KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2018, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-17-5204 Kohtunik Anu Ammer Sekretär Keili Rosar Kohtuasi S. Hi kaeb

§ 132p 3, § 135; § 155, § 156 ja § 23 Õiguslik alus RESOLUTSIOON 1.

S. Hi kaebus rahuldada. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse 15.09.2017 kiirmenetluse otsus nr 2403,17,000296, millega S. Hi karistati Välismaalaste seaduse § 304 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60,00 eurot ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel, teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3.

§ 23alusel hüvitada S. Hile riigieelarve vahenditest Advokaadibüroo A.Ratnikov&Partners OÜ arve nr Se

Hu1, 14.03.2018 alusel makstud kaitsjatasu kogusummas 2013,00 eurot. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule advokaadi vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 27.06.

1. I ASJAOLUD Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektori E. K 15.09.2017 otsusega väärteoasjas nr 2403,17,000296 määrati menetlusalusele isikule S. Hile Välismaalaste seaduse (VMS) § 304 alusel karistuseks rahatrahv 60 eurot, sest S. H rikkus VMS § 104 lg 1,2 sätestatud nõudeid (Eestis töötamise tingimusi). Otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut selle eest, et ta töötas 15.09.2017 kell 15.00 Lääne-Virumaal xxxx alevikus elumaja xxxx ehitusobjekti fassaaditöödel ilma vastavasisulise registreeringuta. S. H on Ukraina kodanik, kes saabus Eestisse 31.08.2017 liinibussiga marsruudilt Kiiev-Tallinn ning viibis Eestis Ukraina kodaniku biomeetrilise passi alusel. S. H ei olnud Politsei- ja Piirivalveametis töötamist registreerinud ja seega töötas menetlusalune isik Eestis seadusliku aluseta alates 14.09.2017, so 2 päeva. S. Hi kui kolmanda isiku 15.09.2017 antud suuliste venekeelsete seletuste kohaselt tuli ta objektile 13.09.2017, 14.09.2017 käis objekti vaatamas ja alates 15.09.2017 tööl. Tuttavad töötasid juba Eestis ja kutsusid teda ka. Andis saabudes oma dokumendid A kätte, kes pidi koostama ja korda ajama kõik dokumendid. Tööandja firma nime ei tea. 14.09.2017, töötasu lubati 1000 eurot sularahas, brigadiriks on K. A ja viisa on 3 kuud ehk 90 päeva. Menetlusaluse isiku 15.09.2017 ülekuulamise protokolli kohaselt nõustus ta kiirmenetlusega. Saabus Eestisse 31.08.2017 bussiga Kiiev-Tallinn koos M. S ja D. Kga. Tallinnas tuli neile vastu P ning viis nad xxxx hostelisse, kus olid nädala, käisid seenel, puhkasid. Pühapäeval 10.
2. viis P nad xxxx linna korterisse xxxx. Esmaspäeval andis P talle 100 eurot, et ta saaks süüa osta. Tulid xxxx tööle, tegema elumaja fassaadi. 14.09 viis Px nad objektile. Elumaja juures juba olid tellingud. P ning A koos veel ühe mehega näitasid neile objekti. P ütles, et nad saavad umbes 1000 eurot kuus oma töö eest. Tema sõitis Eestisse tööle tähtajaga umbes 2,5 kuud, talle ei öeldud milliseks tähtajaks teda tööle võeti. xxxx olles võttis P nende passid ning aadressid dokumentide vormistamiseks, fotod dokumentide jaoks. 15.09 hommikul viis P nad objektile, sinna toodi materjali fassaadi jaoks, P ise sõitis Tallinna tööasjus. Tema viibis objektil kui kohale tuli politsei, kontrollis dokumente ning tuli välja, et tal ei ole tööluba. 15.09.2017 öeldi talle, et on juba vormistatud, kuid ta ei tea, millises firmas töötab. Isik andis seletusi ning ütlusi vene keeles, tõlk nende toimingute tegemisel ei osalenud. Maksu- ja Tolliameti vaatluse protokolli kohaselt oli sündmuskohaks Lääne-Virumaal xxxx alevikus xxxx kortermaja, kus toimus renoveerimine. Infot ehitusobjekti peatöövõtja kohta ei 2 olnud, ehitisregistrisse oli märgitud xxxx OÜ, kelle esindajaga telefonivestluses selgus, et nemad teevad ainult välitöid ehk paigaldavad tellinguid. Ehitusobjekti soojakus viibis 4 Ukraina kodanikku, kellele koostati kolmanda isiku suuliste seletuste protokollid. Kontrolli tulemusena selgus, et ühelgi Ukraina kodanikul ei olnud Eestis töötamise registreeringut. Nutitelefoniga tehti 5 fotot. Politsei- ja Piirivalveameti vaatlusprotokollis on märgitud, et kontrollimise hetkel töötasid xxxx alevikus xxxx kortermaja fassaaditöödel 4 Ukraina kodanikku, nende hulgas ka S. H. Kohtuvälise menetleja otsuse ja VMS § 104 lg 1 kohaselt võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane Eestis töötada, kui tema Eestis töötamine on registreeritud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust. Sama sätte lg 2 alusel on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui välismaalane ei ole töötamist registreerinud, välja arvatud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Ukraina kodanik S. H ei ole Politsei- ja Piirivalveametis töötamist registreerinud, seega töötas Ukraina kodanik S. H Eestis seadusliku aluseta alates 14.09.2017 kuni 15.09.2017, so 2 päeva. Väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja tõendatud, kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist ning raskendavad asjaolud puuduvad. Väärtegu on kvalifitseeritud VMS § 304 järgi. 29.09.2017 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku S. Hi kaebus kohtuvälise menetleja 15.09.2017 kiirmenetluse otsusele väärteosjas 2403,17,
3. Kaebaja ei ole kohtuvälise menetleja otsusega nõus ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu alljärgmistel põhjustel. Kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud asjaolud ei vasta tõele. Kaebuse esitaja ei töötanud ehitusobjektil. Kaebuse esitaja küll viibis seal, kuid oli tsiviilriietes ning ootas koos teiste isikutega, millal tema sealt OÜ xxxx poolt ära viiakse. Ehitusobjektile tuli kaebuse esitaja OÜ xxxx palvel, kuna viimane soovis, et kaebuse esitaja tutvuks teiste hulgas tulevaste tööde mahu, objekti spetsiifika ja asukohaga. Kaebuse esitaja ei teinud tööd, tal ei olnud käes tööriistu ega seljas tööriideid. Selle asjaolu on vastustaja märkimata jätnud. Kaebuse esitaja oli mõned päevad tagasi, enne ettekirjutuse väljastamist sõlminud töölepingu xxxx OÜ-ga (registrikood xxxx), kelle alluvuses nad pidi alustama töötamist peale vastava kooskõlastuse saamist PPA-lt. xxxx OÜ volitatud isik oli esitanud 13.09.2017 kõik vajalikud dokumendid Politsei- ja Piirivalveametile kaebuse esitaja töötamise registreerimiseks Eestis OÜ-s xxxx. Kaebuse esitajale oli xxxx OÜ volitatud esindaja poolt selgitatud, et nemad ei tohi ennem tööd teha, kui neil ei ole vastavat registreeringut, seetõttu antud päeval so 15.09.2017 kaebuse esitaja tööd ei teinud, vaid oli viidud ehitusobjektile, et tutvuda objektiga ja teada saada, mis tööd tema peab tegema hakkama kui registreering kinnitatakse ja väljastatakse vastav nõuetekohane tööluba. Kaebuse esitaja märgib, et tavakorras registreerimisel teavitatakse 10 tööpäeva jooksul, kas isik on registreeritud või sellest keeldutakse. Sellist teadet ei olnud kaebuse esitaja veel saanud. Kaebuse esitaja andmetel ei ole seda teadet saanud ka OÜ xxxx. Seega on kohtuväline menetleja alusetult ja kontrollimata xxxx OÜ poolt esitatud dokumente määranud kaebue esitajale trahvi. On tavaline, et enne tööle asumist tutvustatakse uuele töötajale kolleege ja tulevasi töötingimusi. Nii on tegutsetud ka käesoleval juhul. Kui kohtuväline menetleja soovib vastupidist väita, siis 3 peab ta seda ka tõendama. Hetkel tõendavad kõik asjaolud, et kaebaja ei töötanud kõnealusel ehitusobjektil ei 14.09.2017 ega ka 15.09.
4. Lisaks on kaebuses märgitud, et kaebue esitamise seisuga on Politsei- ja Piirivalveametis menetluses OÜ xxxx taotlus kaebuse esitajale tööloa väljastamiseks seoses asjaoluga, et kaebaja asub tööle kõnealusel ehitusobjektil. S. H palub Politsei- ja Piirivalveameti 15.09.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2403,17,000296 tühistada ning menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kohtuväline menetleja asus oma 16.10.2017 vastuskirjas seisukohale, et vastavalt Euroopa Nõukogu määruse (EÜ) nr 539/2001

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

§ 133

kohaselt kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused: kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1); kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2); kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3); kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5); kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6); kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 9); kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kohus leiab, et S. Hi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi migratsioonijärelevalve vaneminspektori E. Ke 15.09.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr: 2403,17,000296 on põhjendatud alltoodud põhjustel. Väärteo otsuse kohaselt heidetakse kaebuse esitajale ette Välismaalaste seaduse § 104 lg 1, 2 rikkumist, mille kohaselt Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tema Eestis töötamine on registreeritud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust ning Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud 5 Eestis töötada, kui välismaalane ei ole töötamist registreerinud, välja arvatud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt töötas Ukraina kodanik S. H kui Eestis ajutiselt viibiv välismaalane 15.09.2017 Lääne-Virumaal xxxx alevikus xxxx kortermaja fassaaditöödel omamata selleks vastavat õigust (töötamise registreeringut). Väärteo toimepanemine on tõendatud Maksu- ja Tolliameti vaatlusprotokolliga, Politsei- ja Piirivalveameti vaatlusprotokolliga ja S. Hi ülekuulamise protokolliga.

1. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et 15.09.2017 viibis Ukraina kodanik S. H LääneVirumaal xxxx alevikus xxxx kortermaja juures oleval ehitusobjektil. Nimetatut kinnitavad nii kaebuse esitaja enda ütlused (tl 51), Politsei- ja Piirivalveameti vaatlusprotokolli lisaks olevad fotod (tl 25) ning tunnistajad M. R, A. F ja R. M. Kaebuse esitaja S. H ei tunnista ennast aga süüdi talle etteheidetava väärteo toimepanemises. Kaebuse kohaselt ta küll viibis Lääne-Virumaal xxxx alevikus xxxx kortermaja juures oleval ehitusobjektil, kuid ei teinud tööd. Menetlusalusele isikule oli xxxx OÜ volitatud esindaja selgitanud, et ta ei tohi enne tööd teha, kui saabub vastav registreering ja ehitusobjektil viibis ta selleks, et tutvuda objekti, tulevaste tööde ja nende mahtudega. Ehitusobjektil konkreetse tööülesande täitmist ei ole isik väitnud ega kinnitanud ka ülekuulamise protokolli kohaselt. Ülekuulamisel ütles menetlusalune isik, et ”Täna hommikul P viis meid objektile” (tl 51). Ka xxxx OÜ tegevjuhi A. F ütluste kohaselt viibis S. H ehitusobjektil tema loal, kuid ta ei teinud seal tööd, sest objektil ei olnud veel töövahendeid ega materjale selleks, et xxxx saaks seal tööd teha, sinna alles toimetati neid ja ainult ühele poole maja olid paigaldatud tellingud. P. Z, kes oli kontaktisik tööjõu vahendamisel Ukrainast Eestisse ning kellel oli olemas Eestis töötamise luba, pidi saama sellel objektil töötajate brigadiriks ning tema ülesandeks oli moodustada tööliste brigaad. Kontrollreidi ajaks oldi alles läbirääkimiste faasis. Käimas oli alles tööliste ja objekti tutvustus ning töötajate kvalifikatsiooni väljaselgitamine, 3 päeva ennem käidi ka xxxx esindajaga ja võimalike tulevaste töötajatega objekti vaatamas, kas objekt üldse võetakse töösse või mitte ja kokkuleppele ei jõutud ning seetõttu ei saanud Ukraina kodanikud - ehitajad ka mingeid korraldusi ega palveid seoses töötamisega. Liiatigi pidi brigaad koosnema 7-st inimesest, aga värbamisel oli alles 3 töötajat. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema ülesandeks välismaalt saabunud töötajate seadustamine Eestis. Selleks esitas ta taotluse PPA-le ja käesoleval juhul esitas taotluse mõned päevad enne. A. F teadis, et selle kande peab tegema seaduse järgi 10 päeva jooksul, kui PPA-l aga küsimusi ja etteheiteid ei ole, võib PPA vormistada selle ka 2-3 päevaga. Väljakujunenud praktika kohaselt kuni seda kannet ei ole tehtud, töötajad töötada ei tohi, tööandja saab teada, kas kanne on tehtud, tema elektronpostile tuleb info. Töötaja kohustus on esitada dokumendid ja fotod ning oodata. Ajavahemikul, mil kannet tehakse, tutvuvad nad objektiga, nad võivad ka keelduda, kui neil ei ole vastavaid tingimusi (tl 106-107). Maksu-ja Tolliameti vaatlus xxxx objekti juures toimus protokolli kohaselt kella 11.25-12.
2. Protokolli kohaselt viibis ehitusobjekti soojakus 4 Ukraina kodanikku, kellest üks oli S. H. Seega viibis menetlusalune isik ehitussoojakus, mitte ei töötanud objektil. Ka kinnitas kohtuistungil vaatluse läbiviija R. M, et väärteo toimepanemist tõendaval fotodel (tl 25 fotod 1-3) ei ole näha 6 ehitusriideid ning tunnistas korduvalt, et pildilt ei näe S. Hi tööd tegemas (tl 86). Ka tunnistaja M. R avaldas kohtuistungil, et välisriigi kodanikud viibisid soojakus (tl 87) ja S. H ei olnud fassaadi ega tellingute peal ning tal on seljas T-särk (tl 87). Ka M. R kinnitab, et soojakus viibimine ei ole keelatud, kuid talle jääb arusaamatuks, miks viibivad objektil inimesed, kes seal ei tööta. Asjaolust, et seisuga 13.09.2017 oli xxxx OÜ esitanud Politsei- ja Piirivalveametile dokumendid S. Hi töötamise registreerimiseks, ei olnud teadlikud ei R. M ega ka M. R. Seletust xxxx OÜ esindajalt ei võetud, tööandjaga ei kontakteerutud, R. M ütluste kohaselt ei ole tööandjaga ühenduse võtmine nende tööpraktika. R. M ütluste kohaselt tegi ta 5 fotot, kuid neid ei ole väärteotoimikusse lisatud. Politsei- ja Piirivalveameti vaatlus xxxx objekti juures toimus protokolli kohaselt kella 15.0015.
3. Protokolli kohasel töötasid fassaaditöödel 4 Ukraina kodanikku, kellest üks oli S. H ja kõik nad olid objektil tööle asunud 14.05.2017 ilma töötamise loata (tl 24). Protokolli lisaks on fototabel 2-l lehel (3 fotot), millest esimesel fotol on kujutatud elumaja xxxx, teisel ning kolmandal fotol aga Ukraina kodanikke (I. B, S. H, M. S ja D. K) ehitussoojakus. Esmalt märgib kohus, et S. H ei saanud kuidagi olla xxxx ehitusobjektil tööle asunud 14.05.2017 nagu on märgitud Politsei- ja Piirivalveameti 15.09.2017 vaatlusprotokollis. Ja seda nimelt seetõttu, et ta saabus Eestisse alles 31.08.2017 liinibussiga marsruudil Kiiev-Tallinn nagu ta on kinnitanud ülekuulamisprotokollis (tl 51) ning on märgitud kiirmenetluse otsuses (tl 34). Kohus möönab, et tegemist võib olla niiöelda ”näpuveaga”, kuid see näitab kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja hooletust ning ebakorrektsust tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel. Teiseks ei tõenda ükski foto S. Hi töötamist objektil. Veelgi enam: esimeselt fotolt (tl 25) ei ole võimalik üldse aru saada, kas ehitustööd toimuvad või mitte, näha on üksnes ühe kortermaja kaks külge, mis on tellingutes ja kiledes ning kilede taga ei paista tellingutel olevat ehitusmaterjale. Teisel ja kolmandal fotol (tl 25 pöördel) on aga näha erariietes isikuid, kes viilutavad vorsti ja veedavad tubases õhkkonnas aega. Kuna fotodel ei ole kuupäeva ega kellaaja märget, siis ei ole võimalik tõsikindlalt ka väita, et tegemist on 15.09.2017 xxxx objektil ehitussoojakus ajavahemikul 15.00-15.30 tehtud fotodega. R. M ütluste kohaselt ei osanud ta öelda, kus ja millal pildid tehtud on (tl 86). M. Rütles, et ta ei tea, kus pilt tehtud on, kuid mäletab, et H istus soojakus laua taga, ta oli tööriietes, joped ja tunked, värvi ei mäleta (tl 87). Kohus märgib, et ühelgi isikul fotode peal ei ole seljas tunkesid ega jopesid, nad on T-särkides ja pusades, neil puuduvad kiivrid ja muu atribuutika, mis on omane või iseloomulik ehitajale. Ka ei ole laudadel midagi, mis seostuks ehitustöö tegemisega (laual on söök ja söögiriistad, joogipudel, ketšup, majonees, tualettpaberirull jne). Kolmandaks on kohus seisukohal, et isikute objektile toomist ja seal viibimist ei ole võimalik võrdsustada objektil töötamisega. Kuigi kohtuvälise menetleja esindajad on seisukohal, et ehitusobjektil viibimine samastub seal töötamisega, ei ole nad seda väidet mingilgi moel õiguslikult põhistanud. Seega ei tulene selline väide seadusest. Asjaolu, et menetlusalune isik on suuliste seletuste kohaselt alates 15.09.2017 objektil tööl, kuid ülekuulamisel ta objektil töötamist enam ei maini, vaid märgib ainult objektile toomist ning seal viibimist, tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks kui kõrvaldamata kahtlust KrMS § 7 lg 3 kohaselt ja seda olukorras, kus menetlusalust isikut ennast kohtuistungil küsitleda ei saa, kuna ta 7 on Eestis lahkunud ning temast mitteolenevatel põhjustel ei ole Eestisse naasmine õiguslikult võimalik. 14.09.2017 objektil töötamine on kohtuvälise menetleja paljasõnaline oletus, kuna käesolevas väärteoasjas puuduvad igasugused tõendid 14.09.2017 objektil xxxx läbiviidud vaatluste ja muude menetluslike toimingute tegemise kohta. Eeltoodud tõendid kogumis annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et tõendatud ei ole kaebuse esitaja S. Hile etteheidetav väärtegu ehk et ta töötas 15.09.2017 xxxx kortermaja fassaaditöödel omamata selleks vastavat registreeringut. Seega puudub S. Hi käitumises temale ette heidetud väärteo koosseis. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalusele isikule VMS § 304 alusel karistuseks määratud rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses ehk 60 eurot põhjendamata ja tuleb tühistada.

§ 132

p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kohus on tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluse ning leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

S. Hi kaebus tuleb rahuldada. Lisaks märgib kohus, et tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses ei ole kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise. Käesoleval juhul on kolmanda isiku suuliste seletuste protokoll koostatud eesti keeles menetlusaluse isiku vene keeles antud ütluste järgi. Sellist kokkulepet menetlusaluse isikuga aga fikseeritud ei ole. Ka protokolli koostaja on kohtuistungil kinnitanud, et ta protokolle vene keeles ei tee, püüab oma oskuste piires ise tõlkida ja protokolli koostada lihtsate lausetega (tl 86 pöördel). Seega menetlusalune isik, kellele ka vene keel ei ole emakeeleks, ei pruukinud menetlustoimingu läbiviimise sisust ning eesmärkidest ja oma õigustest aru saada. Asjaolu, et S. H on protokolli allkirjastanud ning kõige küsituga nõustunud, ei tähenda automaatselt selle menetlustoimingu sisust ja eesmärkidest arusaamist.

§ 5järgi on kohtuväline menetleja kohustatud tagama menetlusosalise õigused.

Kui kohtuvälise menetleja ametnik ja menetlusalune isik teineteist ei mõista, ei ole võimalik ka nõuetekohase kohtuvälise menetluse läbiviimine. Kohtuvälist menetlust läbiviinud ametnike vene keele oskus ja selle tase on kohtule teadmata. Seega oleks kohtu hinnangul kohtuväline menetleja pidanud omal algatusel kaasama menetlustoimingute tegemisse tõlgi, et väärteomenetlust läbi viia. Lõpetuseks peab kohus vajalikuks veel märkida, et välismaalase lühiajalise Eestis töötamise korrakohase registreerimise eest kannab vastutust siiski tööandja ehk juriidiline isik xxxx OÜ vaatamata asjaolule, et VMS § 304 võimaldab trahvida ka välismaalast ennast. VMS § 301 lg 2 kohaselt tööandja poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot, kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik. Kohus ei sea kahtluse alla Maksu- ja Tolliameti ning Politsei- ja Piirivalveameti tänuväärset tööd kolmandatest riikidest pärit töötajate õiguste tagamisel, kuid märgib, et töötaja kui töösuhtes 8 nõrgema osapoole karistamisest ilmselt kasu ei ole. Oluline on siinkohal ka asjaolu, et tegemist on sotsiaalselt nõrgemas olukorras oleva isikuga (töötajaga), kes ei valda kohalikku keelt, ei tunne kultuuri eripärasid, ei tea neile kehtivatest õigustest ega oska end kaitsta. Ka trahviotsuse täitmisele pööramine ainuüksi on raskendatud kui mitte võimatu. Liiatigi saab Eestis ajutise töötamise registreeringu dokumente Politsei- ja Piirivalveametile esitada tööandja, mitte isik (töötaja) ise. Nimetatu on sätestatud Siseministri 04.12.2015 määruse nr 67 ”Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord” § 1 lg 1,2. S. H oli ajutise töötamise registreeringu saamiseks kõik endast oleneva teinud: esitanud tulevase tööandja esindajale passi, fotod dokumentide jaoks ning muud vajalikud andmed (tl 51). Ka kinnitus registreeringust väljastatakse tööandjale vastavalt eelnimetatud määrus § 7 lg 7. Kinnitus saadetakse küll ka välismaalasele endale, kuid nagu juba eelpool märgitud, on sellise isiku puhul tegemist keelt ja olusid mittevaldava nõrgema osapoolega. IV MENETLUSKULUD

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. S. H on kohtule esitanud Advokaadibüproo A.Ratnikov & Partners OÜ 14.03.2018 arve nr SeHu1 summas 2013 eurot (koos käibemaksuga) õigusteenuse osutamise eest väärteoasja materjalide analüüsimisel, kaebuse koostamisel, kohtuistungiteks ettevalmistamisel ja isiku esindamiel kohtus. Menetlusalune isik palub menetluskulud jätta kohtuvälise menetleja kanda. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku kaitsjatasu mõistliku suurusega arvestades väärteoasja olemust, keerukust ja mahtu, sh teostatud menetlustoimingute hulka ning nende sisu ja kaitsja osavõttu kohtuistungitest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 9