1-17-5472/48

1 Kriminaalasi nr 1-17-5472 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

1. märts Kriminaalasja number 1-17-5472 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike, Pille Kaarepere Kriminaalasi Tiit Talve süüdistus KarS § 202 lg.2 p.2 järgi Prokurör Ringkonnaprokurör Aro Siinmaa Süüdistatav Tiit Talve, isikukood 35107144911, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxkeel- eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eri haridus, töökoht- xxxxxxxxxxxxxx OÜ juhatuse liige, varem kriminaalkorras karistamata; kaks kehtivat väärteokaristust; 2018.a Jõgeva kohtumaja Tõkend - kehtivat tõkendit ei ole. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Rein Laid – Advokaadibüroo Hansa Law Offices; asukoht Tallinn 10117 Gonsiori 7, telefon 52 44 992, e-post: rein.laid@hansalaw.ee Kohtuistungi aeg
2. november, 04.ja 18.detsember 2017, 03.jaanuar, 05.märts ja 09.märts
3. Juhindudes KrMS §311, § 313 lg.1, § 315 lg.1, lg.4, lg.5 p.1, p.2, p.3, § 175 lg.1 p.9, § 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s: 1 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tiit Talve KarS § 202 lg.2 p.2 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 265 päevamäära, päevamäära suurus 16,72 eurot, rahalise karistuse summa 4430,80 (neli tuhat nelisada kolmkümmend eurot 80 senti) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda riigi tuludesse. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või nr EE401700017002872300 (Nordea Pank) või nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber
4. Selgituseks märkida : Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-17-5472, Tiit Talve rahaline karistus. Rahalise karistuse vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline karistus ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Kriminaalmenetluse kulud: Tiit Talve kriminaalasjas menetluskulu on sundraha 750 eurot. KrMS § 180 lg.1, lg.3 alusel määrata Tiit Talve hüvitatavaks menetluskulude summaks 750 eurot ja mõista Tiit Talvelt välja 750 (seitsesada viiskümmend eurot) eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või nr EE351010052031000004 (SEB Pank) või nr EE401700017002872300 (Nordea Pank) või nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber 99918700013607 . Selgituseks märkida : Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-17-5472, Tiit Talve menetluskulu. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Asitõendid CD-plaadid (üks videosalvestisega ja kaks kõnede eristusega) ei ole kohtule tõendite uurimise käigus üle antud, asuvad prokuratuuris, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 3 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on tutvumiseks kättesaadav
5. märtsil 2018.a. kohtuotsus kohtu kantseleis ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtule saabus arutamiseks süüdistus selles, et tema - - ja kohus arutas üldmenetluse korras Tiit Talvele esitatud omandas
6. aasta suvekuul xxxxxxxxxxxxxxalt ja xxxxxxxxxxxxxxt temale teadvalt kuritegelikul teel saadud vara, s.o xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxts’a poolt ajavahemikul 02.08.2014 kell 19.00 – 04.08.2014 kell 15.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas xxxxxxlaudast äravõetud võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxxkasutuses oleva ratastraktori Belarus MTZ 820 koos tõstukiga Agromasz koguväärtusega 20 814 eurot. Nimetatud traktor koos tõstukiga andis 10.09.2015 Tiit Talve üle oma koduterritooriumilt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu põllu pealt metsa servast, pannes sellega toime vara omandamise; tema isikuna, kes on varem toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, aitas peita ja hoidis
7. aasta augusti lõpus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas temale kuuluval xxxxxxxxx territooriumil talle teadvalt kuritegelikul teel saadud vara, s.o xxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx poolt ajavahemikul 26.08.2014 kell 16.00 – 27.08.2014 kell 08.00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuvast xxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvast xxxx tallist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võetud ratastraktorit MTZ Belarus 1025, reg nr xxxxxx väärtusega 20 000 eurot, koos esilaaduriga „Tenias“ ning selle külge kinnitatud silopallihaaratsitega väärtusega 690 eurot, pannes sellega toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise enda territooriumil. Sellega pani Tiit Talve toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, isikuna, kes on eelnevalt toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas anti Tiit Talve kohtu alla määrusega 06.10.2017 temale esitatud süüdistuses KarS § 202 lg.2 p.2 järgi. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi
8. novembril 2017-5.märts
9. Tiit Talvele oli süüdistus arusaadav, kuid ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kaitsja leidis kaitseaktis ja kohtulikus vaidluses, et süüdistus on sisult oletuslik, Tiit Talve vastutusele võtmise eeldusi KarS § 202 lg.2 p.2 järgi tuvastatud ei ole. Muu hulgas ei ole tõendatud Tiit Talve teadmine, et vara on saadud kuritegelikul teel või et ta pidas võimalikuks vara süüteolist päritolu. Prokurör toetas esitatud süüdistust. KOHTU SEISUKOHT 3 4 Kohus, kuulanud ära tunnistajad ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et Tiit Talve tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses § 202 lg.2 p.2 järgi ja tema süü esitatud süüdistuses on täies ulatuses tõendamist leidnud. Traktor Belarus MTZ 820 On leidnud tõendamist, et Tiit Talve 2014.a suvel andis xxxxxxxxxxxxxxe nõusoleku tuua tema juurde üks traktor. xxxxxxxxxxxs ja xxxxxxxxxxxxxs uurisid Tiit Talvelt, kas too teab, kes traktorit osta tahaks. Tiit Talve ei teadnud, kuid pidas võimalikuks, et võibolla ostab ise traktori ära. Traktor Belarus MTZ 820 koos tõstukiga oli xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxa poolt ajavahemikul 2.08.20144.08.2014xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuvast xxxxx laudast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxx OÜ-lt ära võetud. Kui xxxxxxxxx traktori mõne päeva möödudes öösel Talve juurde kohale tõid, otsustas T.Talve veel mõne päeva pärast, et ostab traktori ise ära. Tiit Talve maksisxxxxxxxxxxxxxxtraktori eest 6000 eurot sularahas. Sellise tegevusega omandas Tiit Talve xxxxxxxxxxxxalt ja xxxxxxxxxxxxxxxxt vara, mille suhtes ta pidas võimalikuks süüteolist päritolu- traktori MTZ 820 koos tõstukiga Agromasz koguväärtusega 20 814 eurot. Traktori koos tõstukiga andis T.Talve 10.09.2015 oma kodu territooriumilt politseile välja. Tõendamiseseme asjaolud on tõendatud järgmiste kohtumenetluses uuritud tõenditega: 1)tunnistaja xxxxxxxxxx ütlustega selle kohta, et 2014 aastal toimusid xxxxxxxxxxxx OÜ-lt korduvalt tehnika vargused, sealhulgas varastati liisinguvaraks olnud traktor Belarus MTZ 820, mis oli esilaaduriga ratastraktor. Tunnistajale teadaolevalt oli varastajaks endine töötaja xxxxxxxxxxxs, jälgede järgi oli võimalik kindlaks teha, et traktor oli pandud treilerile ja nii ära viidud. xxxxxxxxxxxx sai traktori politseilt kätte. Koos töötajaga, kes traktoril töötas, tuvastati politseis just sellele traktorile omased eritunnused, traktoril olid mõned värvikriimud ja silohargil kaks haru puudu. Traktorist, kes traktoril eelnevalt töötas, kirjutas politsei seletuse eritunnuste kohta, mille järgi ta traktori ära tundis. Traktor oli liisingvara, seda ei olnud registreeritud ARK-is, kuna ta ei sõitnud avalikel teedel ja seetõttu registreerimiskohustus puudus. Ka farmi kohale toimetati treileril. 2)Kirjalikud tõendid (tl.105-112) traktor MTZ 820 liisitud liisinguvõtja xxxxxxxxxxxxxxx poolt 12.01.2011, lisavarustuseks on esilaadur, traktori tehasetähis 08122131, liisinguvõtja xxxxxxxxxxxxxxxon volitatud lahendama küsimused, s.h. liisingueseme registreerimine Maanteeametis Liisinguandja nimele, taotluse esitamine Maanteeametile liisingueseme kasutajate kandmiseks riiklikusse liiklusregistrisse (p.1.
10. tl.111), traktori hinnapakkumine koos esilaaduriga 20 814,75 eurot. 3)28.09.2015 on politsei poolt xxxxxxxxxxxx üle antud ratastraktor Belarus MTZ
11. Traktoril küljes olnud numbrimärk xxxxxxx ei kuulu selle traktori juurde ja on tagastatud politseile (tl.121). 4)tunnistaja xxxxxxx töötas 2014 xxxxxxxxxxxxxx-s traktoristina, andis ütlusi, etxxxxxxxxxxxtoodi neid punaseid MTZ-e kaks, üks läks katki ja siis töötas tunnistaja selle traktoriga, mis ära varastati 2014 aastal xxxxx laudast. Tunnistaja käis 28.09.2015 politseis traktorit ära tundmas ja tundis traktori ära just selliste tundemärkide järgi, mis olid ainult sellel traktoril: näiteks oli majand juurde ostnud ploki eelsoojenduse, see asus käivitusstarteri peal. Veel olid tunnistaja kasutuses olnud traktoril ära võetud esisilla kardaani kaitsmed, need olid jäänud xxxxxxlauda juurde ja politsei äratundmiseks esitatud traktoril olid ka need puudu. Veel oli tunnistaja kasutuses olnud traktoril õlisurve näiduki juhe maha võetud, juhe oli katki, nii ka politseis nähtud traktoril. Veel oli tunnistaja kasutuses olnud trakroril sumbutajas mõra, väljast ei paistnud see välja, sees istudes oli näha. Nii ka politsei nähtud traktoril. Kapoti all oli selline eritunnus, et õhukollektori soojenduskopsik oli jala pealt ära murdunud, nii ka 4 5 politseis nähtud traktoril. Laaduril olid kõik kleepsud ära võetud, traktoril olid heina ja põhu tõstmiseks ees hargid, ja traktori istmekõrgus muudetud. Politsei aias traktoril harke küljes ei olnud, hiljem saadi kätte. Aga politseis oli traktoril numbrimärk küljes, varguse ajal ei olnud. See oli registreerimata traktor. 5)ratastraktori Belarus vaatlusprotokoll (tl.120-122), millel musta ja punast värvi korpusega traktor BELARUS 820, raamil number xxxxxxxx; tl.123-124 asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas xxxi talu territooriumil asunud ja 29.09.2015 Tiit Talve poolt politseile üle antud musta koppa punaste harudega, kopp musta värvi viie haruga, harude reast puudu kaks haru, tl.67 kopp suurendatud vaates, puudu kaks haru. 6)tl.101, 102-104 sündmuskoha skeem Belarus traktori asukoha ja xxxxx lauda kohta, kus traktor varastati, sündmuskoha vaatlusprotokolli ei ole koostatud. 7)tl.116-119 10.09.2015 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkülas Tiit Talve kodu territooriumil xxxi talus vaadeldud asitõendi ratastraktor Belarus MTZ 820 koos musta esilaaduriga vaatlusprotokoll, traktor asus Tiit Talve kodu territooriumil metsa servas. Traktoril kabiini küljes registreerimisnumber xxxxxxx. Vaatlusprotokollil näidatud liikumissuund xxxi talu hoovilt traktori asukohta metsa servas. Traktor toimetatud politseihoone parklasse. 8)tunnistaja xxxxxxxxxxxxx ütlused selle kohta, et tema koos xxxxxxxxxxxxxxxxx ärandas selle traktori xxxxx laudast. Tunnistaja töötas sel ajal xxxxxxxxxxxx. Traktor oli viidud Leedi lauta tööle. xxxxxxxxxxxxxxxl oli auto, millega ära vedada ja ta tegi ettepaneku traktor ära tuua. xxxxxxxxxxxxs nõustus. Aga traktori jaoks ei olnud kohta. Siis xxxxxxxxxxxx käis Talve Tiidu juures rääkimas, et oleks üks traktor vaja siia tuua. xxxxxxxxxx küsisid Talve Tiidu käest, kas ta teab kedagi, kes tahaks traktorit osta, Talve ütles, et ei tea. Aga et võibolla ostab ise ära. Tunnistaja ei mäleta, kas nad ütlesid Talvele, et traktor on varastatud. Ja dokumente neil traktori kohta ei olnud. Siis xxxxxxxxd tõid traktori ühel ööl xxxxxxxxxxxxxx laudas ära Talve Tiidu õuele, treileriga. Ja jätsid sinna. See oli punast ja musta värvi traktor pallihaaratsiga. Talve Tiit ise öösel välja ei tulnud, traktor jäi treileriga tema maja juurde. Järgmisel päeval läksid xxxxxxxxd tagasi ja siis mingid päevad hiljem maksis Talve Tiit raha. xxxxxxxxx ütlesid, palju nad traktori eest tahavad ja Talve ütles, palju ta on nõus maksma. Nii jäigi, Talve maksis traktori eest 6000 eurot. Hind ei olnud suur, see oli umbes pool tavahinnast ja see kindlasti mõjutas Talvet ostma. xxxxxxxxxxxxtraktori kohta dokumente ei olnud ja enne teise traktori viimist oli juttu, et see esimene traktor oli varastatud. Need tõendid tõendavad ratastraktori Belarus MTZ 820 äravõtmist xxxxxxxxxxxxxxxlt tema tahte vastaselt ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, traktori äravõtjateks ehk varastajateks olid xxxxxxxxxxxx jaxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx on selle traktori varguse eest süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 24.04.2017.a. otsusega kriminaalasjas nr . 1-17-2819 (tl.79-100), mõistetud karistus, kohtuotsus on jõustunud 10.05.2017.a. 9)Tiit Talve andis ütlusi, et xxxxxxxxxxxxxx ta ei tundnud, aga teadis- et xxxxxxx on lükanud lund süüdistatava elukohas ja on traktorist kõrvalmajandis. xxxxxxxxxxxxxoli vahel Talvele helistanud seoses lumelükkamisega. xxxxxxxxxxxxxxxx ei tunne üldse. xxxxxxxxxxxx ja see teine võõras mees tulid Talve juurde, et neil on üks traktor pakkuda. T.Talve sõnul tahtis ta, et mehed traktori kohta midagi selgitaksid- et kas on varastatud. Aga Talve teadis, et neil traktoritel ei ole dokumente, ei saagi olla, ja et neid ei registreerita. Ja nii ei olnudki midagi kontrollida. Talve oli ise samasuguse traktori endale mõne aasta eest ostnud xxxxxxt OÜ-st ja seal talle nii selgitati, tehti leping ostmise kohta. Talve lubas meestele, et maksab traktori eest 6000 eurot. Ühel hommikul oli siis traktor õuel, öösel toodud. 6000 eurot võis see maksta küll, uue hind on 13000 eurot. Ükskord tulid mehed talusse ja Talve maksis xxxxxxxxxxxxxxa 5 6 kätte sularahas 6000 eurot. Talve kasutas traktorit põllutöödel, xxxxxxxxxxxxxxx juures hakkepuidu lükkamiseks ja lume lükkamiseks. Traktoriga Ixxxxxxxxxxxxxxxxx sõitmiseks pani ta külge registreeritud traktori numbri, muidu oleks liiklusjärelevalvega teel probleem tekkinud. Oma eelmise traktori müüs Talve kellelegi ära ja kui politsei läks sealt traktorit ära võtma, siis Talve ütles, et tal on teine traktor veel. Politsei viis selle traktori ära, siis Talve võttis veel xxxxxxxxxxxxxxx ühendust, aga neil ei olnud enam dokumente. Talve sõnul hajutas tema kahtluse see, et neid traktoreid ei pea registreerima. Ütlustes vastuolude kõrvaldamise raames avaldas prokurör T.Talve ütlused kohtueelsel uurimisel 10.09.2015, kus Talve annab ütlusi, et temale tulid traktorit pakkuma kaks meest, kes olid talle võõrad, mehed oma nimesid ei öelnud. Prokurör avaldab vastuolude kõrvaldamiseks T.Talve ütlused kohtueelsel uurimisel ülekuulamisel 29.09.2015, kus T.Talve annab ütlusi, et ühte meest ta nendest teadis… ja 29.09.2015: ma võimalikult vähem suhtlesin nendega ja ei tahtnud end siduda nende asjadega, arvasin, et mida vähem ma räägin nendega ja tean, seda parem mulle. Tiit Talve annab kohtuistungil ütlusi, et tema arvates ütlustes vastuolu ei ole. Kohus leiab, et Tiit Talve sellised ütlused ja antud ütluste sisu muutumine osutab selgelt, et Tiit Talve teadis, kuidas peaks käima traktori ostmise vormistamine, ta tundis vähemalt üht traktori müüjatest ja ta teadlikult ei soovinud saada teavet ostetava kauba ajaloo kohta. Süüdistatava kaitseväide, et kuna neid traktoreid ei registreerita, ei saanud traktoril mingeid dokumente olla, on ümber lükatud tema enda ütlustega ja faktiliste asjaoludega: T.Talve paigutas ise traktorile teise traktori numbrimärgi, s.t. numbrimärgi väljaandmine oli võimalik ja konkreetsel juhul ka vajalik. Numbrimärk xxxxxx oli traktoril küljes ka siis kui see xxxxxxxxxxx OÜ-le tagastati. Traktori kohta saavad dokumendid olemas olla ja konkreetse traktori kohta on need ju ka olemas (tl.109-112). Tiit Talve ütlused selle kohta, et ta ei osanud traktori müüjaid milleski kahtlustada ja maal nii ei tehtagi, ei ole usaldusväärsed. Tiit Talve omandas traktori selle eest raha 6000 eurot makstes, selline on sõna „omandamine“ üldarusaadav tähendus. Tsiviilõiguslikus tähenduses oli tehingul ostu-müügi lepingu sisu. Tiit Talve on omandanud traktori teadlikult ja tahtlikult, läbimõeldult- traktorit käidi talle pakkumas, ta nõustus, et traktor tuuakse tema majapidamisse kohale ja mõned päevad hiljem ta maksis traktori toojatele raha. Selline faktiline olukord ehk omandamise objektiivsed tunnused näitavad läbimõeldud ja teadlikku tegutsemist omandamise osas. Toimepandud süüteo subjektiivsed tunnused teise koosseisulise asjaolu- vara süüteolise päritolu suhtes - on kohtu poolt tuvastatud toimepandud teo välise pildi ehk objektiivsete asjaolude alusel ja nimelt järgmiselt: Tiit Talve nõustus xxxxxxxxxx ettepanekuga, et tema juurde tuuakse üks traktor. xxxxxxxxxxxxx sõnul „meil oleks vaja üks asi siia tuua“. xxxxxxxxd küsisid, kas Tiit Talve teab, kes traktorit osta tahaks. Tiit Talve ei küsinud põhjust, miks traktorit just tema juurde hoiule tuuakse, ei küsinud traktori dokumente ega omaniku järele. Selline nõustumine traktorit enda juurde võtta toetas xxxxxxxxxx poolt kavandatavat eeltegutraktori vargust xxxxxxxxxxxxx laudast.xxxxxxxxxx, minnes varastama traktorit xxxxx laudast, teadsid, kuhu nad selle traktoriga liikuma hakkavad- Tiit Talve juurde xxxxxxxxx külla xxxx tallu. Traktor viidi T.Talve talu õuele kohale öösel. Järgmisel päeval kui xxxxxxxxx uuesti Talve juurde läksid, ei küsinud T.Talve traktori päritolu järele, ei küsinud dokumente. T.Talve nõustus, et võib-olla ostan traktori ise ära, traktori hinnaks küsisid xxxxxxxxd 6000 eurot. T.Talve nõustus traktori omandama isikult (xxxxxxxxxxxx), kelle kohta oli talle teada, et selle isiku tegevusala ei ole seotud traktorite müügiga. Teise isiku kohta ei küsinud ega teadnud ta midagi. Tiit Talve ei teinud kindlaks selle teise mehe ehk müüja isikut. Mõne päeva 6 7 pärast maksis T.Talve traktori eest võõra mehe kätte 6000 eurot, vormistamata traktori ostmise kohta müüjatega ühtki dokumenti, võtmata allkirja traktori üleandmise kohta ega raha maksmise kohta ja saamata traktori kohta ühtki dokumenti. Selline käitumine pikka aega vastutavatel ametikohtadel ja tehnikavahendite liikumisega kursis oleva isiku poolt tõendab, et T.Talve pidas võimalikuks, et traktoril puudub seaduslik saamislugu ja et traktor on süüteolist päritolu. Fakt, et T.Talve -vaatamata arusaamisele, et traktor võib olla süüteolist päritolu- maksis traktori eest raha ja ostis traktori ka ära, tõendab, et ta möönis võimalust, et temast saab sellega kuritegelikul teel saadud vara omandaja. Sellega Tiit Talve käitumine täitis kaudse tahtluse intellektuaalse ja voluntatiivse elemendi olemasolu nõuded. Tiit Talve sõnul on tema talul korralik raamatupidamine, kontrollitud, samas ei pidanud Tiit Talve vajalikuks, et traktori ostmine ja selleks sularaha välja andmine 6000 eurot oleks dokumenteeritud. Sellist T.Talve käitumist hindab kohus T.Talve kui süüteo toimepanija enda elukogemuse ja praktika alusel. Ta oli mõne aasta eest ostnud traktori äriühingult, selle kohta dokumendi vormistanud, traktor oli numbriga ja registreeritud. Seega oli talle teada, milline on kohane käitumisviis. Arvestades Tiit Talve pikaajalist staaži ja praktikat oma põhitööl, tuleb eeldada tema täielikku teadmist ostu-müügi tehingu kohasest vormistamisest. Traktori MTZ 820 omandamise puhul on Tiit Talve tegutsenud vähemalt kaudse tahtlusega selle traktori päritolu suhtes- ta on pidanud võimalikuks, et traktor on saadud süüteolisel teel ja ta on möönnud, et omandab selliselt saadud vara. Tiit Talve enda arusaamist sellest, et ta on soostunud süüteolise vara omandamisega ja oma tegevusega süüteolise vara omandamise realiseerinud, kinnitab Tiit Talve hilisem käitumine: kohtueelsel uurimisel eitas T.Talve temale traktori müünud meeste tundmist, ehkki Mati Mooritsat tundis ta nii nime- kui nägupidi; Tiit Talve kinnitas, et ta teadlikult vältis traktori toojatega suhtlemist ja sai aru, et mida vähem ta teab, seda parem talle. Sellise tegevusega pani Tiit Talve toime kuritegelikul teel saadud vara omandamise. Traktor Belarus MTZ 1025 registreerimisnumbriga xxxxxxx On leidnud tõendamist, et Tiit Talve 2014.aasta augusti lõpus aitas xxxxxxxxxxxxxl ja xxxxxxxxxxxxxxal peita ja hoidis temale kuuluva xxxx talu territooriumil xxxxxxxxl talle teadvalt kuritegelikul teel saadud vararatastraktorit Belarus MTZ 1025, registreerimisnumbriga xxxxxxx, mis xxxxxxxxxxxxa ja xxxxxxxxxxxxxxx poolt varastati 26.-27.augustil 2014 Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvast xxxx tallist. Traktor väärtuses 20 000 eurot oli koos esilaaduriga Tenias ja selle külge kinnitatud silopallihaaratsitega väärtusega 690 eurot. Sellega pani Tiit Talve toime KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, isikuna, kes on eelnevalt toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. Eespool on leidnud tõendamist, et 2014.aasta augusti lõpuks oli Tiit Talve juba omandanud Mooritsatelt varastatud ratastraktori MTZ
12. 10)tunnistaja xxxxxxxxx andis ütlusi, et xxxxxxxxxxxxxxx kuuluvastxxxxa tallist xxxxxxxxx varastati roheline traktor Belarus MTZ xxxxxxxx Traktoril olid küljes kollane frontaaltõstuk koos punaste pallihaaratsitega. Traktor varastati 26.08.2014, see avastati hommikul talli tööle tulles. Talli suletud ja riivistatud uksed olid lahti tehtud, sõidetud välja läbi veistekopli, mööda aiaäärt kuni maanteeni. Varastaja pidi olema keegi, kes teab, kuidas uksed avanevad ja kuidas 7 8 traktor käivitub, sel olid probleemid. Hiljem selgus, et varas oli kunagi tallis tööl olnud lühikest aega. Traktor on tagasi saadud, pallihaaratseid mitte. 11)tunnistaja osutas fotodele (tl.165, 171), millel näha traktor, lisaseade Tenias ja lisaseadme kinnituskonstruktsioon. 12)tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxandis kohtuistungil ütlusi, et tema töötas omaniku xxxxxxxxxxxx heaks, vahetu tööandja oli xxxxxxxxxxxxx. Tunnistaja töötas hobusetallis traktoriga Belarus MTZ 1025, see oli roheline tõstukiga traktor. Traktor oli hobusetallist kadunud siis kui tunnistaja oli juba selle tööandja juurest töölt lahkunud, aga talle tuli meelde, et xxxxxxxxxxxxxs oli tunnistaja töö juures seda traktorit passimas käinud. 13)Tunnistaja xxxxxxxxxxxxd andis ütlusi, et ta töötas xxxxxxxxxxxx juures hobusetallis ja pidi tegelema tehnikaga. xxxxxxxtallis oli traktor MTZ 1025, see oli roheline traktor kollase frontaallaaduriga Tenias, see on ainulaadne traktor Eestis, kuna on üleni roheline. Tunnistaja arvates toimus traktori vargus tallist 27.08.
13. Tunnistaja käis traktorit politsei tuvastamas ja loetleb tunnuseid, mille järgi oli traktor selgelt äratuntav, näiteks: politseiõuel oli traktor punane, kuid tegelik värv roheline oli punase alt näha, poritiivad olid ära vahetatu- enne olid plastikust, nüüd metallist, ka originaaltiivad olid politseiõuel näha, tunnistaja oli tallis traktoril pidurilambi lüliti ära vahetanud ja maha võetud valge lüliti koos vedruga jäi traktori peale niisama, see oli alles; spetsiifiline eritunnus oli veel, et õhksüsteemi pealepanekuks oli vaja järelkäru jaoks lülitit, tunnistaja laskis treialil selle valmis teha ja see pandi peale, oli isetehtud vidin; siis oli veel kütusepaagi vee väljalaskmise augul vasakul muhv külge keevitatud, mis ei töötanud, see mittetöötav vasakpoolne muhv oli alles; siis oli veel akulaadimise seier ära- kõik sellised eritunnused olid ka politseis nähtud traktoril. Traktor oli tagant vaadates ümber ehitatud- akud olid pandud paremale poole, traktorile oli pandud lisa hüdroväljund, mida xxxxxxxtraktoril polnud. VIN-kood oli ära freesitud, tehasetähiseid polnud kuskil. 14)kirjalikud tõendid (tl.125-128) selle kohta, et kannatanu xxxxxxxxxxxx nimel on esitatud teade politseile varavastase süüteo toimepanemise kohta ajavahemikul 26.08.2014-27.08.2014 xxxxxxxxxxxxxxxxxa vallast, on puudu traktor MTZ1025 reg.nr. xxxxxxx; sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl.129-135), andmed, et traktori ostis xxxxxxxxxxxx, maksumus 20 000 eurot, rullihaarats 838 eurot (tl.137-139), andmed traktori kindlustamise ja tekkinud kahju kohta (tl. 136, 140-153), fotod traktori ja tõstuki Tenias kohta (tl.164-165), xxxxxxxxxxxx e-kirjad (tl.158-160) traktori detailide kirjeldamiseks ja fotode saatmise kohta; 15) asitõendi vaatlusprotokoll tl.166-168, milles vaadeldud Tiit Talve poolt xxxxxxxx külas xxxx talus politseile üle antud erinevaid traktori keredetaile, mille hulgas rohelise värvusega traktori kere detailid- 4 liistu, kaks tagumist poritiiba, musta värvusega kaks esimest poritiiba ja puidust kast, milles traktori tuled, helkurvest, John Deere nokamüts, kindad, sinised voolikud ja rauast detailid; sama kaitsja poolt esitatuna (värvilisena tl.4-7 IIkd). 16)asitõendi vaatlusprotokoll tl.170-177 koos fotodega ja politsei õiend 30.10.2015 tl.169 traktori Belarus väljaandmise kohta; traktori Belarus 1025 tehnilised andmed (tl.178-18), vara vastutavale hoiule andmise leping (tl.182), millega on kindlustusandjale antud hoiule punast värvi ratastraktor Belarus MTZ 1025 ja traktori kere detailid, üleandmise akt ja vastuvõtmise volikiri (tl.183-184). Fotodel tl.170-177 on nooltega märgistatud eritunnused traktoril. Need tõendid tõendavad traktori Belarus MTZ 1025 väljaminekut omaniku xxxxxxxxxxxxx xxxx tallist xxxxxxxx omaniku tahte vastaselt, traktor on saadud kätte xxxxxxxxxxxxxxx, kes on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 24.04.2017.a otsusega (tl.6-16) KarS § 202 lg.2 p.2 järgi xxxxxxxxxxxxxx kuuluvast xxxx tallist ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võetud ratastraktori MTZ Belarus 1025, reg.nr. xxxxxxxx hoidmises. 17)tunnistaja xxxxxxxxxits andis ütlusi, et koos xxxxxxxxxxxxxxxxx varastasid nad veel ühe MTZ Belarus traktori xxxxxxxxxvallast, xxxxxxxxxxxxxs teadis seda kohta. See traktor pandi 8 9 treileri peale ja mööda kõrvalteid viidi Tiit Talve juurde. Tiit Talvega oli kokku lepitud, et neil on vaja veel üht asja hoida kuni ostja leiavad. Traktor viidi treileriga Talve tallu hobusekopli kõrvale. Traktor jäi umbes kuuks ajaks sinna Talve territooriumile. xxxxxxxxxxvõtsid traktori furgoonist välja, lammutasid laiali. Võtsid koparaami eest ära, raami pealt ära ja plastikud küljest ära, et vähem ära tuntav oleks. Seda tegid nad Talve territooriumil metsa ääres. Äravõetud detailid jäid sinna metsa äärde hunnikusse, koparaami viis xxxxxxxxxxxxxx minema ja traktor pandi furgooni tagasi. Tunnistaja ei tea, mis traktorist ja furgoonist edasi sai. Talve ei käinud peale, et traktor ja furgoon ära viidaks ja tunnistajal ei tulnud pähegi, et Talve võiks neid välja anda, kuna ühe varastatud traktori ta juba ostis neilt endale. Enne teise traktori viimist xxxxxxxxd rääkisid Talvele, et see eelmine traktor oli varastatud.xxxxxxxxxxxl tekkis usaldus, et Talve ei rääkinud ka eelmist tegu välja. Talvega oli enne kokku lepitud, kuhu furgoon panna- hobustekopli äärde. Traktori küljest ära lammutatud detailid jäid tunnistajast sinna metsa äärde. Tunnistajale teadaolevalt xxxxxxxxxxxxxs viis traktori ära. Ka selle varguse eest on xxxxxxxxxxxxxxja xxxxxxxxxxxxxx süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu otsusega 24.04.2017 kriminaalasjas nr . 1-17-2819 (tl.79-98). 18)süüdistatav Tiit Talve andis ütlusi, et tema ei ole teist traktorit oma territooriumil näinud, nägi furgooni, mis sinna kunagi tekkis. See oli hobustekopli servas, valge tent korralikult peal. T.Talve selle vastu huvi ei tundnud, arvas, et võib-olla on kellelgi auto katki läinud ja sinna aetud. See seisis seal tükk aega, nädal kindlasti ja siis tuli xxxxxxxxxxxxxs, kes ütles, et nad peavad seal midagi remontima. Talve lubas, et remontige ja ei rääkinud nendega. Talve ei näinud neid seal kunagi remontimas, ükskord oli auto ära viidud. Siis Talve ükskord vaatas, et on mingi kast ja traktori tuled ja kaltsud sees, ja tal ei olnud rohkem huvi nende vastu. T.Talve eitab kokkulepet selle kohta, et tema territooriumile tuuakse furgoon- ühel päeval lihtsalt nägi, et on seal. Prokurör taotleb ütlustes vastuolude kõrvaldamiseks avaldada T.Talve ütlused kohtueelsel uurimisel, kus T.Talve 29.09.2015 annab ütlusi, et sõiduautoga tuli Mati Moorits ja veoautoga, furgoon, tuli teine mees, see kes varasemalt traktori oli müünud. Nende soov oli furgoon koos traktoriga ära peita, tahtsid aita peita, seda ma ei lubanud neil teha. Siis jäi see furgoon koos traktoriga mulle sinna hoovi äärde seisma. Tiit Talve ütleb kohtuistungil, et ta ei mäleta, et xxxxxxxxxxkoos sinna tulid. Prokurör taotleb ütlustes vastuolude kõrvaldamiseks avaldada veel T.Talve ütlused kohtueelsel uurimisel, kus T.Talve 29.09.2015 annab ütlusi, et ta ei näinud kui nad traktori furgoonist maha sõitsid, oli pime, aga järgmisel või ülejärgmisel päeval käis seda traktorit vaatamas- see oli rohelist värvi, tõstuk küljes, lammutatud veel siis ei olnud. T.Talve kohtuistungil on arvamusel, et ütlustes vastuolusid ei ole, oli pime ja ta ei näinud. Kohus leiab, et Tiit Talve ütlused on ilmsete vastuoludega kohtuistungil ja kohtueelsel uurimisel: kohtuistungil antud ütlustes kinnitab T.Talve, et teist traktorit pole ta kunagi näinud ja nägi üksnes sinna tekkinud furgooni. Kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et T.Talve nägi nii furgooni kohaletoomist, teab, kes olid kohaletoojad ja kuidas toodi, käis vaatamas traktorit metsa ääres ja oskab seda kirjeldada. Sellised ütlused on sisult ebausaldusväärsed ja neile ei saa tugineda kui tõestele. Kohus leiab, et Tiit Talve ütluste andmine kohtuistungil viisil, millest peaks nähtuma, et sündmused tema talu territooriumil on toimunud tema teadmata, osutab, et ta soovib ennast ebaseaduslikust ja süüteolisest käitumisest distantseerida ja vabaneda vastutusest ennast teadmatusega õigustades. Kohus on seisukohal, et eluliselt ebausutav ja ebamõistlik on T.Talve versioon selle kohta, et ta ei pööranud tema territooriumile ilmunud furgoonile tähelepanu, ei teinud kindlaks, mis seal sees on ega kelle oma, ükskord ilmus xxxxxxxxxxxxxx ja ütles, et nemad tõid. Silmapaistvalt 9 10 suure ja hinnalise varaeseme tekkimine eravalduse- Küti talu- territooriumile tekitab igas mõistlikult käituvas ausas taluomanikus küsimuse selle päritolust ja põhjustest. Kohus leiab, et xxxxxxxxxxxxx kirjeldus kohtuistungil furgooni, milles varastatud traktor, toomise kohta Tiit Talve territooriumile, selle paigutamise kohta Tiit Talve nõusolekul ja temaga kokkulepitud kohta, vastab sellele seletusele, mille on T.Talve ise andnud kohtueelsel uurimisel. Sellest järeldub, et furgooni toomine koos traktoriga toimus xxxxxxxxxxxxx kirjeldatud viisil, Tiit Talve pealnägemisel ja temalt eelnevalt nõusolekut saades. xxxxxxxxxe arusaamine, et Tiit Talve ei anna neid välja, kuna ta on ostnud juba eelmise varastatud traktori, on tegelikkusega kooskõlas. Tiit Talve enda ütlused selle kohta, kuidas ta püüdis hoiule toodud traktorist mitte midagi teada, kinnitavad tema enda subjektiivset teadmist: mida vähem tean, seda parem. Selline subjektiivne hoiak osutab, et talle oli teada vara ebaseaduslik päritolu. 19)tunnistaja xxxxxxxxxx on pikka aega töötanud xxxxxxxxxja vallavanemana, tunneb pikka aega ka Tiit Talvet. Tunnistaja sõnul on Tiit Talve olnud kohustundlik, sõnapidaja ja tööülesannetega hästi hakkama saanud isik. Kõik asjad tema tööloleku ajal toimisid, aususeta ei ole selles valdkonnas võimalik nii pikalt töötada. 20)tunnistaja xxxxxxxxxx on süüdistatava abikaasa, soovib ütlusi anda. Tunnistaja ei tea xxxx ega xxxxxxxxxxxxtsat. 2015 aasta sügisel ostis Tiit traktori. Rääkis, et pakutakse osta, see oli soodushind 6000 eurot, muidu ikka poole kallimad. See oli talule suur ost ja väljaminek, ostmine toimus sularahas, see ei ole talule lubatav ja parem oleks, kui ostud tehtaks ülekandega makstes. 6000 euro maksmine ei ole kuludesse kantud ja selle kohta paberit vormistatud ei ole. Talule oli traktorit vaja ja tunnistaja ei tea, kust see toodi, oli musta ja punast värvi traktor. Peale traktori toomist oli metsa äärde tekkinud furgoon, majast umbes 100 meetrit, see seisis seal umbes kuu aega. Elektrikarjus oli ümber. Tunnistaja ei tea, mis seal sees oli ja vaatamas ei käinud. Nüüdseks on ära viidud, tunnistaja äraviimist ei näinud. Kohus leiab, et xxxxxxxxxxxxxütlustega on tõendatud, et Tiit Talvel olid olemas kõik vajalikud kogemused, oskused ja praktika töötamiseks ja asjade ajamiseks seaduslikul viisil. xxxxxxxxxxxütlustest tuleneb, et traktori ostmine sularahas 6000 eurot makstes ja igasuguseid vormistamisnõudeid eirates ei olnud pigem aktsepteeritav ka talu raamatupidamisnõuetest lähtuvalt. Kohus leiab, et tunnistajate xxxxxxx ja xxxxxxxxxx ütlused lükkavad ümber Tiit Talve kaitseväite, et maal käivadki asjad nii, et tähtsaid asjaolusid välja ei selgitata, pabereid ei vormistata. Ka maal on aus käitumine nõutav, s.h. vajadus teha kõik mõistlik selleks, et ausus ei oleks üksnes deklaratsioon. Uuritud tõendid tõendavad, et traktori MTZ Belarus 1025 toomine ja hoiule jätmine Tiit Talve talu territooriumile oli traktori varguse toimepanemise järgne abi varguse toime pannud xxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxle. Tiit Talve hoidis alates 2014.aasta augusti lõpust temale kuuluval xxxx talu territooriumil FIE xxxxxxxxxxxxxx kuuluvast xxxx tallist varastatud ratastraktorit MTZ Belarus xxxx registreerimisnumbriga xxxxxxxteades, et furgooniga traktori toonud mehed tegelevad varastatud asjadega, talle oli öeldud, et eelmine traktor oli varastatud. Sellises olukorras on tegemist teadvalt kuritegelikul teel saadud vara hoidmisega ehk süüteo toimepanemisega otsese tahtlusega. Kahe süüteoepisoodi toimepanemisega realiseeris Tiit Talve KarS § 202 lg.2 p.2 süüteokoosseisu- süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja hoidmise, isikuna, kes on eelnevalt toime pannud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise. 10 11 Kannatanud xxxxxxxxxxx OÜ (tl.108) ja xxxxxxxxxxxxxxxx (tl.152) tsiviilhagid on lahendatud teises kriminaalasjas (kohtuotsus 24.04.2017 kriminaalasjas nr . 1-17-2819 tl.7998). KarS § 32 lg.1 järgi isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses ettenähtud süüd välistav asjaolu. Tiit Talve tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses ja mõista karistus. Tiit Talve käitumises õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUSE KOHALDAMINE Tiit Talve tuleb süüdi tunnistada KarS § 202 lg.2 p.2 järgi ja mõista karistus vastavalt süüdistatava süüle, mille hulgas kohus arvestab ka toime pandud kuriteo raskust, laadi ja võimalust mõjutada teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Tiit Talve käitumises kohus vastutust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 järgi ei tuvastanud. Karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 järgi samuti ei esine. Kohus ei käsitle traktori ja teise traktori detailide väljaandmist politseile oma talu territooriumilt puhtsüdamliku kahetsusena ega süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena. T.Talve andis traktori välja pärast seda, kui politsei oli juba tulnud xxxxxxxxx kohale tema poolt müüdud traktori kohta küsimusi esitama. Sellega oli antud selge märguanne, et kohe jõutakse temani. Ka kohtumenetluses väljendab T.Talve arusaamist, et ta ei ole midagi valesti teinud ja pole süüdi. Karistamise aluseks on süü KarS § 56 järgi. Karistuse valikul arvestatakse. 1)kergendavaidraskendavaid asjaolusid 2)võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest 3)õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör taotles mõista karistus sanktsiooni keskmise määra piirides. Tuleb arvestada, mis mõjub ja anda üld- ja eripreventiivne sõnum. T.Talve ei ole siiani oma veast aru saanud, väites, et nii elu maal käibki. Prokurör taotleb karistuse mõistmist KarS § 202 lg.2 p.2 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust, millest KarS § 74 lg.1, lg.2 alusel koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust, 1 aasta 4 kuud vangistust mõista tingimisi 2-aastase katseajaga, allutades ta selleks ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla koos kohustuste ja kontrollnõuetega. Tiit Talve kaitsja palus süüdistatava õigeks mõista, T.Talvele etteheidetava kuriteo koosseis KarS § 202 järgi ei ole realiseeritud, T.Talvele esitatud süüdistus ei ole tõendatud. Prokuröri karistusettepanek ei ole kooskõlas toimunuga, ei ole põhjendatud, miks ei taotleta rahalist karistust ja on valitud raskem karistusliik. Vaadata tuleb, kuidas karistati neid isikuid, kes sooritasid põhiteo, s.t. eelteo. Tiit Talve on varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi kuriteo toimepanemise ajal ei olnud ega ole ka käesoleval ajal (tl.195 Ikd). Tiit Talve süüd teoimepandud teos hindab kohus keskmiseks. Kohus märgib siinjuures, et süü suurusele antav hinnang põhineb neil kahel süülisel episoodil, mida kohus käesolevas asjas käsitles. Üks episood pandud toime kaudse tahtlusega ja teine episood otsese tahtlusega. Tiit Talve kui varem karistamata isiku puhul tuleb eeldada madalat karistustundlikkust- et tema mõjutamine on võimalik ka leebema karistusliigiga kui vabaduse võtmine. 11 12 Kohus leiab, et Tiit Talvet on võimalik karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse raamid on 30 kuni 500 päevamäära, mille juures keskmine määr on 265 päevamäära ehk määr, millest nii alam- kui ka ülempiirini on 235 sammu. Tema aastasissetulek kuriteo toimepanemisele eelnenud 2013 aasta eest on olnud 7968 eurot (tl.199-200). Kohus mõistab Tiit Talvele karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o. 265 päevamäära ulatuses. Päevamäära suurus on 16,72 eurot ja rahalise karistuse summa 4430,80 eurot. Koos kohtulahendiga antakse Tiit Talvele maksedokument KrMS § 159 lg.3, lg.4 alusel, mis sisaldab rahalise karistuse tasumiseks vajalikke andmeid. Menetluskulude jaotus KrMS § 180 lg. 1 sätestab: süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. Käesolevas asjas on kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse KrMS § 175 lg. 1 p. 9 ja § 179 lg. 1 p. 2 alusel 750 eurot. Kokku on kohtuotsuse kuulutamise päeva 09.03.2018.a. seisuga teadaolevad menetluskulud 750 eurot. Kohus mõistab menetluskulu Tiit Talvelt välja riigi tuludesseKrMS § 180 lg.3 sätete rakendamist ei ole taotletud. Koos kohtulahendiga antakse Tiit Talvele maksedokument KrMS § 159 lg.3, lg.4 alusel, mis sisaldab maksete tegemiseks vajalikke andmeid. Menetluskulude riigi tuludesse vabatahtliku tasumise tähtaeg (KrMS § 417 lg.2) on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 12