) § 23 lg 2 p 2 alusel. Kuna kõnealustes ruumides üldapteegiteenuse osutamine ei ole PERH-le ühegi seaduse, haldusakti ega lepinguga pandud ülesanne, ei puuduta konkursile laekunud pakkumuste sisu avaldamine tervishoiuteenuse osutamist kui avaliku ülesande täitmist.
Konkursi korraldamine ja konkursile laekunud pakkumuste sisu avaldamine ei puuduta tervishoiuteenuse osutamist kui avaliku ülesande täitmist. Kõnealuse konkursi puhul ei ole tegemist riigihankega riigihangete seaduse (RHS) tähenduses, mistõttu ei kohaldu konkursile RHS, kuid PERH lähtub ka riigihankeväliste konkursside läbi viimisel avatuse ja võrdse kohtlemise printsiipidest. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 22 lg 3 annab PERH-le õiguse (kuid ei pane kohustust) anda kinnisasi kasutusse mistahes teenuse osutamiseks. Kohustust osutada üldapteegiteenust ei tulene ühelegi haigla liigile ka sotsiaalministri 19.08.2004 määrusest nr 203 „Haigla liikide nõuded“ (määrus nr 203). Konkursi võitja nimel üldapteegiteenust osutama hakkavad proviisorid ja farmatseudid ei ole PERH-i, vaid eraõigusliku juriidilise isiku töötajad ning nad tegutsevad oma kutsetegevuses PERH-st sõltumatult. Üldapteegiteenuse osutamine antud ruumides on eraõigusliku isiku vabatahtlikult pakutav teenus. Ruumide üürimine selleks otstarbeks ei ole PERH-i seadusest tulenev kohustus ega avalik ülesanne, vaid õigus võimaldada külastajatele eraõigusliku isiku poolt pakutavat üldapteegiteenust külastajale mugavamal viisil ning rahuldada turul valitsevat nõudlust. Konkurssi puudutavate ruumidega seonduvad (haldus)kulud katab PERH mitteriigieelarvelistest rahalistest vahenditest. 6. Apteekide Arenduse OÜ palus 21.08.2017 teabenõudes PERH-l täiendavalt väljastada teave selle kohta, kas konkursi võitjaga on üürileping sõlmitud, ja lepingu olemasolul selle koopia. 7. PERH keeldus 28.08.2017 vastusega nr 2017/9-2/42-6 Apteekide Arenduse OÜ 21.08.2017 teabenõude täitmisest
lg 2, § 5 lg 1 p 3) ja riigi eelarvest avalike ülesannete täitmiseks antud vahendite kasutamist (
Taotletud teabele ei ole kehtestatud juurdepääsupiiranguid. 2) PERH on asutatud avalike ülesannete täitmise (tervishoiuteenuste tagamise) eesmärgil ning kaebaja küsitud teave puudutab tervishoiuteenuse tagamist. Tervishoiuteenuste all tuleb mõista kõiki teenuseid, mis on vajalikud nende valdkondade eesmärkide täitmise tagamiseks. Suurt haiglat omava sihtasutuse puhul on selliseks teenuseks ka haiglas üldapteegiteenuse osutamise korraldamine, s.o üldapteegiteenuse osutaja leidmiseks konkursi korraldamine. PERH on riigi asutatud sihtasutus, mille ülesandeks on patsiendikeskne tervishoiuteenuste osutamine ja tervishoiu tagamine. Patsiendikeskse tervishoiuteenuse osutamise hulka kuuluvad tavapäraselt teenused, mis seonduvad tervishoiuteenuse saamisega, sh üldapteegiteenuse osutamine haiglates, kus patsientidel on reeglina vajalik seda teenust saada. Avalik-õiguslikud kohustused võivad olla õigusnormidest tuletatavad. Avalik ülesanne ei tähenda tingimata seda, et tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega (Riigikohtu 16.02.2010 määrus nr 33-4-1-10, p 5). Analoogselt on PERH-le õigusnormidega pandud kohustus kasutada tema vara üksnes avalike ülesannete täitmiseks. Arvestades, et patsiendikeskseks tervishoiuteenuse osutamiseks on haiglat pidaval sihtasutusel vältimatult vajalik osutada ka üldapteegiteenust, näeb TTKS § 22 lg 3 ette, et haiglat pidav sihtasutus võib tegeleda ka kinnisasja kasutusse andmisega. Sätte eesmärgiks on suurendada patsiendi heaolu ning koondada tervishoiuteenuste osutajad ühte infrastruktuuri. Kuigi õigusaktid ei pane haiglale kohustust osutada enda ruumides üldapteegiteenust, tuleb haiglas selle teenuse osutamise korral pidada seda avaliku ülesande täitmiseks. PERH valib üldapteegiteenuse osutaja välja avaliku konkursi korras ning apteek tegutseb apteegi ja PERH-i vahelise lepingu alusel PERH-i kontrolli all. PERH-i põhikirja p-i 10 kohaselt teeb sihtasutus oma eesmärgi saavutamiseks koostööd teiste tervishoiuteenuste osutajatega, erialaühendustega ning muude tervishoiuga tegelevate institutsioonidega. Seega on ka apteegi kaudu tervishoiualaste teenuste osutamine avaliku ülesande täitmine. PERH-i korraldatud avalikust konkursist ja selle võitja otsustamisest tulenevad suhted on avalik-õiguslikud, olenemata sellest, millise iseloomuga on PERH-i ja apteegi vahelisest üürilepingust tulenevad suhted (Riigikohtu 11.12.2007 määrus nr 3-3-1-79-07, p 10). Seda, et apteegiteenuse osutamiseks konkursi korraldamine on avaliku ülesande täitmine, kinnitab ka PERH-i põhikirja p 63, mille kohaselt sihtasutuse vara, sh apteekideks ette nähtud ruume, kasutatakse ainult sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks. 3) PERH-l on teabe avaldamise kohustus ka
lg 3 p 2 alusel, sest küsitud teave puudutab riigi poolt avalike ülesannete täitmiseks antud vahendite kasutamist. PERH asutati 25.07.2001 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 556 „Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutamine“ (korraldus nr 556) ja korralduse alusel andis Sotsiaalministeerium PERH-le üle kinnistud, sh Tallinnas Sütiste tee 19 asuva kinnistu. Sama kinnistu ühe osa välja üürimiseks korraldaski PERH avaliku konkursi üldapteegiteenuse osutaja leidmiseks. Seega on PERH 3
-s. Kui teave sisaldaski ärisaladust, pidanuks PERH avaldama teabe osaliselt (
Teabenõude täitmisest ei saa keelduda ainuüksi põhjusel, et küsitud dokument või teave sisaldab mh piiranguga teavet (Riigikohtu 23.10.2003 otsus nr 3-3-1-57-03, p 20).
lg 3 p 2 ei kohaldu teabe suhtes, millel on puutumus riigi poolt asutatud eraõigusliku juriidilise isiku omandisse üle antud kinnisvara kasutamisega. Kuigi PERH-i ainuasutaja on riik ja PERH on riigi sihtasutus riigivaraseaduse (RVS) § 3 lg 1 p 8 mõttes, ei ole tegemist riigivara valitsemisega. PERH-i kinnistu on alates 2001. a-st PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis ega kuulu enam riigile (RVS § 1 lg 3). Riigil puuduvad sihtasutuses varalised õigused (v.a sihtasutuse lõpetamisel). Konkurssi puudutavate ruumidega seonduvad kulud katab PERH mitteriigieelarvelistest vahenditest. Ka konkursi võitja üüritulu ei pärine riigi ega kohaliku omavalitsuse eelarvest. 3) PERH järgis konkursi läbiviimisel läbipaistvuse ja avatuse põhimõtteid viisil, mis arvestas ka konkursi võitja huve ja õigusi. PERH-le oli selgelt äratuntav konkursil pakkumuse teinud isikute, sh konkursi võitja huvi mitte avaldada tema konkurentidele pakkumuse maksumust. Seetõttu esines
lg 1 p-s 17 sätestatud teabe asutusesiseseks tunnistamise alus (teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust). Küll aga ei saanud konkursi võitja nimi olla käsitatav tema ärisaladusena, mistõttu on konkursi võitja nimi pärast Ravimiametilt tegevusloa saamist kõigile pakkujatele avaldatud. 11. Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) PERH-l oli õigus keelduda kaebaja teabenõuete täitmisest
PERH on eraõiguslik juriidiline isik, kellel saavad olla teabevaldaja kohustused üksnes
Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, millise menetlusena tuli avalik konkurss läbi viia. 2)
lg 2 kohaselt omandab eraõiguslik juriidiline isik teabevaldaja staatuse teabe osas, mida ta valdab avaliku ülesande täitmise tulemusena. Avaliku ülesande mõistet ei ole seaduses defineeritud, kuid kohtupraktika kohaselt on need vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded (Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14). Avalikud ülesanded võivad olla ka õigusnormidest tõlgendamise teel tuletatavad (Riigikohtu 14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010 määrus nr 3-3-4-1-10, p 5). PERH-i avalikuks ülesandeks on tervishoiuteenuse osutamine – selle teenuse toimimise eest vastutab lõppkokkuvõttes riik. PERH-i osutatava tervishoiuteenuse täpsem sisu tuleneb PERH-i põhikirja p-st 10 ja Terviseameti tegevuslubade registrist, mille kohaselt on PERH-l tegevusload õendusabi-, eriarstiabi- ja kiirabiteenuse osutamiseks. Põhikirjas ega üheski muus õigusaktis või lepingus ei sätestata PERH-i ülesandena üldapteegiteenuse osutamist. Seega ei tulene PERH-le vahetult ühestki õigusaktist kohustust osutada üldapteegiteenust. PERH-i kohustus üldapteegiteenuse osutamiseks ei ole ka õigusnormidest tuletatav. Patsiendikesksus ja teenuste terviklikkus, sh nende koondamine ühtsesse infrastruktuuri, on väärtused ja printsiibid, mis muudavad patsiendile tervishoiuteenuse saamise mugavamaks, kuid neid printsiipe ei ole sätestatud PERH-i kohustusena PERH-i põhikirjas, üheski õigusaktis ega lepingus. TTKS § 22 lg-st 3 tulenev võimalus anda kinnisasi kasutusse ei tähenda, et selle peaks andma kasutusse üldapteegiteenuse osutajale. Seaduse muudatust sisaldanud eelnõu seletuskirjas märgitakse, et ruume võib rentida nt füsioterapeudile, logopeedile, apteegile, proteeside või muude abivahendite müügiksrendiks, kuid samuti lillepoele, kohvikule või ajalehekioskile. Muudatuse eesmärgiks oli suurendada patsiendi heaolu, lubades osutada sihtasutuse ruumides nn mugavusteenuseid. Üldapteegiteenust tuleb ravimiseseaduse (RavS) §-de 29 ja 30 kohaselt käsitada eraldiseisva teenusena, mitte samastada üldise tervishoiuteenusega. RavS kohaselt on apteegiteenuse osutamiseks vaja tegevusluba ja seda võivad osutada üksnes selleks ette nähtud isikud. Nõue, 5
lg 3 p-s 2 nimetatud eelarvet tuleb käsitada laiendavalt, hõlmates finantsnäitajate (rahas väljendatavate tulude ja kulude) kõrval ka võimalusi ja muud vara, mida on võimalik rahas hinnata ja käibes kasutusele võtta. Laiendava tõlgenduse poolt räägib ka see, et sättes on kasutatud sõna „vahend“, mitte raha. Kuigi seaduse muudatust sisaldanud eelnõu seletuskirjas (1027 SE) viidatakse pigem eelarve rahale, tuleb
lg 3 p 2 tõlgendamisel lähtuda
-i mõttest tagada demokraatlik riigikorraldus ning luua võimalus avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle.
PERH on teabevaldajaks osas, mis puudutab kinnistu kasutamist avaliku ülesande täitmise eesmärgil. Kuna PERH-i avalike ülesannete hulka ei kuulu üldapteegiteenuse osutamine või sama teenuse võimaldamine endale kuuluvates ruumides, ei saa PERH-i ka
PERH-i asutamisotsuses puuduvad viited, et kinnistu anti PERH-ile üle ainuüksi avaliku ülesande täitmiseks, samuti ei tulene vara kasutamise kohustus üksnes avaliku ülesande täitmise eesmärgil PERH-ile põhikirja p-st 63. Asjakohased ei ole kaebaja viited PERH-i ruumidele kui piiratud avalikule ressursile. Üldapteegiteenuse osutamine PERH-i ruumides ei mõjuta konkurentsiolukorda turul määras, mis oleks võrreldav haldusasjas nr 3-3-1-29-12 vaidluse all olnud ravi rahastamise lepingutega. 4) Vastustaja pole teabenõude täitmata jätmisel tuginenud ärisaladuse kaitsele ning on asunud ärisaladuse kaitse vajadust põhjendama alles kohtumenetluses. Kuna kaebaja küsitud teabe näol ei ole tegemist avaliku teabega, ei saa sellele kehtestada ka juurdepääsupiirangut
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 12. Apteekide Arenduse OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 14.12.2017 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. 1) Teabenõuetes küsitud teave on saadud avalikke ülesandeid täites. Esiteks on PERH täitnud avalikke ülesandeid sellega, et on korraldanud avaliku konkursi riigilt saadud kinnisasja kasutusse andmiseks üldapteegiteenuse osutaja leidmise eesmärgil. PERH on riigi sihtasutus, kes valdab riigi poolt talle kasutamiseks antud vara, mis on piiratud ressurss. HMS § 7 lg-st 1 tulenev haldusmenetluse avalikkuse ja läbipaistvuse põhimõte eeldab ka üldapteegiteenuse osutaja leidmiseks avaliku konkursi korraldamist. Teiseks on õigusaktidest tuletatav see, et olukorras, kus PERH on otsustanud osutada oma ruumides üldapteegiteenust, on see PERH-i täidetavaks avalikuks ülesandeks. Oluline ei ole see, et konkreetselt üldapteegiteenuse täitmise tagamine oleks tehtud PERH-le õigusaktide alusel kohustuslikuks. Avalikes huvides tegutsevate isikute võimalusi keelduda teabe avaldamisest tuleb tõlgendada kitsalt, et mitte nõrgestada avaliku teabe regulatsiooni eesmärki, milleks on avalikes huvides tegutsevate isikute tegevuse läbipaistvuse tagamine. 2) PERH korraldab riigilt saadud kinnisasja kasutades tervishoiuteenuse osutamist laiemas mõttes, võimaldades PERH-i ruumides saada ka apteegiteenust, mis on osaks tervishoiuteenusest. Ka apteegiteenus on suunatud tervise kaitsele. Seda kinnitab TTKS § 3 lg 4, mille kohaselt on tervishoiutöötajad ka RavS tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut, kui nad on vastavalt RavS § 55 lg-le 1 6
PERH-i asutamise otsuse kohaselt andis riik PERH-le üle riigile kuulunud vara, mida PERH üürib nüüd avaliku konkursi korras välja apteegiteenuse osutamise eesmärgil.
lg 3 p-s 2 nimetatud vahendeid tuleb tõlgendada laiendavalt ning nendega tuleb lugeda hõlmatuks ka riigi poolt üle antud kinnisasi.
lg 3 p-s 2 kirjeldatud olukorrad ei eelda igal juhul teabe seotust avalike ülesannete täitmisega.
lg 3 p-s 2 toodud teisest alternatiivist („toetusena antud vahendite kasutamist“) ei nähtu ka grammatiliselt, et vahendid peavad olema antud avalike ülesannete täitmiseks. Juba asjaolu, et vahendid on antud riigi poolt üle riigi sihtasutusele, teeb nende kasutamisega seonduva teabe avalikuks teabeks. Riigi sihtasutus ei saa vabaneda teabevaldaja kohustusest üksnes põhjendusega, et ta kasutab talle riigi poolt üle antud vara muudel eesmärkidel kui avalike ülesannete täitmiseks. Üldteadaolevalt on haiglate üldapteekides tagatud suuremad ja stabiilsemad käibemahud, kui on võimalik saavutada enamikus mujal asuvates üldapteekides. Seetõttu on PERH-i ruumid ka selliseks piiratud avalikuks ressursiks, mis mõjutavad oluliselt konkurentsiolukorda. Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (Riigikohtu 29.12.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 14). 4) PERH tegutses riigiabi andjana KonkS § 301 tähenduses, kui kasutas riigi poolt antud vara BENU Apteek Eesti OÜ-le välja üürimiseks, mis omakorda võimaldab BENU Apteek Eesti OÜ-l saada tavapärasest suuremat ja stabiilsemat käivet. KonkS § 301 lg 3 kohaselt on riigiabi andja kohustatud tagama riigiabi andmise läbipaistvuse ja efektiivsuse. See hõlmab konkursi avalikkust ja kaebaja palutud teabe avaldamist. 13. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) PERH-i ruumides üldapteegiteenuse osutamine ei ole PERH-le ühestki seadusest, haldusaktist ega lepingust tulenev kohustus. Üldapteegiteenuse osutamist PERH-i ruumides ei saa käsitada tervishoiuteenuse osutamisena PERH-i poolt. Juriidilisele isikule seadusest tulenevad avalikud ülesanded peavad olema seaduses selgelt määratletud. Äriruumid on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis olev vara ning PERH-l ei ole kohustust kasutada kinnistut ainult avalike ülesannete täitmiseks. PERH ei ole avalikku konkurssi puudutava teabe osas teabevaldaja. 2) Halduskohus on õigesti tõlgendanud avaliku teabe mõistet. Kuna informatsiooni või andmed teeb avalikuks teabeks selle tekkimine või kogumine avalikke ülesandeid täites, saaks kaebaja küsitud teave olla avalik ainult juhul, kui PERH täidaks küsitud teabe osas avalikke ülesandeid. Kaebaja esitatud lai tõlgendus avalike ülesannete mõistest on meelevaldne, praktikas mõeldamatu ning seda ei toeta ükski õigusakt, seletuskiri ega kohtupraktika. Kaebaja tõlgenduse kohaselt peaks PERH vastutama lisaks õendusabi-, eriarstiabi-, kiirabi- ning üldapteegiteenuse osutamisele ka kõikvõimalike muude tervishoiuteenuste (nt üldarstiabi- ja ämmaemandusabiteenuste) osutamise eest. Halduskohus on PERH-i põhikirja ja tegevuslubade 7
Mõeldamatu on olukord, kus eraõiguslik juriidiline isik, kes täidab oma tegevusest vaid teatud osas avalikke ülesandeid, on avalikkuse täieliku kontrolli all ka eraõigusliku tegevuse osas ning peab avalikustama kogu eraõigusliku tegevusega seonduva teabe. Riigikohtu lahend nr 3-3-1-29-12 ei ole asjakohane, sest PERH-i kinnisasi ei ole avalik ressurss ja mõju konkurentsile ei ole oluline. Ainuüksi Tallinnas omab tegevuslubade registri kohaselt üldapteegi tegevusluba 113 üldapteeki. Eesti Statistikaameti andmebaasi kohaselt on Harju maakonnas kokku 16 ja Tallinnas 9 (neist erasektoris 5) haiglat. Seega ei saa üks üldapteek ühes Tallinna haiglas mõjutada oluliselt konkurentsi. Tõene ei ole kaebaja väide, et just PERH-s asuvates äriruumides tegutseval üldapteegil on suurem ja stabiilsem käibemaht, mis mõjutab oluliselt üldapteekide konkurentsiolukorda. Kõnealuse konkursi objektiks olnud äriruumide pindala on väike, mistõttu keskendutakse PERH-s asuvas üldapteegis pigem ravimite müügile, sest patsiendid saabuvad otse arsti vastuvõtult. Samas on üldteada asjaolu, et üldapteegid teenivad enamiku oma kasumist mitte ravimite, vaid muude preparaatide ja vahendite (sh loodustooted, toidulisandid, iluteenustega seonduvad tooted) müügist, mille osakaal on PERH-s asuvas apteegis äärmiselt väike, võrreldes mujal Tallinnas asuvate üldapteekidega. 4) Tegemist ei ole riigiabiga KonkrS § 301 lg 1 tähenduses. Kaebaja ei ole riigiabiga seonduvaid väiteid varem esitanud. KonkrS § 301 lg 1 kohaselt eeldab riigiabi andmine otseselt või kaudselt riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendite kasutamist. Praegusel juhul on riik andnud kinnisvara üle riigi sihtasutuse eraõiguslikku omandisse, kinnisvara ei kuulu enam riigile ning riigil ei ole kinnisvara kasutamise üle kontrolli. Seega ei ole täidetud kõige põhilisem riigiabi andmise eeldus. Lisaks ei ole tegemist riigiabiga seetõttu, et konkursi võitja ei saa olulist majanduslikku eelist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 14.12.2017 otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata (HKMS § 201 lg 4). 15. Kaebaja on palunud PERH-l väljastada talle teabenõuete korras 2017. a juulis J. Sütiste tee 19 asuvate äriruumide üldapteegiteenuse osutamise eesmärgil üürile andmiseks korraldatud konkursile laekunud pakkumised, konkursil esitatud pakkumuste avamise protokollid ning kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsused ja konkursi tulemusena sõlmitud üürilepingu koopia. Halduskohus on õigesti leidnud, et PERH-i kui eraõiguslikku sihtasutust ei saa lugeda selle teabe osas teabevaldajaks
lg 2 ja lg 3 p 2 tähenduses, mistõttu on PERH õiguspäraselt keeldunud teabenõuete täitmisest
Haldusülesannet täitvalt eraõiguslikult juriidiliselt isikult on
alusel võimalik nõuda teavet vaid avaliku ülesande täitmist puudutavas osas (
Sellise teabe erijuhtumiks on info, mis puudutab riigi eelarvest avaliku ülesande täitmiseks antud vahendite kasutamist (
16. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et PERH-le kui regionaalhaiglale pandud avalike ülesannetena tuleks mõista kõikvõimalike tervishoiuga seotud teenuste osutamist. Halduskohus 8
lg 3 p 2 kohaselt võrdsustatakse sihtasutus teabevaldajaga sellise teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist. Olukorras, kus kaebaja väitel on riik andnud PERH-le kasutamiseks avalikke vahendeid, peab
lg 3 p 2 alusel väljastatav teave puudutama nendest vahenditest avalike ülesannete täitmist. Kuna üldapteegiteenuse osutamist ei saa pidada PERH-i poolt avalike ülesannete täitmiseks, ei saa PERH muutuda teabevaldajaks ka
lg 3 p 2 alusel, sest kaebaja nõutav teave ei puuduta PERH-i ruumide kasutamist avalike ülesannete täitmise eesmärgil.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.