmistoimingud ei ole viinud nõude rahuldamiseni. Pärast võlgniku 3
(8)3-18-570 pangakontode arestimist on võla katteks laekunud vaid 1 564,47 eurot, tasaarvestamisega on tasutud 385,54 eurot. Maksuvõlg on aga kasvanud 76 577,57 euroni (sh põhivõlg 67 117,10 eurot, intressinõue 2006,83 eurot ja arvestuslik intress 7453,64 eurot). HEM TRUST OÜ võõrandas
  1. aastal peaaegu kogu oma vara (suuremas osas lähikondsetele), muutes maksuvõla sissenõudmise äriühingu vara arvelt sisuliselt võimatuks. 2.
  2. Kuna maksuhaldur alustas HEM TRUST OÜ maksuvõla sissenõudmist

§ 130

lg 1 p 3 toodud viisil rohkem kui kolm kuud tagasi, siis on täidetud

§ 96lg 5 sätestatud eeldus vastutusotsuse koostamiseks.

Alates 25.10.2010 on HEM TRUST OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks ehk seaduslikuks esindajaks olnud T. S. HEM TRUST OÜ kogu praegune maksuvõlg on tekkinud ajal, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli T. S. Maksumenetluste käigus selgus, et T. S. kajastas tema esindatava HEM TRUST OÜ perioodi 01.–03.2017 maksudeklaratsioonidel valeandmeid, jättes korrektselt deklareerimata palga- ja dividendiväljamaksed ning kasutas sisendkäibemaksuarvestuses arveid, millel märgitud töid teostasid tegelikult HEM TRUST OÜ enda töötajad. Selle tulemusel oli tema poolt deklaratsioonidel näidatud maksusummad väiksemad summadest, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadustele. Kohe pärast nimetatud perioodi osas maksumenetluse alustamist asus T. S. osaühingut varatuks muutma. 15.05.2017 võõrandati 34 äriühingule kuulunud kinnisasja ehk pea kogu kinnisvara. Pärast seda tegi T. S. 01.–03.2017 maksudeklaratsioonide parandused ning taotles kujunenud maksuvõla tasumise ajatamist. Äriühingu taotletud ja maksuhalduri kinnitatud ajakava ei asunud äriühing korrektselt täitma. Võlgnik küll tasus võla katteks väiksemaid summasid, kuid maksuvõlg aina suurenes. 31.08.2017 võõrandas võlgnik ka oma viimase kinnistu. Nagu ilmnes 29.10.2017 alustatud maksumenetluses, siis samal ajal jätkas T. S. deklaratsioonides valeandmete kajastamist. Aprill kuni august 2017. a käibedeklaratsioonidel ebakorrektsete andmete näitamisega varjas ta maksukohustust, mis oleks tulnud tasuda vastavalt käibemaksuseadusele. Maksudeklaratsioonidel valeandmete deklareerimine (sh oma töötajatele tehtud palgaväljamaksete ja endale tehtud dividendiväljamaksete deklareerimata jätmine, seadusliku aluseta sisendkäibemaksu arvestamine) on oma iseloomult tahtlik tegu. T. S. HEM TRUST OÜ juhatajana mitte ainult ei varjanud äriühingu maksukohustuste tegelikku suurust maksudeklaratsioonidel valeandmete esitamise abil, vaid asus kohe pärast maksumenetluse alustamist mais 2017 tagama seda, et äriühingu vara arvelt ei oleks võimalik maksuvõlga sisse nõuda. Kuigi äriühingul oli maksukohustuste õigeaegseks ja täielikuks täitmiseks piisavalt vahendeid, olid maksukohustuste katteks tehtud maksed liiga väiksed maksuvõla suurenemise ärahoidmiseks. Olukorras, kus äriühingul oli pidevalt kasvav maksuvõlg ning pangakontodel ja kassas olemas raha selle tasumiseks, korraldas ta hoopis raha äriühingust väljaviimise, sh andes väidetavalt laenu. Taoline käitumine viitab teadlikule maksukohustuste tasumise vältimisele. Kui T. S. oleks äriühingu raha kasutanud ettevõtluse tarbeks ning maksude ja maksete tasumiseks, ei oleks äriühingul maksuvõlga. T. S. tegevusest tingituna ei ole HEM TRUST OÜ-l enam piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et T. S. on HEM TRUST OÜ seadusliku esindajana tahtlikult rikkunud

§ 8

lg 1 nimetatud kohustusi, põhjustades sellega HEM TRUST OÜ maksuvõla ning see on aluseks vastutusotsuse koostamiseks

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 alusel.

Selline maksudest kõrvalehoidumine saab olla üksnes tahtlik tegevus ning iseloomustab T. S. suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisse. Seetõttu on tõenäoline, et T. S. võib sarnaselt käituda ka vastutusmenetluse ajal ning hakata võõrandama või koormama oma vara, et vältida võimaliku vastutuskohustuse sundtäitmist selle vara arvel. T. S. ei ole sissetulekuid, millest oleks võimalik täita kavandatava vastutusotsusega määratavat kohustust. 2.6. Hilisemat intressi arvestamata on vastutusmenetluse tõenäoliseks tulemuseks vastutusotsuse esitamine T. S. summas 76 577,57 eurot. Nimetatud maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud. Samuti ei esine aluseid vastutusotsuse 4

(8)3-18-570 tegematajätmiseks. Maksuvõlg ei ole kustutatud ning maksukohustuslane HEM TRUST OÜ on õigusvõimeline äriühing. 2.7. Hüpoteekide seadmine maksukohustuslase nendele kinnistutele, mis ei kuulu abikaasade ühisvara hulka ning T. S. suunatud käsutamise keelumärke kandmine kahele arvatavalt ühisvaraks olevale ja hüpoteekidega koormamata kinnistule, on maksukohustuslast kõige vähem koormavamad ega piira teda rohkem, kui on vaja vastutusotsuse täitmiseks. Samuti säästab valitud lahendus puudutatud isikute huve. Et aga üheksa võlgniku lahusvara hulka kuuluva kinnisasja väärtus on märgatavalt väiksem kui planeeritava vastutusotsuse summa koos võimalike sissenõudmiskuludega, siis taotleb maksuhaldur luba käsutamise keelumärgete seadmiseks

§ 130

lg 1 punkti 1 alusel XXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) ja XXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) kinnistutele selliselt, et keelumärge keelaks T. S. kinnistut käsutada. Nimetatud kinnistute puhul on samuti tegu metsamaadega ja nende ligikaudne väärtus kokku on 10 060 eurot. Sellest pool ehk arvatav T. S. osa ühisvarast on 5030 eurot. Ülejäänud arvatavalt ühisvarasse kuuluvad kinnistud on koormatud ühishüpoteegiga, mille summa ületab kinnistute väärtust. Nendele kinnistutele seatav keelumärge mõjutaks ka hüpoteegipidajat. Kuna maksuhaldur taotleb hüpoteegi seadmist mitmele kinnisasjale, siis lähtudes

§ 130

lg 1 punktis 2 ja AÕS §-s 3631 sätestatust, tuleb tagatav nõue jagada kinnisasjade vahel võlausaldaja poolt määratud osades. Maksuhaldur soovib nõude (86 473 – 5030 = 81 443) jagamist kinnisasjade vahel järgmiselt: XXXXXX 2000 eurot, XXXXXX 2000 eurot, XXXXXXX 9000 eurot, XXXXXX 7000 eurot, XXXXXX 2000 eurot, XXXXX 2000 eurot, XXXXXX 2000 eurot, XXXXXXXX 2000 eurot ja XXXXXXX 53 443 eurot. 2.8. Tulenevalt

§ 1361

lg-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Kui T. S. soovib tagatisena kasutada deposiidina makstavat tagatissummat, siis on tagatissummaks 76 577,57 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Halduskohtumenetuse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
  2. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

§ 1361

ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 5.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist AÕS-s sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130lg 1 p 2). 5

(8)3-18-570 6.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. 7.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. 8. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 9. Taotluse kohaselt algatab maksuhaldur halduskohtule esitatud loataotlusega T. S. suhtes vastutusmenetluse, mis on suunatud vastutusotsuse koostamisele ja maksusumma määramisele eeldatavalt summas 76 577,57 eurot. (

§ 96lg 1, § 40 lg 1).

Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Maksuhaldur on läbi viinud kaks kontrollmenetlust HEM TRUST OÜ suhtes (jaanuar kuni märts

  1. a ja aprill kuni august
  2. a). MTA tuvastas, et HEM TRUST OÜ oli kontrollitavatel perioodidel esitanud ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonid ning tasunud nõutavast vähem makse. Kuna maksukohustuslane nõustus MTA seisukohaga ja parandas deklaratsioonid vabatahtlikult, lõpetas MTA 04.07.2017 teate nr 12.2-3/kontrolli lõpetamise kohta-1 ja 10.01.2018 teate nr 12.2-37041350-4 alusel kontrollmenetlused, lugedes deklaratsioonide parandused õigeks. Riigikohtu Halduskolleegium leidis 17.05.2016 otsuse nr 3-3-1-3-16 p-s 18, et haldusaktiks

§ 101

lg 3 mõttes tuleb lugeda ka üksikjuhtumi kontrolli lõpetav teade, milles maksuhaldur kontrolli tulemustele toetudes loobub ("keeldub") maksuotsuse tegemisest. Sellisel juhul on maksukohustuse puudumine siduvalt kindlaks määratud ning kontrolli tulemuste muutmine või kehtetuks tunnistamine toimub

§‑des 101−103 sätestatud alustel ja korras. Sellisena ei saa vaidlust olla, et maksukohustuse olemasolu on siduvalt kindlaks tehtud. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. HEM TRUST OÜ maksukohustus on maksuhalduri hinnangul tekkinud T. S. juhatuse liikmeks oleku ajal mh valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise tulemusel. T. S., olles HEM TRUST OÜ seaduslik esindaja, oli enda juhatuse liikmeks oleku perioodi osas vastutav äriühingu

-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Sellisena on võimalik juhatuse liikme kohustuste süüline rikkumine ning T. S. vastutus äriühingu maksuvõla eest. Maksusumma kujunemine on jälgitav taotlusele lisatud maksunõuete saldopäringu väljatrükist (lisa 3), samuti 21.06.2017 intressinõudest (lisa 4) ja arvestusliku intressi arvutuskäigust (lisa 5). Maksusumma määramine 6

(8)3-18-570 ei ole aegunud (vt

§ 98lg 1).

Samuti eksisteerib HEM TRUST OÜ äriühinguna jätkuvalt ning maksuhaldur on näidanud, et tal ei ole õnnestunud äriühingu varade arvelt maksuvõlga rohkem kui kolme kuu jooksul täita (

§ 96lg 5).

Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. 10.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab täiendavalt, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et T. S. eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades võib ta hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma. Sellisel juhul võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda raskeks või ka võimatuks. Hilisema sundtäitmise raskusele või võimatusele viitab T. S. tegevus HEM TRUST OÜ juhtimisel. Olukorras, kus MTA oli HEM TRUST OÜ osas algatanud kontrollmenetluse, asus T. S. äriühingut varatuks muutma. Äriühingule kuulunud kinnisvara võõrandati. Alates maist 2017 on täheldatavad suurenenud sularaha väljavõtmised äriühingu arvelduskontolt, raha laenati seejuures väidetavalt edasi teisele äriühingule. Olukorras, kus HEM TRUST OÜ-l vahendeid maksuvõlgade tasumiseks enam ei jätkunud, ei ole sellist käitumist võimalik käsitada muuna kui maksude maksmise vältimisena. Kirjeldatud tegevus näitab kohtu hinnangul T. S. ükskõikset suhtumist avalik-õiguslike kohustuste korrektsesse täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist.

  1. Kohus nõustub MTA-ga, et valitud täitetoimingud (hüpoteegi seadmine maksukohustuslase nendele kinnistutele, mis ei kuulu abikaasade ühisvara hulka ning T. S. suunatud käsutamise keelumärke kandmine kahele arvatavalt ühisvaraks olevale ja hüpoteekidega koormamata kinnistule) on maksukohustuslast kõige vähem koormavad ega piira teda rohkem, kui on vaja vastutusotsuse täitmiseks. Valitud täitetoimingud ei välista kinnistutelt nt metsa raiet ja müüki. Olukorras, kus enamik T. S. kinnistutest on koormatud juba hüpoteegi või muude piiratud asjaõigustega, on keeruline kinnistute väärtust hinnata. Kohtu hinnangul on MTA hindamisemetoodika adekvaatne ja realistlik. Tulenevalt AÕS §-st 3631 on MTA tagatava nõude jaganud kinnistute vahel osadeks selliselt, et hüpoteek koormab kinnistuid järgmises ulatuses: XXXXX kinnistu 2000 eurot, XXXXX kinnistu 2000 eurot, XXXXX kinnistu 9000 eurot, XXXXXX kinnistu 7000 eurot, XXXXXX kinnistu 2000 eurot, XXXXX kinnistu 2000 eurot, XXXXX kinnistu 2000 eurot, XXXXXXXX kinnistu 2000 eurot, XXXXX kinnistu 53 443 eurot. Hüpoteegisummad kokku moodustavad 81 443 eurot. MTA nõue on 76 577,57 eurot + võimalik kohtutäituri tasu 9895,45 eurot, st kokku 86 473 eurot. Ca 12,9% kohtutäituri tasu ei saa kohtu hinnangul nõude summat silmas pidades pidada põhjendamatult suureks. Lisaks hüpoteegile taotleb MTA käsutuse keelumärke seadmist T. S. ja tema abikaasa ühisomandis olevatele XXXXXX ja XXXXX kinnistule. MTA on arvestanud T. S. osaks ühisvarast 5030 eurot. Ka selles osas saab taotlust pidada lubatavaks ja MTA hinnangut põhjendatuks. Riigikohus on pidanud keelumärke seadmist ühisomandis olevale kinnistule proportsionaalseks abinõuks kavandatava vastutusotsuse täitmise tagamiseks (Riigikohtu Halduskolleegiumi 12.01.2018 määrus nr 3-17-1141). Seetõttu puudub alus väita, et keelumärke seadmine oleks võlgniku abikaasa suhtes ebaproportsionaalselt koormav. Ühisvara korral ei saa seada kinnistule kohtulikku hüpoteeki, kui selleks puudub teise abikaasa nõusolek.
  2. Seega tuleb anda nõusolek: 7

(8)3-18-570 1) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks T. S. kuuluvale kinnisasjale: – registriosa numbriga XXXXXXX (XXXXX, XXXXXXX küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa) summas 2000 eurot; – registriosa numbriga XXXXXXX (XXXXX, XXXXXX, Lääne-Nigula vald, Läänemaa) summas 2000 eurot; – registriosa numbriga XXXXXXXXX (XXXXXXX, XXXXXXXX küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa) summas 9000 eurot; – registriosa numbriga XXXXXXX (XXXXXXX, XXXXXXX küla, Lääneranna vald, Pärnumaa) summas 7000 eurot; – registriosa numbriga XXXXXXX (XXXXXXX, XXXXXX küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa) 2000 eurot; – registriosa numbriga XXXXXXX (XXXXXX, XXXXXXX küla, Lüganuse vald, IdaVirumaa) summas 2000 eurot; – registriosa numbriga XXXXXXX (XXXXXX, XXXXXXX küla, Lüganuse vald, IdaVirumaa) summas 2000 eurot; – registriosa numbriga XXXXXXX (XXXXXXXX, XXXXXXXX küla, Kuusalu vald, Harjumaa) summas 2000 eurot; – registriosa numbriga XXXXXXX (XXXXXXX, XXXXXX küla, Anija vald, Harjumaa) summas 53 443 eurot; 2) taotleda kinnistusraamatusse T. S. omandis olevale kinnistule registriosa numbriga XXXXXX (XXXXXXX, XXXXXX küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa) käsutamise keelumärke seadmist, mis keelab T. S. kinnisasja käsutada; 3) taotleda kinnistusraamatusse T. S. ja K. S. ühisomandis olevale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX (XXXXXX, XXXXXX, Lääne-Nigula vald, Läänemaa) käsutamise keelumärke seadmist, mis keelab T. S. kinnisasja käsutada. 13. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab katma nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Välja on toodud ka tagatissumma suurus selle deposiiti kandmise korral (76 577,57 eurot). 14. Ülaltoodut arvestades tuleb MTA taotlus rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.