Obsah (5)

§ 142§ 143§ 146§ 147§ 144

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-100022 Otsuse tegemise aeg ja koht 28.juuni 2018. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi TÜ Eesti Mahe (pankrotis) hagi Konju

§ 142

lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Vastavalt

§ 143

võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Nõuete aegumist põhjendab kostja alljärgnevalt.

§ 146

lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

§ 147

lg-st 3 lähtudes hakkas aegumise kulgemine alates 01.01.2015 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2017 kell 23.

1. Hageja esitas hagi, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse
2. aastal, seega on hageja mööda lasknud seaduses sätestatud aegumistamistähtaja. Lähtudes eeltoodust taotleb kostja kohtul hagis esitatud nõuete osas aegumise kohaldamist ja hagi rahuldamata jätmist.(tl 30-32). Menetluse käik
3. 23.mail 2018.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 15.06.
4. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 28.06.2018 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu (tl. 34).
5. Kostja esindaja esitas 15.05.2018 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad menetluskulud õigusabi osutamiseks 750 eurot.
6. Hageja esindaja esitas 21.06.2018 seisukoha kostja menetluskulude osas, milles leidis, kostja menetluskulud ei ole esitatud ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Esitatud hagi ei olnud selline, mille õiguslikuks analüüsiks oli vaja kulutada 2 tundi. Samuti ei saa käesolevas asjas pidada vajalikuks kulutada faktiliste asjaolude analüüsile 1,5 tundi ning hagivastuse koostamisele 4 tundi. Õiguslikult lihtsas asjas, kus nõude suurus on pisut enam kui 100 eurot, ei vasta kostja õigusabikulude suurus ka mõistlikkuse põhimõttele. Hageja arvates on põhjendatud, vajalike ja mõistlike õigusabikulude suurus mitte üle 100 euro. Lisaks märgib hageja, et VÕS § 6 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgniku käituma teineteise suhtes heas usus. Kui kahju on tekkinud kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Käesolevas asjas ei ole kostja käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Hagist nähtuvalt pöördus hageja enne kohtusse pöördumist korduvalt kostja poole ettepanekuga võlg tasuda. Kostja ei vastanud pöördumistele, sh ei vaielnud nõudele vastu. Ka ei vastanud kostja pärast maksekäsu kiirmenetlust hageja palvele selgitada, milles seisnevad kostja vastuväited. Seega on kostja ise põhjustanud hagi esitamise ja kostja asjaomased kulud. Seega tuleks kõik kostja õigusabikulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
7. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata.
8. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 101 lg1 punktidele 1,3 ja 6 ning VÕS § 113 lg
10. Hageja nõude puhul on tegemist on müügilepingust tuleneva nõudega, kuna vastavalt arvetele nr 20146499 ja 20146636 müüs hageja kostjale (endine nimi Capital OÜ) kaupu kokku summas 107,40 eurot.(tl 17, 18). 3
11. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata.
12. Kostja taotleb aegumise kohaldamist hageja nõudele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. 12.

§ 147

lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

§ 146

lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 144

lg 1 sätestab, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue.

1. Hageja taotleb kostjalt võlgnevuse väljamõistmist 11.12.2014 ja 18.12.2014 esitatud arvete järgi, mille kohaselt oli arvete tasumise tähtajaks esimese puhul 11.12.2014 ning teise puhul 18.12.
2. (tl 17,18). Seega muutusid arvetest tulenevad nõuded sissenõutavaks vastavalt 12.12.2014 ning 19.12.
4. Seega tuleb kohaldada kehtiva

§ 146

lg 1 kohaselt 3 aastast tähtaega, millest tulenevalt aegusid hageja nõuded hiljemalt 31.12.2014.a, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud kohtule 02.01.2018.a, seega peale aegumistähtaja möödumist.

1. Aegumise instituut teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning lähtub põhjendusest, et mida rohkem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgniku jaoks kujuneda õigusliku olukorra selgitamine. Et sellist olukorra kujunemist vältida peab võlausaldaja oma nõude esitama õigeaegselt, vastasel korral riskib ta sellega, et ka õiguslikult põhjendatud nõue võib aegumisväite esitamisel jääda rahuldamata.
2. Kuna kostja on esitanud aegumisväite, kohaldab kohus hageja nõude suhtes aegumist ja jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud nende õigustatud ulatuses hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 4 TsMS § 138 lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.
5. Kostja palub välja mõista hagejalt õigusabikulud summas 750 eurot (7,5 tundi x 100 eurot). Hageja leiab, et esitatud õigusabikulud ei ole vajalikud ja põhjendatud.
6. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja esitatud õigusabikulud ei ole, arvestades, et tegemist on õiguslikult lihtsa tsiviilvaidlusega, enamuses osas vajalikud ja põhjendatud. Kostja on menetluses esitanud vastuse hagile (1,5 lk). Vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale kulub 1 lehekülje menetlusdokumendi koostamisele professionaalsete õigusteadmistega isikul ca 40 minutit sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsile, tutvumisele, õigusliku hinnangu andmisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele ning konsultatsioonidele esindatavaga). Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et on põhjendatud vähendata kostja õigusabikulusid 6,5 tunni võrra. Seega on kostja esindaja taotlus põhjendatud osaliselt, 1 tunni osas ning kuulub rahuldamisele osaliselt, summas 100 eurot.
7. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 100 eurot. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
8. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 5