M. S kaebus rahuldada. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 15.09.2017 kiirmenetluse otsus nr 2403,17,000298, millega M. St karistati Välismaalaste seaduse § 304 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60,00 eurot ning lõpetada väärteomenetlus
3.
St1, 14.03.2018 alusel makstud kaitsjatasu kogusummas 1881,00 eurot. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 27.06.
lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: kas ei esine väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2); kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3); kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5); kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6); kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
sätestatud alustel (p 9); kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohus leiab, et M. S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektori E. K 15.09.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr: 2403,17,000298 on põhjendatud alltoodud põhjustel. Väärteo otsuse kohaselt heidetakse kaebuse esitajale ette Välismaalaste seaduse § 104 lg 1, 2 rikkumist, mille kohaselt Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tema Eestis töötamine on registreeritud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust ning Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui välismaalane ei ole töötamist registreerinud, välja arvatud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt töötas Ukraina kodanik M. S kui Eestis ajutiselt viibiv välismaalane 15.09.2017 Lääne-Virumaal xxxx alevikus xxxx kortermaja fassaaditöödel omamata selleks vastavat õigust (töötamise registreeringut). Väärteo toimepanemine on tõendatud Maksu- ja Tolliameti 15.09.2017 vaatlusprotokolliga, Politsei- ja Piirivalveameti vaatlusprotokolliga ja M. S ülekuulamise protokolliga. Esmalt märgib kohus, et väärteo toimepanemist tõendavat Maksu- ja Tolliameti 15.09.2017 vaatlusprotokolli ei ole kohtule esitatud. Ka Politsei- ja Piirivalveametist kohtule edastatud väärteotoimikus selline protokoll puudub vaatamata asjaolule, et väärteotoimiku sisenimekirjas on ta dokumendina loetletud (tl 22). Kohtu hinnangul näitab eelkirjeldatu kohtuvälise mentleja ebakorretsust ja hooletust väärteotoimiku dokumenteerimisel. 5 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et 15.09.2017 viibis Ukraina kodanik M. S LääneVirumaal xxxx alevikus xxxx kortermaja juures oleval ehitusobjektil. Nimetatut kinnitavad nii kaebuse esitaja enda ütlused (tl 49), Politsei- ja Piirivalveameti vaatlusprotokolli lisaks olevad fotod (tl 25) ning tunnistajad A. U ja A. F. Kaebuse esitaja M. S ei tunnista ennast aga süüdi talle etteheidetava väärteo toimepanemises. Kaebuse kohaselt ta küll viibis Lääne-Virumaal xxxx alevikus xxxx kortermaja juures oleval ehitusobjektil, kuid ei teinud tööd. Menetlusalusele isikule oli xxxx OÜ volitatud esindaja selgitanud, et ta ei tohi ennem tööd teha, kui saabub vastav registreering ja ehitusobjektil viibis ta selleks, et tutvuda objekti, tulevaste tööde ja nende mahtudega. Ehitusobjektil konkreetse tööülesande täitmist ei ole isik väitnud ega kinnitanud ka ülekuulamise protokolli kohaselt. Ülekuulamisel ütles menetlusalune isik, et ”15.09 jälle sõitsime objektile…., millal hakkame töötama, me ei tea” (tl 49). Ka xxxx OÜ tegevjuhi A. F ütluste kohaselt kohtus ta Sga kuskil 10.septembri paiku kui ta hakkas vormistama dokumente tööloa taotlemiseks. M. S viibis ehitusobjektil tema loal, kuid ta ei teinud seal tööd, sest objektil ei olnud veel töövahendeid ega materjale, polnud penoplasti ega midagi selleks, et xxxx saaks seal tööd teha, sinna alles toimetati neid ja ainult ühele poole maja olid paigaldatud tellingud. Ka ei olnud S tööriietes, kui nad objektil kohtusid. P. Z, kes oli kontaktisik tööjõu vahendamisel Ukrainast Eestisse ning kellel oli olemas Eestis töötamise luba, pidi saama sellel objektil töötajate brigadiriks ning tema ülesandeks oli moodustada tööliste brigaad. Kontrollreidi ajaks oldi alles läbirääkimiste faasis. Käimas oli alles tööliste ja objekti tutvustus ning töötajate kvalifikatsiooni väljaselgitamine, 3 päeva ennem käidi ka xxxx esindajaga ja võimalike tulevaste töötajatega objekti vaatamas, kas objekt üldse võetakse töösse või mitte ja kokkuleppele ei jõutud ning seetõttu ei saanud Ukraina kodanikud - ehitajad ka mingeid korraldusi ega palveid seoses töötamisega. Liiatigi pidi brigaad koosnema 7-st inimesest, aga värbamisel oli alles 3 töötajat. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema ülesandeks välismaalt saabunud töötajate seadustamine Eestis. Selleks esitas ta taotluse PPA-le ja käesoleval juhul esitas taotluse mõned päevad enne. A. F teadis, et selle kande peab tegema seaduse järgi 10 päeva jooksul, kui PPA-l aga küsimusi ja etteheiteid ei ole, võib PPA vormistada selle ka 2-3 päevaga. Väljakujunenud praktika kohaselt kuni seda kannet ei ole tehtud, töötajad töötada ei tohi, tööandja saab teada, kas kanne on tehtud, tema elektronpostile tuleb info. Töötaja kohustus on esitada dokumendid ja fotod ning oodata. Ajavahemikul, mil kannet tehakse, tutvuvad nad objektiga, nad võivad ka keelduda, kui neil ei ole vastavaid tingimusi (tl 100-101). Kohtuistungil avaldas Maksu- ja Tolliameti maksuaudiitor A., U, et kontrollimise hetkel oli soojakus 4 isikut, kellest üks oli M. S. Sellel hetkel ei töötanud neist keegi, kuid objektil mittetöötavad isikud ei tohi objektil viibida. Asjaolust, et seisuga 13.09.2017 oli xxxx OÜ esitanud Politsei- ja Piirivalveametile dokumendid M. S töötamise registreerimiseks, ei olnud ta teadlik, samuti ei osanud ta öelda, kuidas, kust ja miks sattus kolmanda isiku suuliste seletuste protokolli xxxx OÜ asemel M. S tööandjaks xxxx OÜ. Seletust xxxx OÜ esindajalt ei võetud, tööandjaga tema ei kontakteerunud, tal ei olegi vaja seda teha. A. U tunnistas, et väärteo toimepanemist tõendaval fotol (tl 25 foto 1) ei ole näha ehitusel ühtegi inimest ning tunnistas, et pildilt ei näe kedagi, kes teeks fassaadil tööd (tl 78). Tunnistaja kordas veelkord, et pildil olev S 6 ei tee fassaaditöid ja lisas, et ta ei tea, kas see pilt on soojakus tehtud, kuna ta ei mäleta soojaku sisekujundust (tl 78). Samuti ei ole ta teadlik, kuidas täita protkolli juhul, kui isik ei valda eesti keelt, tal tõlgiks olemise luba endal ei ole, aga ta tõlgib protokolli inimese jaoks ise vene keelde ja praegusel juhul on isik alla kirjutanud, et ta on aru saanud. A. U oli seisukohal, et see on inimese enda asi, kui ta selle protokolli allkirjastas (tl 78). Ka ei jäetud St mingit mingeid dokumente ega protokolli, kuna ta ei olevat protokolli tahtnud, kuid seda tahteavaldust ei ole fikseeritud (tl 79), nagu ei ole fikseeritud ka kokkulepet, et protokoll koostatakse eesti keeles ja tõlki ei kaasata. Samas kinnitas tunnistaja, et töötamise registreeringu eest vastutab tööandja ja töötaja ei vastuta kande tegemise eest (tl 79). Politsei- ja Piirivalveameti vaatlus xxxx objekti juures toimus protokolli kohaselt kella 15.0015.30. Protokolli kohasel töötasid fassaaditöödel 4 Ukraina kodanikku, kellest üks oli M. S ja kõik nad olid objektil tööle asunud 14.05.2017 ilma töötamise loata (tl 24). Protokolli lisaks on fototabel 2-l lehel (3 fotot), millest esimesel fotol on kujutatud elumaja xxxx, teisel ning kolmandal fotol aga Ukraina kodanikke (I. B, S. H, M. S ja D. K) ehitussoojakus. Esmalt märgib kohus, et M. S ei saanud kuidagi olla xxxx ehitusobjektil tööle asunud 14.05.2017 nagu on märgitud Politsei- ja Piirivalveameti 15.09.2017 vaatlusprotokollis. Ja seda nimelt seetõttu, et ta saabus Eestisse alles 31.08.2017 liinibussiga marsruudil Kiiev-Tallinn nagu ta on kinnitanud ülekuulamisprotokollis (tl 49) ning on märgitud kiirmenetluse otsuses (tl 32). Kohus möönab, et tegemist võib olla niiöelda ”näpuveaga”, kuid see näitab kohtu hinnangul veelkord kohtuvälise menetleja hooletust ning ebakorrektsust tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ja vormistamisel. Teiseks ei tõenda ükski foto M. S töötamist objektil. Veelgi enam: esimeselt fotolt (tl 25) ei ole võimalik üldse aru saada, kas ehitustööd toimuvad või mitte, näha on üksnes ühe kortermaja kaks külge, mis on tellingutes ja kiledes ning kilede taga ei paista tellingutel olevat ehitusmaterjale. Teisel ja kolmandal fotol (tl 25 pöördel) on aga näha erariietes isikuid, kes viilutavad vorsti ja veedavad aega tubases õhkkonnas. Kuna fotodel ei ole kuupäeva ega kellaaja märget, siis ei ole võimalik tõsikindlalt ka väita, et tegemist on 15.09.2017 xxxx objektil ehitussoojakus ajavahemikul 15.00-15.30 tehtud fotodega. Ka tunnistas A. U, et pildid ei ole tehtud sellel hetkel, kui tema seal viibis, sest S oli siis tööriietes, tal oli müts peas, aga pildil on ta vabaajariietes (tl 78). Kohus märgib, et ühelgi isikul fotode peal ei ole seljas töörideid ega mütse peas, nad on Tsärkides ja pusades, neil puuduvad kiivrid ja muu atribuutika, mis on omane või iseloomulik ehitajale. Ka ei ole laudadel midagi, mis seostuks ehitustöö tegemisega (laual on söök ja söögiriistad, joogipudel, ketšup, majonees, tualettpaberirull jne). Kolmandaks on kohus seisukohal, et isikute objektile toomist ja seal viibimist ei ole võimalik võrdsustada objektil töötamisega. Kuigi kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et ehitusobjektil viibimine samastub seal töötamisega, ei ole ta seda väidet mingilgi moel õiguslikult põhistanud. Seega ei tulene selline väide seadusest. Asjaolu, et menetlusalune isik on suuliste seletuste kohaselt alates 15.09.2017 objektil tööl, kuid ülekuulamisel ta objektil töötamist enam ei maini, vaid märgib ainult objektile toomist ning seal viibimist, tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks kui kõrvaldamata kahtlust KrMS § 7 lg 3 kohaselt ja seda olukorras, kus menetlusalust isikut ennast kohtuistungil küsitleda ei saa, kuna ta on Eestis lahkunud ning temast mitteolenevatel põhjustel ei ole Eestisse naasmine õiguslikult võimalik. 7 14.09.2017 objektil töötamine on kohtuvälise menetleja paljasõnaline oletus, kuna käesolevas väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid 14.09.2017 objektil xxxx läbiviidud vaatluste ja muude menetluslike toimingute tegemise kohta. Eeltoodud tõendid kogumis annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et tõendatud ei ole kaebuse esitaja M. Sle etteheidetav väärtegu ehk et ta töötas 15.09.2017 xxxx kortermaja fassaaditöödel omamata selleks vastavat registreeringut. Seega puudub M. S käitumises temale ette heidetud väärteo koosseis. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalusele isikule VMS § 304 alusel karistuseks määratud rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses ehk 60 eurot põhjendamata ja tuleb tühistada.
p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kohus on tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluse ning leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus
M. S kaebus tuleb rahuldada. Lisaks märgib kohus, et tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses ei ole kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise. Käesoleval juhul on kolmanda isiku suuliste seletuste protokoll koostatud eesti keeles menetlusaluse isiku vene keeles antud ütluste järgi. Sellist kokkulepet menetlusaluse isikuga aga fikseeritud ei ole. Protokolli koostaja on kohtuistungil kinnitanud, et menetluse keel on eesti keel ja mingit kokkulepet ei peagi fikseerima (tl 78 pöördel). Seega menetlusalune isik, kellele ka vene keel ei ole emakeeleks, ei pruukinud menetlustoimingu läbiviimise sisust ning eesmärkidest ja oma õigustest aru saada. Asjaolu, et M. S on protokolli allkirjastanud ning kõige küsituga nõustunud, ei tähenda automaatselt selle menetlustoimingu sisust ja eesmärkidest arusaamist.
Kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei ole võimalik ka nõuetekohase kohtuvälise menetluse läbiviimine. Kohtuvälist menetlust läbiviinud ametnike vene keele oskus ja selle tase on kohtule teadmata. Seega oleks kohtu hinnangul kohtuväline menetleja pidanud omal algatusel kaasama menetlustoimingute tegemisse tõlgi, et väärteomenetlust läbi viia. Lõpetuseks peab kohus vajalikuks veel märkida, et välismaalase lühiajalise Eestis töötamise korrakohase registreerimise eest kannab vastutust siiski tööandja ehk juriidiline isik xxxxOÜ vaatamata asjaolule, et VMS § 304 võimaldab trahvida ka välismaalast ennast. VMS § 301 lg 2 kohaselt tööandja poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot, kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik. Kohus ei sea kahtluse alla Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveameti tänuväärset tööd kolmandatest riikidest pärit töötajate õiguste tagamisel, kuid märgib, et töötaja kui töösuhtes nõrgema osapoole karistamisest kasu ilmselt ei ole. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et tegemist 8 on sotsiaalselt nõrgemas olukorras oleva isikuga (töötajaga), kes ei valda kohalikku keelt, ei tunne kultuuri eripärasid, ei tea neile kehtivatest õigustest ega oska end kaitsta. Ka trahviotsuse täitmisele pööramine ainuüksi on raskendatud kui mitte võimatu. Liiatigi saab Eestis ajutise töötamise registreeringu dokumente Politsei- ja Piirivalveametile esitada tööandja, mitte isik (töötaja) ise. Nimetatu on sätestatud Siseministri 04.12.2015 määruse nr 67 ”Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord” § 1 lg 1,2. M. S oli ajutise töötamise registreeringu saamiseks kõik endast oleneva teinud: esitanud tulevase tööandja esindajale passi ning muud vajalikud andmed (tl 26 pöördel). Ka kinnitus registreeringust väljastatakse tööandjale vastavalt eelnimetatud määrus § 7 lg 7. Kinnitus saadetakse küll ka välismaalasele endale, kuid nagu juba eelpool märgitud, on sellise isiku puhul tegemist keelt ja olusid mittevaldava nõrgema osapoolega. IV MENETLUSKULUD
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. M. S on kohtule esitanud Advokaadibüproo A.Ratnikov & Partners OÜ 14.03.2018 arve nr MySt1 summas 1881 eurot (koos käibemaksuga) õigusteenuse osutamise eest väärteoasja materjalide analüüsimisel, kaebuse koostamisel, kohtuistungiteks ettevalmistamisel ja isiku esindamiel kohtus. Menetlusalune isik palub menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku kaitsjatasu mõistliku suurusega arvestades väärteoasja olemust, keerukust ja mahtu, sh teostatud menetlustoimingute hulka ning nende sisu ja kaitsja osavõttu kohtuistungitest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.