← Eesti

2-17-8983/20

Obsah (12)§ 218§ 187§ 459§ 164§ 657§ 230§ 231§ 436§ 652§ 634§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-8983

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus

  1. KS (hageja) esitas 08.06.2017 Harju Maakohtule hagi HS (kostja) vastu elatise suurendamiseks summani, mis vastab poolele kehtivale Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni ja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludelt palus hageja jätta kostja kanda ja nendelt välja mõista viivise. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa ja kostjalt on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 04.11.2013 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx väljamõistetud elatis 160 eurot kuus alates 18.09.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.08.
  2. Vaatamata hageja seadusliku esindaja pöördumistele kostja poole palvega täita ülalpidamiskohutust seaduses sätestatud miinimummääras, keeldus kostja sellest, viidates raskele majanduslikule olukorrale. Käesoleval juhul on

§ 459

lg 1 järgi elatise suuruse muutmise aluseks nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude muudatused. Muutunud on nii ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused kui ka ülalpidamist andma kohustatud vanemate sissetulekud, mh on suurenenud elatise alammäär. Hageja vajaduste suurenemine on tingitud eelkõige kulutuste suurenemisest huvitegevusele. Hageja käib 5-6 korral nädalas ujumistrennis, mille kuutasule lisanduvad hooajal toimuvate võistluste kulud, sh juunis, juulis ja oktoobris toimuvad välisvõistlused ja kulutused ujumistrikoodele ja spordiriietele, hügieenitarvetele ja tervisele. Kostja on kolm viimast aastat maksnud hagejale elatist seaduses sätestatud miinimumsuurusest väiksemas summas. Hageja seaduslik esindaja KK on rasedus- ja sünnituspuhkusel ning tema igakuine sissetulek hetkel 138 eurot (lastetoetus koos lapsehooldustasuga) on kordades väiksem kui kostjal, kes töötab Soomes ja saab lisaks tulu äritegevusest Eestis. Hageja seaduslikul esindajal on kaks last ning koheselt on sündimas kolmas laps. Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostjalt 235 euro suuruse elatise väljamõistmine jätaks tema teised kaks last (sündinud xx.xx.xxxx ja xx.xx.xxxx) oluliselt halvemasse olukorda ja tooks kaasa laste ebavõrdse 2

(11)kohtlemise. Kostja ainsaks sissetulekuks on igakuuliselt makstav ja autokompensatsiooni sisaldav töötasu 1002 eurot. Sissetulekust tuleb kostjal kanda eluasemelaenu tagastamise ja laenu teenindamise (intress ja kindlustuskulu) makseid kokku 428 eurot. Isegi kui mitte arvestada kostja muid hädavajalikke kulusid (elekter, kommunaalid, vesi ja kanalisatsioon jm), on kostjal võimalik iseenda ja oma kolme lapse ülalpidamiseks kulutada 574 eurot, mitte rohkem. Seega jätkub kostja enda ja tema kolme lapse võrdse kohtlemise korral igaühele ülalpidamiseks 143,50 eurot (574/4). Kostja on ja kavatseb edaspidi osutada hagejale jõukohast ja reaalseid võimalusi arvestavat rahalist ja muud majanduslikku abi lisaks talle igakuuliselt makstavale 160 euro suurusele rahasummale. Maakohtu lahend
  1. Maakohus rahuldas 02.04.2018 otsusega hagi, muutes Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 04.11.2013 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kostjalt väljamõistetud elatise suurust. Kohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise hageja kasuks alates 08.06.2017 summas, mis vastab poolele kehtivale Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25.08.
  2. Kostjal tuleb tasumisele kuuluv elatis tasuda iga kuu eest ette KKa arvelduskontole, märkides maksekorralduse selgitusse „Elatisraha“. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste enda kanda. Vaidlust ei ole pooltel, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus, et hageja elab ema juures, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 04.11.2013 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on kostjat kohustatud tasuma hagejale elatist 160 eurot kuus alates 18.09.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni 25.08.
  3. Pooled on erimeelt, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale elatist miinimummääras. Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt on ta nõus tasuma hagejale elatist 170 eurot kuus. Kostja palub vähendada väljamõistetava elatise miinimumsuurust, kuna kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last. Hageja märkis, et tema vajadused on võrreldes 04.11.2013 suurenenud eelkõige kulutuste suurenemisest huvitegevusele. Hageja käib 5-6 korral nädalas ujumistrennis, mille kuutasule lisanduvad võistluste kulud, välisvõistlused, kulutused ujumistrikoodele ja spordiriietele, hügieenitarvetele ja tervisele. Hageja ujumise kuutasu on 59 eurot, võistlustega seotud ööbimis- ja stardimaksud aprillis 2017 on 92,14 eurot ja mais 2017 117,20 eurot. Kuna hageja esitas nõude elatise saamiseks miinimummääras, ei pea hageja enda vajadusi tõendama ( vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus nr 2-15-15909, p 12). Kostja on tasunud hagejale elatist viimaste aastate jooksul alla seaduses sätestatud alammäära ja nimetatut tõendab kostja poolt hageja seaduslikule esindajale 06.02.2014 edastatud e-kiri. Kostja väitel jätkub tal enda ja kolme lapse võrdse kohtlemise korral igaühele ülalpidamiseks 143,50 eurot (574/4) kuus. Kostja igakuine töötasu koos autokompensatsiooniga on 1002 eurot, millest eluasemelaenu ja laenu teenindamise igakuine makse on 428 eurot. Riigikohus on 13.02.2018 otsuses nr 2-16-2343 p-s 10 märkinud, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Kostja ülalpidamisel olevad kaks teist last on vastavalt x- ja x-aastased ning üldteada asjaolu kohaselt on noorematele lastele tehtavad kulutused väiksemad kui xx-aastasele lapsele tehtavad kulutused. Samas ei ole kostja esitanud tõendeid, millised on kostja ülalpidamisel oleva kahe lapse kostjapoolsed kulutused. 3
(11)Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1 leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada võimalikult täpselt eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Kuna kostja ei esitanud tõendeid oma majandusliku olukorra kohta, siis tegi kohus järelpäringud avalikesse registritesse. Äriregistri teabesüsteemist ja hageja tõenditest nähtub, et kostja on Xxxxxxxxx OÜ juhatuse liige ja ainuosanik ning, et 2016 on makstud juhatuse liikme töötasudeks 11 423 eurot. Xxxxxxxxx OÜ 2016 kasum oli 8226 eurot ja 2016 majandusaasta aruande kohaselt on äriühingu eelmiste perioodide jaotamata kasum 1023 eurot, jaotamata kasum kokku on 9249 eurot. Seega saab kostjale kuuluv äriühing kasumit ja kostjal on võimalik saada lisatulu lisaks töötasule. Ka kuulub kostjale kinnisasi asukohaga xxxxxxxxxxx. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on hetkel peretoetus 138,36 eurot. Tsiviilasja nr 2-14-57428 menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja on oma esindajale tasunud sularahas esindajakulude katteks 6530 eurot. Järelikult on kostjal rahalisi vahendeid ja peaks piisama vahendeid hagejale elatise miinimummääras tasumiseks. Riigikohus on 13.02.2018 otsuses nr 2-16-2343 p-s 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Kostja ei ole töövõimetu, mis tingiks elatise väljamõistmise alla alammäära. Kostja ei esitanud selliseid tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamist alla elatise miinimummäära. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hageja tegeleb ujumisega, millisega kaasnevad täiendavad väljaminekud ja need ei ole võrreldavad väikelaste kasvatamiseks kuluvate kuludega. Elatise suurendamine on kooskõlas hageja suurenenud vajadustega seoses huvitegevusele. Seega on hagi põhjendatud ja muuta tuleb kostjalt väljamõistetud elatise suurust selliselt, et kostjalt kuulub väljamõistmisele hageja kasuks alates 08.06.2017 elatis miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 25.08.2020. Arvestades asja materjalidega, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

Apellatsioonkaebus 4. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumisse või juhul, kui ringkonnakohus peab võimalikuks asja ise lahendada, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja seadusliku esindaja kanda. Kohus jättis asjas tuvastamata olulised asjaolud, rikkus selgitamis- ja tõendite kogumise kohustust ja tugines üksnes hageja esitatud nõudele, tõenditele ja väidetele. Kohus kohaldas vääralt menetlus- ja materiaalõigusnorme. Maakohus ei ole otsuses elatise suuruse muutmisel aluseks võtnud tsiviilasja nr x-xx-xxxxx asjaolusid ega kontrollinud, kas lapse vajadused ja vanemate varaline seisund on võrreldes eelneva kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

§ 459

lg 1 kohaldamisel ei saanud lähtuda ainult sellest, et hageja tegeleb ujumisega, millega kaasnevad täiendavad väljaminekud. Arusaamatu on järeldus, et hageja huvialaga seonduvad väljaminekud ei ole võrreldavad väikelaste kasvatamiseks kuluvate kuludega. Kostjal on veel kaks alaealist last, kes elatise väljamõistmisel osutuvad varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja ja miinimumsuuruses elatise väljamõistmine tooks kaasa laste ebavõrdse kohtlemise. Hageja huvitegevust ei peaks katma teiste laste arvelt. Seejuures ei analüüsinud kohus huvitegevuse kulusid ja nende vajalikkust. Xxxxxxx hotellides ööbimise kulud ei olnud vajalikud, kuna hageja võib ööbida kostja juures. Hageja seaduslik esindaja ei kooskõlasta hageja reise kostjaga. Kostja on hageja seaduslikule esindajale tasunud suures ulatuses hüvitise ja täiendavaid ressursse tal pole. Kui poolte sissetulekud on vähenenud, siis 4

(11)tuleb ka hageja seaduslikul esindajal otsustada, kas on üldse võimalik säilitada hagejale varasem elulaad. Xxxxxxxxx OÜ tegevusalaks on xxxxxxx, mida teostatakse hooajaliselt 2006. a veokiga, mille vanuse tõttu kaasnevad suuremad kütuse- ja remondikulud. Ettevõttel on vajalik omada varu, millest kohustusi ja ettenägematuid kulusid katta. Kostja igakuiseks sissetulekuks oli 768,12 eurot (neto) (11 423/12). 2017 alguses võõrandati ettevõttest üks veok ja järelhaagis, et katta omanikule antud laen. Laenu arvelt tasuti 09.06.2017 tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kostjal lasunud kohustused hageja seaduslikule esindajale. 2017 on kostjale töötasu TSD kohaselt makstud vaid jaanuaris, kuna ettevõttel polnud selleks enam piisavaid rahalisi vahendeid. Kuna ettevõttel jäi järgi ainult üks veok, ei saanud ettevõte 2017 täies mahus teenust enam pakkuda. Xxxxxxxxx OÜ-l puuduvad rahalised vahendid uue järelhaagise soetamiseks, et teenida tulu mahus, mis võimaldaks kanda ülalpidamiskohustust. Tsiviilasjas nr 2-14-57428 menetluskulude kandmine ei oma antud asja lahendamisel tähtsust. Elatis on etteulatuv nõue, mistõttu ei saa 2015 tasutud menetluskulusid arvestada. Kostja võttis menetluskulude tasumiseks oma emalt laenu. Kinnisasi asukohaga xxxxxxxxx on kostja ja tema pere alaline elukoht, mille arvelt ei ole võimalik täita ülalpidamiskohustust. Kostjal on eluaseme ostmiseks võetud laen AS-ist Swedbank, perioodil 08.06.2017-30.04.2018 oli laenu makseks ca 425,56 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on varaliselt kindlustatud ja omab kolme kinnistut. Hageja seaduslik esindaja saab kinnistu(te) välja üürimisest üüritulu ning tal on võimalik lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks võõrandada kinnistuid, mida ta elamiseks ei vaja. Arvestada tuleb vanemate varalise seisundi proportsiooni ja hageja seaduslikul esindajal on võimalik lapsele anda suuremas ulatuses ülalpidamist kui kostjal. Hageja seaduslik esindaja on oma tegelikke sissetulekuid varjanud, tema sissetulekuks ei saa olla üksnes peretoetus 138,36 eurot, kuna tal on kolm last. Hageja seadusliku esindaja kontoväljavõttest ei nähtu tema tegelikke sissetulekuid ja väljaminekuid. Kostja poolt hageja seaduslikule esindajale makstud hüvitis tuleb lugeda tema sissetulekuks. Lisaks tuleks teha täiendavad päringud Sotsiaalkindlustusametile, pankadele ja Maksu -ja Tolliametisse hageja seadusliku esindaja tegelike sissetulekute tuvastamiseks. Kostja 2016 palgatulu oli 11 423 eurot, s.o ühe kuu sissetulek oli 768,12 eurot (neto), millele lisandub autokompensatsioon 250 eurot, kokku 1018,12 eurot. Kostja igakuised kulud on: laenu-, intressi- ja kindlustusmaksed eluaseme eest 425,56 eurot, transpordikulud ca 100 eurot, sõiduki liising 180 eurot, kulud kokku 705,56 eurot. Sõiduk on kostja perele igapäevaselt vajalik laste lasteaeda viimiseks. Kostjale jääb rahalisi vahendeid pärast eelmärgitud kulude maha arvamist 312,56 eurot, millest maksab kostja hagejale elatist 160 eurot. Seega jäävad kostja kaks last vähemkindlustatuks - 76,28 eurot (152,56/2) ühele lapsele ja kostjale endale ei jää minimaalselt elamisvahendeid. Kostja üks lastest on allergik ja ravimite tarvitamisega kaasnevad igakuised lisakulud ca 17-25 eurot. Lasteaias esinevate viiruste tõttu on kostja elukaaslane olnud korduvalt lastega kodus, mistõttu vähenevad sissetulekud. Kostja elukaaslane tasub igakuiselt lasteaiatasusid ca 120 eurot, huvialaringitasu 15 eurot, elektri eest ca 60 eurot, vee eest ca 30 eurot. Eeltoodule lisanduvad igakuised kulud laste riietele ja jalanõudele ca 100 eurot ja toidukulu 200 eurot. Hageja vajadused on osaliselt kaetud ka riiklike peretoetustega. Elatisest on õigustatud maha arvata 50% ulatuses perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 ja § 21 lg 2 alusel makstavast paljulapselise 5
(11)pere- ja lastetoetusest, sest tegemist on riigi poolt ettenähtud otseste toetustega lapse kasvatamiseks, mida saab last kasvatav vanem. Vastus apellatsioonkaebusele
  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja ei anna nõusolekut kostja täiendavate tõendite vastu võtmiseks, kuid palub vastu võtta täiendava tõendina Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõte nr xxxxxxxx korteriomandi kohta aadressil xxxxxxxxx, mis tõendab, et korter ei ole hageja seadusliku esindaja ainuomandis. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb selle põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2¹).

Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. I

  1. Osaliselt on põhjendatud apellandi seisukoht, et kohus on rikkunud asjas selgitamiskohustust kostjaga koos elavate laste kulutuste väljaselgitamisel. Samas saab ringkonnakohus nimetatud menetlusliku minetuse parandada, kuivõrd apellant on apellatsioonimenetluses vastavad asjaolud ja tõendid esitanud. Ringkonnakohus võtab asja juurde ja arvestab tõenditega, mis on seotud kostja ja tema kahe ülalpeetava vajadustega: RSi ja KSi sünni- tõendid, konto väljavõtted laenu põhiosa, intressi, varakindlustuse maksete, autoliisingu maksete tasumise kohta, järelmaksuga müügileping koos maksegraafikuga, väljavõte Google Mapsist sõidukulu arvestuse kohta; KSi allergiadiagnoosi tõend, apteegi müügikviitung, tõendid lasteaiatasude, huvialaringi, elektri ja vee maksumuse kohta.
  2. Muus osas maakohus selgitamiskohustust rikkunud ei ole. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust.

§ 230

lg 1 järgi on poolel kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Et kostja oma väiteid tõendama peab, pidi kostja aru saama, kuna see nähtub menetlusse võtmise määrusest ja kostjal oli juriidilist kvalifikatsiooni omav esindaja. Kui kostja vaidles elatise nõudele vastu, siis tuli kostjal tõendada kõik elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks vajalikud eeldused. 9. Kuigi elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, siis käesoleval juhul ei ole see võimalik, kuna puudub põhjendustega otsus. Seetõttu ei saanud maakohus kontrollida, kas lapse vajadused ja vanemate varaline seisund on võrreldes eelneva kohtulahendi tegemisega muutunud (

§ 459lg 1 mõttes).

Riigikohus on analoogses olukorras kohtuliku kokkuleppe korral leidnud, et sellisel juhul tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (RKTKm nr 3-2-1-119-15, p 12).

  1. Kostja ei väitnud maakohtus, et hageja vajadused on väiksemad kui kahekordne elatusmiinimumi määr. Isegi kui hageja tegeles sama huvialategevusega ka eelmise lahendi tegemise ajal, on Riigikohus leidnud, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise muutumine. Ka nimetatule on hageja hagis tuginenud. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole elatise suurendamiseks miinimumini vaja üldjuhul asjaolude muutumist tõendada (RKTKo nr 3-2-1124-15, p 12-13). Pooled ei vaielnud maakohtu menetluses, et hageja ema sissetulek on vähenenud, kuna ta on lapsehoolduspuhkusel. Samuti on muutunud elatise miinimummäär, mis
  2. aastal oli 160 eurot ja käesolevaks ajaks on tõusnud 250 euroni. 6

(11)11. Maakohus luges ekslikult üldteada asjaoluks, et väikelastele tehtavad kulutused on väiksemad teismelisele tütarlapsele tehtavatest kulutustest.

§ 231lg 1 järgi ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb asjaolu

§ 231

lg 1 alusel üldtuntuks lugemisel kohtuotsuses märkida, mille põhjal kohus selleni jõudis, ja enne võimaldada pooltel avaldada selle asjaolu kohta seisukohta (RKTKo nr 3-2-1-156-11, p 37).

  1. Maakohtu otsusest ei nähtu, mille alusel luges maakohus üldtuntud asjaoluks, et väikelapse vajadused on väiksemad kui xx-aastase. Nimetatud teemat on käsitletud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskuse RAKE uuringu „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ lõppraporti osas 6.
  2. „Lapse ülalpidamiskulu sõltuvus lapse vanusest“ (kättesaadav Internetis aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/lapse_ulalpidamiskul ud_lopparuanne_dets2013.pdf).
  3. Sünnitõenditest nähtuvalt on kostja kaks last sündinud xx.xx.xxxx ja xx.xx.xxxx. Seega noorem laps oli kohtumenetluse alustamise ajal xx.xx.xxxx saamas xxxx aastaseks ja teine laps xxxx aastaseks ja hageja oli xx-aastane. Uuringu kohaselt on x-aastase vajadused keskmiselt 345 eurot kuus, x-x-aastaste vajadused 247 eurot kuus ja xx-xx-aastaste vajadused 314 eurot kuus. Keskmiselt teeb see kostja peres elavate laste vajadusteks 296 eurot, millel ei ole olulist vahet xx-aastase lapse vajadustega 314 eurot, vahe on 18 eurot. Seega ei ole võimalik väita, et kostja peres elavate väikelaste vajadused on oluliselt väiksemad kui hageja omad. Nimetatud põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. II
  4. Asja lahendamiseks oli vaja tuvastada lisaks kostja vajadustele ka kostjaga koos elavate laste vajadused.
  5. Apellant heidab maakohtule ette, et maakohus ei tuvastanud tema varalist seisu, kuigi kostja ise nimetatu kohta tõendeid ei esitanud, väites vaid, et tema sissetulek koos autokompensatsiooniga on 1002 eurot.

§ 436

lg 6 järgi ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. Kuna kostja ei esitanud oma varandusliku seisundi kohta tõendeid, kogus kohus neid omal algatusel. Kogutud tõenditest nähtus, et kostja ettevõttel on jaotamata kasum 8226 eurot, ettevõte on maksnud töötasusid 11 423 eurot, kostjal on kinnisasi ja teises asjas tasus esindajale sularahas esindajataus 6530 eurot. Maakohus järeldas nimetatud asjaoludest põhjendatult, et kostjal on rahalisi vahendeid, et tasuda elatist hagejale miinimummääras. 16. Kohtupraktika kohaselt tuleb piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse 7

(11)vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 21.4.).
  1. Seega ei tähenda PKS § 102 lg 2 teise lause järgi vanema käsutuses olevate vahendite enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt kasutamise kohustus tema käsutuses olevate vahendite aritmeetilist jagamist ülalpeetavate ja ülalpidaja arvuga, vaid kohtupraktika kohaselt tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt RKTKm nr 3-2-1-119-05, p 11).
  2. Kostja on esile toonud ja tõendanud järgmisi lastele tehtavaid kulutusi: arsti tõendiga ning apteegi kviitungiga, et tema lapsel KSil on allergia ja sellega kaasnevad lisakulud (ravikulud 17-25 eurot); konto väljavõtetega, et laste lasteaiatasud on 120 eurot; konto väljavõttega, et KSi kuluks on huvialaringitasu 15 eurot. Lisaks on pere kuluks elektri eest 60 eurot ja vee eest ca 30 eurot, mis on tõendatud samuti konto väljavõtetega. Samas tuleb nimetatud kulu jagada 4liikmelise pere kõigi liikmete vahel.
  3. Kostja on esile toonud ja tõendanud enda vajaduste osas järgmisi kulutusi: konto väljavõtetega eluasemelaenu tagastamise ja laenu teenindamise kulu (intress ja kindlustuskulu) 428 eurot; Google Mapsi väljavõttega transpordikulud laste sõidutamiseks lasteaeda ja tagasi 100 eurot; konto väljavõtetega autoliisingu kulu 180 eurot. Eelduslikult kasutab kostja sõiduautot mitte üksnes laste transportimiseks, vaid kogu pere vajaduste rahuldamiseks. Eluase on vajalik ka lastele. Eeltoodu tõttu langeb 4-liikmelise pere puhul nendest kuludest ¼ kummalegi lapsele ja kostjale.
  4. Seega võib väita, et kostja enda vajadused on (428:4) + (100 : 4) + (180:4) + (60:4) + (30:4) = 107 + 25 + 45 +15 + 7,5 = 199,5 eurot. Ringkonnakohus arvestab lisaks asjaoluga, et eelduslikult vajab täisealine mees ka toitu vähemalt 100 euro eest ja tema muud hädavajalikud kulud (riided ja jalanõud, hügieenivahendid jne) on 50 eurot kuus, kõik kokku seega 349,50 eurot.
  5. KSi kostja poolt esile toodud vajalikud kulud on allergiaravimid keskmiselt 21 eurot + lasteaiatasu 60 eurot + riided 50 eurot + söögiraha 100 eurot + huvialaringi tasu 15 eurot + eluasemele ja transpordile kuluv (107 + 25 + 45 +15 + 7,5) = 445,50 eurot. RSi vajalikud kulud on sama suured, v.a huvialaringi tasu ja allergiaravimid, s.o 445,50 – 21 – 15 = 409,50 eurot. Ringkonnakohus arvestab ka asjaoluga, et K ja R näol on tegemist väikese vanusevahega väikelastega, mistõttu kulutuste puhul tuleb arvesse võtta mastaabisäästu. Ringkonnakohtu poolt eelnevalt viidatud (otsuse p 12) uuringu kohaselt vähenevad ühe lapse kohta arvestatuna lapse ülalpidamiskulud nii kahelapselistes kui kolmelapselistes leibkondades. See on seletatav mastaabisäästu kaudu – teise ja kolmanda lapse puhul (eeldusel, et tegu ei ole mitmikega) on noorematel lastel võimalik kasutada vanemate laste mänguasju, osaliselt ka riideid jne. Samuti vähenevad mitmelapselistes leibkondades oluliselt elamispinnaga seotud kulutused ühe lapse kohta. Kinnitust on leidnud ka mastaabisääst toidule kuluva summa osas – suuremates leibkondades ühele leibkonnaliikmele kuluv summa kahaneb (viidatud uuringu p 6.1.). Tulenevalt eeltoodust vähendab ringkonnakohus K ja R kulutuste suurust kummagi osas 50 eurot kuus. Kokkuvõttes on seega KSi ülalpidamiseks vajalikud kulud 395,50 eurot ja RSil 359,50 eurot.
  6. Hageja vajadusi katvad kulutused on eelduslikult 2 x 250 = 500 eurot. 8
(11)23. Arvestades, et hageja ülalpidamiskohustust peab pooles ulatuses täitma ka hageja ema, kostja teiste laste ülalpidamiskohustust peab pooles ulatuses täitma ka nende ema, on mõistlik jagada kostja sissetulekud tema ja kolme lapse vahel järgmises proportsioonis kostja 36% + KS 20% + RS 18% ja hageja 26%, mis teeb kostja sissetulekust 1002 eurot hagejale jäävaks osaks ligikaudu 260 eurot kuus. Kostjal jääb sellisel juhul oma vajaduste rahuldamiseks 360 eurot. Apellatsioonimenetluses kostja poolt esile toodu, et seoses laste haigustega peab kostja elukaaslane olema korduvalt haigete lastega kodus, mille tõttu vähenevad sissetulekud, on niivõrd üldsõnaline väide, et seda pole ringkonnakohtul võimalik kontrollida. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus kokkuvõttes põhjendatult, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada. III 24.

§ 652

piirab oluliselt uutele asjaoludele tuginemist apellatsioonimenetluses.

§ 652

lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Tulenevalt

§ 652

lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, samuti juhul, kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (RKTKo nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt nt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Käesolevas asjas võib sellisteks asjaoludeks pidada üksnes kostjaga koos elavate laste vajaduste suuruse kohta esitatud asjaolusid (vt ringkonnakohtu otsuse p 7).
  3. Ringkonnakohus ei arvesta apellatsioonkaebuse peretoetust puudutavate väidetega. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb (vt Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-135-17, p 28.2). Seda seisukohta ei mõjuta

§ 436

lg 6, mille järgi ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. Viidatud sätte eesmärgiks elatisasjades on kaitsta last. Kostja ei ole maakohtus tuginenud lapsetoetuse elatisest mahaarvamisele ja on teinud seda esmakordselt apellatsioonkaebuses. Riigikohtu praktika kohaselt võib elatise vähendamiseks alla miinimumi riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Kostja ei väitnud maakohtus, et hageja vajadused on väiksemad miinimummäärast. 26. Lisaks on kohtul Riigikohtu praktika kohaselt võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest 9

(11)(vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13, 14). Samad põhimõtted on kohaldatavad ka käesoleval ajal kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 alusel makstava toetuse kohta
  1. Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema lapsevanema võimet teenida sissetulekut, mitte ainult ühe lapsevanema võimet. Siiski tuleb seejuures täiendavalt arvestada asjaolu, et lapsega või lastega nt aastaid kodus olnud lapsevanema võime sissetulekut teenida võib vähemalt ajutiselt olla mõnevõrra väiksem. Seda seetõttu, et kodus olemise aja jooksul ei pruugi olla välistatud varasema kvalifikatsiooni mõningane langus või nt hariduse omandamise võimatus või osaline takistatus vms asjaolud (vt RKTKo nr 2-16-135, p 13). Käesolevas asjas on hageja tuginenud asjaolule ja tõendanud, et tema ema on lapsehoolduspuhkusel. Kostja enda suhtes asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla tema võime sissetulekut teenida, esile ei ole toonud.
  2. Apellatsioonimenetluses on kostja asunud esitama uusi asjaolusid, mida ta maakohtus ei väitnud ning millele tuginemist esmakordselt ringkonnakohtus ei ole kostja põhjendanud ja mille ringkonnakohus jätab seetõttu koos vastavate asjaolude kohta esitatud tõenditega tähelepanuta (

§ 652

lg 4 alusel): - hageja ei pea xxxxx võistlustel viibides ööbima hotellis, vaid võib seda teha apellandi juures; - hageja ema ei kooskõlasta hageja reise isaga ja jätab olulise teabe apellandile esitamata, samuti pole apellandil võimalik pidevaid reise rahastada; - vanemate sissetulekud on vähenenud, mistõttu ei peaks lapsele tagama senist elulaadi; - väited, mis seonduvad Xxxxxxxxx OÜ majandustegevusega ja jaotamata kasumiga, mida ei saa välja maksta, kuna see on vajalik hooaega alustades kasutada võimalike remondi- tööjõukulude ja teiste ettenägematute kulude katteks; - väited, mis seonduvad ettevõttele veokite ja järelhaagise kuulumisega, 2017 aasta alguses ühe veoki ja järelhaagise võõrandamisega omanikulaenu katmiseks, mille arvelt täideti omakorda apellandi teise tsiviilasja lahendi alusel tekkinud kohustused; - väited, mis seonduvad töötasu maksmisega 2017 aastal TSD järgi seonduvad andmed, samuti ettevõtte võimetus edaspidi tulu teenida; - väited, mis seonduvad sellega, et teises tsiviilasjas makstud menetluskulusid ei saa arvestada kostja varalise olukorra hindamisel, samuti, et kostja on võtnud nende kandmiseks laenu oma emalt; - väited, mis seonduvad hageja emale kuuluva kinnisvaraga (korter xxxxxxxxx, elamu/suvila xxxxxxx ja korter xxxxxx), nende väljaüürimisest saadav üüritulu ja võimalus hageja ema kinnistud võõrandada; - hageja emal on võimalik anda lapsele suuremas ulatuses ülalpidamist kui apellandil; - hageja ema sissetulekud on tegelikult suuremad ja ta varjab neid; - arvestada tuleb kostja poolt hageja emale makstud hüvitist ühisvara jagamise kohtuasjas, mida tuleb lugeda ema sissetulekuks. 29. Lisaks on apellant uusi asjaolusid esitanud ka peale apellatsioonitähtaega esitatud 08.06.2017 menetlusdokumendis. Nimetatud asjaolusid ringkonnakohus tulenevalt

§ 634

lg-s 2 sätestatust ei hinda, kuivõrd need ei ole tekkinud või saanud apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja nende esitamine ei ole lubatud.

  1. Seoses eeltooduga kuulub tagastamisele apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud: apellandi e-kirjavahetus hageja emaga
  2. juulil 2017; Xxxxxxxxx OÜ detailne bilanss; maksekorraldus hageja emale vastavalt kohtuotsusele tasutu kohta; TSD vorm apellandi poolt tasutud maksude kohta
  3. aastal; võlakiri apellandile tema emalt saadud laenu kohta; kinnistusraamatu väljavõte hageja ema kohta; KKu konto väljavõte Haigekassa poolt kantud 10

(11)töövõimetushüvitiste summadega; tabel KKu hoolduslehel olemise kohta perioodil 2015-2018; Facebooki väljavõte apellandi ja vastustaja vestlusest.
  1. Seoses apellandi eelnimetatud väidetega on vastustaja esitanud omapoolseid väiteid ja tõendeid nende ümberlükkamiseks. Nimetatud tõendid tuleb tagastada vastustajale, kuna ringkonnakohus apellandi apellatsioonimenetluses esitatud uusi väiteid (v.a kostja ja tema laste vajaduste kohta) ei hinda. Tagastamisele kuulub vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud väljavõte kinnistusraamatust.
  2. Apellandi taotlus teha päringud Sotsiaalkindlustusametile, pankadele ja Maksu- ja Tolliametisse hageja ema tegelike sissetulekute tuvastamiseks jääb samal põhjusel rahuldamata. IV
  3. Kuna lõppjärelduses on maakohtu otsus õige, jäävad seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega poolte apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1).

Vastavalt

§ 174

lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes.

  1. Vastustaja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, milles taotleb kostjalt lepingulise esindaja kulude katteks 480 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on apellatsioonkaebuse ja selle lisade analüüs ja vastuse koostamine, millele esindajal on kulunud 5 h. Teenust on osutatud tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellises suuruses tunnitasu on kohtupraktikas mitteadvokaadist esindaja puhul peetud aktsepteeritavaks. Arvestades apellatsioonkaebuse mahuga ja selles esitatud uute asjaoludega ja tõenditega, samuti vastustaja vastuse mahuga, saab pidada kulutatud aega 5 h ulatuses mõistlikuks.
  2. Seega on vastustaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 480 eurot ja nimetatud summa kuulub väljamõistmisele apellandilt vastustaja kasuks. Viivise väljamõistmist apellatsioonimenetluse kuludelt ei ole vastustaja taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.