← Eesti

2-17-110436/57

Obsah (7)§ 1043§ 127§ 128§ 132§ 101§ 113§ 94

2-17-110436 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-17-110436 Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2018, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi AAS BTA Baltic

) § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene valdaja mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Mootorsõiduki valdaja vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lähtuvalt

§ 1043

peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja väited selle kohta, et kostja kui mootorsõiduki juht, mootorsõiduki valdaja tekitas liiklusõnnetusega kahju kannatanule, on tõendatud sõidukikahju hüvitise taotlusega ja selle lisadega (t.l.-20-25, I kd); samuti fotodega (t.l.-44-77, I kd), mis visuaalselt vastavad ekspertiisi tegemisel kasutatud fotodele (t.l.-43-46, 63-67, II kd); ekspertiisi aktiga (t.l.-15, II kd), selles osas vaidlust poolte vahel ei ole. Samuti puudub vaidlus, et kostja lahkus õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt ja juhtis sõidukit joobeseisundis. 5

(8)2-17-110436 Kohus järeldab, et puudub vaidlus kahju tekitaja, kahju tekitanud sündmuse ja põhjusliku seose üle. Vaidlusalune küsimus on hüvitamisele kuuluva kahju suurus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kahjustatud sõiduki taastamiseks tehtud remonditööde maksumus on põhjendatud ja vastas kahju tegelikule suurusele.

§ 127

lg 1, lg 4 ja lg 5 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Lähtuvalt

§ 128lg 1-3, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.

Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt

§ 132

lg 1, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hageja väitel hüvitas hageja liiklusõnnetusest tekkinud kahju kokku 1498,11 eurot, millest 1323,11 eurot sõiduki taastamise kulud ja 175 eurot omavastutus. Kostja esitas vastuväite, et nõustub hüvitama kahjustatud sõiduki peegli maksumuse, ülejäänud taastamiskulud ei ole põhjendatud. Omavastutuse osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Hageja väide taastamistööde maksumuse kohta on tõendatud kalkulatsioonidega (t.l.-92-100, I

  1. kd)ja HAT AUTO AS arvega 24. jaanuarist 2017 (t.l.-16, I kd), millest selgub, et TOYOTA YARIS reg nr XXX taastusremondi maksumus ilma autorendita on 1102,59 eurot ilma käibemaksuta (1220,09 – 117,50), 1323,11 eurot koos käibemaksuga (1102,59 x 1,2). Vaidlust ei ole, et sõiduk TOYOTA YARIS on taastatud. Ekspert on oma järelduses (t.l.-15, II
  2. kd)leidnud (p 3 ja p 4), et kõik HAT-Auto AS poolt 06. detsembril 2016 koostatud eelarves nimetatud tööd on vajalikud Toyota Yaris, reg. märgiga XXX, vigastuste parandamiseks endise seisukorra taastamiseks, välja arvatud esiukse klaasi raami värvimine ja esiaknaposti hajutus. Seega põhjendatud remondi eelarveline maksumus BTA kindlustusele oleks summas 1385,13 eurot. HAT-Auto AS poolt 06. detsembril 2016 koostatud remondi eelarves nimetatud tööde maksumus ei vasta keskmise sarnase tööde maksumusele tavakliendile sarnase garantiilise sõiduki (Toyota Yaris reg. märgiga 534 BLB) parandamiseks margiesinduses, kuna eelarves toodud remonttööd on ca 22 % odavamad ja varuosad 20% odavamad, kui tavakliendile olnuks sellel ajal hinnakirja järgne keretööde hind ja varuosade maksumus. Kohus järeldab, et liiklusõnnetusega tekkinud kahju, millest sõiduki TOYOTA YARIS reg nr XXX taastusremondi maksumus 1323,11 eurot käibemaksuga, on tõendatud ja põhjendatud ning vastab sõiduki TOYOTA YARIS reg nr XXX taastamiseks vajalike remonditööde maksumusele. Kuigi ekspert leidis, et esiukse klaasi raami värvimine ja esiaknaposti hajutus ei olnud vajalikud tööd sõiduki taastamisel, leiab kohus, et arvestades taastatava sõiduki vanust (vaidlust ei ole, et 6

(8)2-17-110436 sõiduki TOYOTA YARIS reg nr XXX taastamine toimus sõiduki garantiiajal ja sõiduki vanuseks oli ligikaudu kaks aastat), on põhjendatud taastusremondi tegemine sellisel moel, et võimalikult palju taastada sõiduki avariieelne seisukord. Arvestada tuleb ka sõiduki taastamise esteetilise küljega, et anda sõidukile võimalikult ligilähedane välimus võrreldes sellega, mis oli enne liiklusõnnetust ehk siis maksimaalselt taastada sõiduki esialgne välimus (

§ 127lg 1).

Kohus rahuldab

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel hagi ja mõistab kostjalt regressi korras hageja kasuks välja kahju hüvitise 1498,11 eurot, millest 1323,11 eurot olid sõiduki TOYOTA YARIS reg nr XXX taastamise kulud ja 175 eurot kannatanu omavastutuse maksumus, ning

§ 101

lg 1 p 6,

§ 113

lg 1 ja

§ 94alusel sissenõutavaks muutunud viivise perioodi eest alates 11.

märtsist 2017 kuni 26. juunini 2018 (kohtuotsuse tegemiseni) kokku 155,31 eurot ning edasiulatuva viivise kooskõlas TsMS § 367 kuni põhinõude kohase täitmiseni

§ 94

sätestatud määras, sealjuures tuleb viivise arvestamisel lähtuda kohtuotsuse p 9.

  1. sätestatud tingimustest. Hagi hind Hagiavalduses esitas hageja nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis 1498,11 eurot. Lähtuvalt TsMS § 123, § 124 lg 1 moodustab hagihind 1498,11 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 225 eurot ning hageja esindaja sõidukulud
  2. oktoobril 2017 toimunud kohtuistungile kokku 15,00 eurot (pilet TallinnNarva 9,00 eurot ning pilet Narva–Tallinn 6,00 eurot). Hageja palub menetluskulud 240 eurot kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigilõiv 225 eurot on põhjendatud lähtuvalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 ning TsMS § 147 lg 4 ja lg
  3. Hageja esindaja sõidukulud on TsMS § 144 lg 2 alusel põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 240 eurot. Menetluskulud riigile Viru Maakohtu
  4. aprilli 2018 kohtumäärusega andis kohus kostjale menetlusabi ning vabastas kostja menetluskulude 180 euro ekspertiisi tasu ettemaksu tasumisest Vastavalt TsMS 190 lg 5, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kostjal tuleb Eesti Vabariigile hüvitada kostja menetlusabi, ekspertiisi ettemaksu tasumata osa 180 eurot. 7

(8)2-17-110436 Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab menetluskulude kostjalt riigi kasuks väljamõistmise eraldi määrusega. Taotlus ajatamiseks Kostja esitas kohtule taotluse kohtuotsuse täitmise ajatamiseks (t.l.-71, II kd). Kostja palub ajatada kohtuotsuse täitmine selliselt, et kostja tasub kohtuotsusega välja mõistetud summa võrdsete osamaksetena ühe aasta jooksul. Kostja väitel tema majanduslik olukord ja ülalpeetavate arv ei võimalda kohtuotsust ühe korraga täita. Lähtuvalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja kostja taotluse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus andis kostjale
  1. aprilli 2018 kohtumäärusega menetlusabi, kus kohus tuvastas, et kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last ja kostja sissetulek moodustab 550 eurot kuus. Kohus järeldab, et kostja majanduslik olukord ei võimalda kostjal tasuda kohtuotsusega välja mõistetud summat ühe maksena. Kohus rahuldab kostja taotluse. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja tähtajad. Kohus kohustab kostjat kohtuotsuse täitmiseks maksma hagejale kohtuotsusega välja mõistetud kahju hüvitise 1498,11 eurot igakuiste osamaksetena, milles üksteist osamakset on 124,85 eurot ja kaheteistkümnes makse 124,76 eurot, maksed tuleb tasuda 12 kalendrikuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast, esimese osamakse tasumise tähtaeg on kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimane kuupäev ning ülejäänud igakuiste osamaksete tasumise tähtaeg on jooksva kuu viimane päev. Sissenõutav viivis perioodi eest
  2. märts 2017 kuni
  3. juuni 2018 summas 155,31 eurot tuleb kostjal tasuda hagejale koheselt peale kohtuotsuse jõustumist. Kui kostja viivitab kahju hüvitise osamaksetega tasumisega, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist igalt tähtaegselt tasumata osamakselt

§ 94sätestatud määras kuni osamakse täieliku tasumiseni.

Kostja taotluse menetluskulude hüvitise ajatamiseks jätab kohus rahuldamata. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.