(edaspidi LS) § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Nikolai Mazanov Isikukood 38304052262, elukoht xxx, ilma kodakondsuseta, emakeel – vene keel, töökoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik Nikolai Mazanov Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva Kohtuistungi toimumise aeg 29.03.2018 RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: prefektuuri Narva Tunnistada Nikolai Mazanov süüdi 28.03.2018 mootorsõiduki juhtimise eest seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on mitte väiksem kui 0,30 milligrammi (0,35 +/- 0,05 mg/l), so
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 12 (kaksteist) päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 28.03.2018 kell 23.21.
lg 3 p 2 alusel võtta Nikolai Mazanovilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 3 (kolm) kuud kohtuotsuse jõustumisest.
kohaselt on Nikolai Mazanov kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates aresti kandmisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
lg 3 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Nikolai Mazanovit tuleb teisiti mõjutada, selleks et ta ei paneks enam toime analoogseid rikkumisi. Selleks, et isik saaks meelde tuletada
norme ja mõelda oma käitumise üle. Politsei loodab, et lisakaristus saab isikut ikkagi niivõrd palju mõjutada, et enam selliseid asju ei korduks. Kohtu seisukoht ja põhjendused KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Nikolai Mazanov LS § 224 lg 2, kuna tema 28.03.2018 kella 23.21 paiku Tallinna mnt 15, Sillamäe, Ida-Viru maakond, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,35 +/- 0,05 mg/l, seega oli mitte vähem kui 0,30 mg/l. Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et Nikolai Mazanovi süü on tõendatud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Nikolai Mazanovi poolt on süüteo toimepanemine tõendatud väärteoprotokolliga, isiku kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt isik oli kinni peetud 28.03.2018.a kell 23.21 VTMS § 44 lg 1 alusel, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga, Politsei- ja Piirivalvemati teatisega. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt, indikaatorvahendi reaktsioon oli positiivne, mõõtetulemus on 0,35 +/- 0,05 mg/l. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt oli Nikolai Mazanov kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Nikolai Mazanov seletas kohtuistungil, et ta tarvitas 200 g alkoholi kella 16.00-17.00 paiku ja tema isa, kes elab Narvas, helistas õhtul ja ütles, et kaotas võtmed ära. Õhtul Nikolai Mazanov otsustas, et kuna ta tarvitas alkoholi umbes kella 16.00-17.00 paiku, siis on möödunud piisavalt palju aega ja alkohol on juba välja läinud. Ta võttis võtmed ja sõitis Narva. Kohus võtab arvesse Nikolai Mazanovi ütlused. Ta tunnistas oma süüd täelikult. Kohtul ei ole põhjust kahelda tema ütlustes, kuna need vastavad asjaoludele ja on kooskõlas väärteoasja materjalidega. Nikolai Mazanovi tegudes sisalduvad inkrimineeritava väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivne külg on tõendatud Nikolai Mazanovi ütlustega, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väärteoprotokolliga. Subjektiivsest küljest tegutses Nikolai Mazanov otsese tahtlusega, s.t. teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Nikolai Mazanov on süüvõimeline isik. 3 Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on täielikult kajastatud rikkumise asjaolud, väärteo kirjeldus on täielik ning täpsustamist ei vaja. Väärteoprotokoll on täidetud kooskõlas VTMS §-ga 69. Nikolai Mazanovi süü on tõendatud nii tema enda ütlustega kui ka toimiku materjalidega. Hinnates eelpool toodud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et väärteoasjas avaldatud ja uuritud tõenditega kogumis on tõendamist leidnud see, et Nikolai Mazanov pani toime väärteo – tema 28.03.2018 kella 23.21 paiku Tallinna mnt 15, Sillamäe, Ida-Viru maakond, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,35 +/- 0,05 mg/l, seega oli mitte vähem kui 0,30 mg/l. Oma tahtlike tegudega pani Nikolai Mazanov toime
S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid. Nikolai Mazanov töötab. Karistusregistri andmete kohaselt Nikolai Mazanov on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 424 järgi. Kuid vastavaid järeldusi ta sellest ei teinud ning ta pani taas toime uue samalaadse tahtliku süüteo.
lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Süü suurust mõjutab oluliselt toimepandud tegu. Nikolai Mazanov asetas väärteoga ohtu enda elu ning tervise. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ohustab juhti ja teisi liiklejaid, sest sellise juhi käitumine on ettearvamatu. Nikolai Mazanov on varem kohtulikult karistatud, teda on karistatud vangistusega, ta on kandnud karistust tingimisi. Kriminaalkolleegium on varem märkinud, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud, on normi rikkumisele vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Kuna Nikolai Mazanov on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud süütegelikku tegevust, siis on rahatrahvi kohaldamine tema suhtes välistatud. Sellepärast jõuab kohus järeldusele, et Nikolai Mazanovi suhtes on otstarbekas kohaldada arest. Kohus arvab, et Nikolai Mazanovile tuleb määrata karistuseks 12 päeva aresti, võttes arvesse isiku süü tunnistamist.
lg 3 p 2 kohaselt kohus võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Lisakaristus on vajalik konkreetse eri- või üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Isik oli ohtlik nii endale, kui ka teistele liiklejatele. Kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. Öeldu tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada 4 süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada ka üldpreventiivseid kaalutlusi. Mootorsõiduki juhtimise õiguse võib ära võtta nii põhi- kui ka lisakaristusena juba LS § 224 lg-s 1 sätestatud piirmäära ületamise korral. See näitab, et seadusandja on ka esmakordset LS §-s 224 sätestatud väärtegu pidanud nii ohtlikuks, et on näinud selle teo eest lisakaristusena ette mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Mootorsõiduk on suurema ohu allikas ja selle juhtimine nõuab juhilt erilist hoolsust ning vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Hoolimatu suhtumine
nõuete täitmisesse võib viia traagiliste tagajärgedeni. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal juhtide suhtes, kes liiklusreegleid eiravad. Nendele isikutele mõistetud karistustel on laiem tähendus kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Nikolai Mazanovi süü suurus ja karistuse eri- ning üldpreventiivsed eesmärgid on lisakaristuse kohaldamiseks piisavad. Kohus on nõus kohtuvälise menetleja esindajaga, et Nikolai Mazanovit tuleb teisiti mõjutada selleks, et ta ei paneks enam toime analoogseid rikkumisi. Selleks, et isik saaks meelde tuletada
norme, mõelda oma käitumise üle. Kohus loodab, et lisakaristus saab isikut ikkagi niivõrd palju mõjutada, et enam selliseid asju ei korduks. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Nikolai Mazanov oli teadlik, et ta tarvitas alkoholi, kuid vaatamata sellele asus mootorsõidukit juhtima. Tõsine vajadus sõiduks puudus. Tegemist oli üksnes tahtliku teoga. Alkoholiseisundis isik on ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele. Kohus arvestab, et isik oli varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest ja ka teiste süütegude eest. Nikolai Mazanov on eelnevalt samalaadse süüteo eest kriminaalkorras karistatud /KarS §424 alusel/. Kuid vastavaid järeldusi ta sellest ei teinud. Varasemalt määratud arestid ei suutnud isikut seadusekuulekalt käituma panna, isik pani jälle toime tahtlikult samalaadse süüteo. Kohus on arvamusel, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult
nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. Nikolai Mazanovile tuleb LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldada ka lisakaristust, s.t juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.