KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-455 Haldusasi E. F. kaebus Viimsi Vallavalitsuse 30.01.2018 kor

§ 121

lg 2 p-le 2 ning kohtule ei nähtu, kuidas vaideotsus eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikuks, mistõttu esineb ka

§ 121lg 2 p 1 tagastamise alus.

Kui leida, et ettekirjutus puudutas üksnes hoone kõrgust, siis tehti kaebajale soodne otsus, mille tühistamist ei saa kaebaja nõuda, kuna see ei riku tema õigusi (

§ 121lg 2 p 1 tagastamise alus).

Järelikult ei saa ka selle kohta tehtud vaideotsus rikkuda kaebaja õigusi isegi kui kaebaja täiendaks kaebust ja vaidlustaks nii vaideotsuse kui selle esemeks oleva ettekirjutuse. 2 3.2. Kohus on seisukohal, et vastustaja on kontrollinud valminud ehitise vastavust ehitusloale ja planeeringule ning teinud seetõttu 28.11.2017 ettekirjutus-hoiatuse nr 850, so enne vaide esitamist. Selle alusel tuleb viia ehitis ÜP ja ehitusloa saanud projektis toodud hoone kõrgusega vastavusse. See haldusakt on kaebaja rikutud õiguse/huvi (hoone kõrgusega seotud loomuliku valguse varjamine) kaitsmiseks tehtud soodustav haldusakt. Kuigi kaebaja on vaides (tekst toodud vastustaja vastuses) soovinud hoone kõrguse viimist aiamaja kõrgusele vastavaks ning kaebuses leidnud, et hoone tuleks lammutada tervikuna, on vaideotsuses (mille tekst on toodud vastustaja vastuses) selgitatud, et ehitusluba on kehtiv ja sellest tuleneb XXXXXXXXX omanikule õiguspärane ootus, mistõttu pandi ka ettekirjutus-hoiatusega lammutamise kohustus määras, mis kohustas ehitise viima vastavaks ÜP teemaplaneeringuga ("Viimsi valla üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted") ja PT-ga. PT ja ehitusloa vaidlustamine tähtaja (

§ 46lg 1 või lg 5) ületamise tõttu enam võimalik ei oleks.

Kaebaja ei saa seega nõuda ehitise lammutamist osas, milles see vastab PT-le ja ehitusloale. Teisisõnu ei saa kaebaja nõuda hoone lammutamist madalamaks enam kui 1,27m võrra. Kaebaja väidetava rikutud õiguse kaitseks ei ole kohtul võimalik seega soovitada muu haldusakti vaidlustamist. 3.

1. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja kunagi andnud luba ehitada naaberkinnistule (XXXXXXXXX) üksikelamut, vaid ta nõustus aiamaja ehitamisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et haldusorgan ei ole seotud kaebaja väidetava nõusolekuga naaberkinnistule ehitamise osas. Selle kaalumine, kas ehitada võib elamu varasema aiamaja mahus või 2-korruselise suurema üksikelamu, toimus PT ja ehitusloa menetluses. Kaebaja oleks pidanud hoone mahuga seotud kaebuse esitama juba projekteerimistingimustele, mitte ligi 6 aastat hiljem. Hoone kõrguse osas tehtud ettekirjutus on veel täitmata ja kasutusluba antud ei ole. Kaebaja saab tulevikus vaidlustada kasutusloa, kui vastustaja peaks andma kasutusloa ilma, et kõrgus oleks viidud vastavusse PT ja ÜP-ga.
2. Riigilõivu kaebuse tagastamisel ei tagastata (

§ 104lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann 3