lg 1 p 13 tähenduses vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega. Tsiviilkolleegium lisas (p 12), et olukorras, kus maakohtule on tsiviilasjas saanud teatavaks, et kostja elukoht võib olla väljaspool Eestit, võib kohus kostja elukoha kohta teadaolevate, väidetavalt kaudsete tõendite alusel kohaldada
Kuna kohtumenetluses on selgunud, et kostja elab Rootsis, siis tulenevalt Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg-st 2 ei allu asi Viru Maakohtule. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kogumis annavad alust arvata, et kostja elu- ja ka viibimiskoht ei ole Eestis. Kostja elukoht rahvastikuregistri järgi on XXX, ent nimetatud aadressile saadetud kohtudokumendid tagastas kostja isa, kes ei osanud öelda kostja hetkelist elukohta. Kajas esitatud väidete ja tõendite kohaselt on kostja Rootsi Kuningriigi resident, kelle alaline viibimiskoht on 2017.a suvest Rootsi Kuningriik. Kostjale on väljastatud Rootsi IDkaart, mis on Rootsis kehtiv kui isikut tõendav dokument. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, nn Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrus art 18 lg 2 järgi võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Eesti Vabariigi kohtule ei anna pädevust ka eelpool nimetatud määruse artikkel 4, mille kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Sama seisukohta toetab ka käesoleva määruse artikkel 14, mille kohaselt võib kindlustusandja algatada menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht, olenemata sellest, kas tegemist on kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isikuga. Samuti puudub kohtul kostja nõusolek lahendamaks asi Eesti Vabariigi kohtus. Tulenevalt
lg-st 2, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, ei saada kohus avaldust kohtule, kellele see allub.
lg 1 p 13 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et Eesti kohus ei ole pädev käesolevat asja lahendama ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud
lg 2 alusel tuleb jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist. 3/4 2-17-117624 Kautsjoni tagastamine Kaja esitamisel tasus kostja kautsjoni summas 275 eurot. Kohus 24.05.2018 määrusega rahuldas kostja kaja ja taastas menetluse tsiviilasjas. Kohus tuvastas, et tagaseljaotsuse tegemisel oli rikutud
lg 5 p 1 sätestatud piirang ning et kostjal on õigus taotleda kautsjoni tagastamist. Kostja esitas taotluse, milles taotleb tasutud kautsjoni tagastamist Osaühingu ALINEA ÕIGUSBÜROO arvelduskontole XXX.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.