) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 kohaselt kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Lisaks üleandmisele teeb töövõtja võimalikuks esimeses lauses nimetatud töövõtulepingu eseme võõrandamise. Hageja esitas kohtule tõendina 24.10.2014 koostatud neli tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd, tlk 35-38), mis on ka poolte poolt allkirjastatud. Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. Seega oli tehtud töö kostjale kui tellijale üle antud 24.10.2014.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi 5 / 12 2-16-129462 teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kostja on seisukohal, et hageja poolt tehtud töö lepingutingimistele ei vastanud. Hageja on seisukohal, et töö oli nõuetekohaselt tehtud. Kohus hageja nimetatud seisukohaga aga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kostja poolt kohtule tõenditena esitatud fotod (II kd, tlk 10-13) tõendavad käesoleval juhul selgelt töö lepingutingimustele mittevastavust. Selliste tööde teostamisel tuleks kohtu hinnangul siiski eeldada, et paigaldatud plaadid ei kuku seina küljest maha vähem kui aasta pärast tööde lõpetamisest. Esitatud fotodelt on näha, et paigaldatud plaadid kukkusid seina küljest maha peaaegu täies ulatuses, mis välistab ka nende võimalikku kahjustamist kolmandate isikute poolt või et see oleks tingitud ebaõigest kasutamisest. Kohus on seisukohal, et fotodena esitatud tõendid tõendavad selgelt, et hageja poolt teostatud töö ei vastanud nõuetele ja seega lepingutingimustele. Mittevastavusest teatamise õigeaegsus ja nõuetekohasus
lg 1 alusel töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.
lg 3 alusel töövõtja vastutab ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt.
alusel tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Seega hageja vastutuse tekkimiseks töö lepingutingimustele mittevastavuse eest pidi kostja tõendama, et töö ei vastanud tingimustele juba töö üleandmise hetkel, s.o 24.10.2014, või seda, et mittevastavus tekkis OÜ Mirstart poolt kohustuste rikkumisest tulenevalt. Kohus selgitas kostjale nimetatud kohustust 10.10.2017 kohtunõudes. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et mittevastavus tulenes hageja kohustuste rikkumisest, kostja ei ole ka menetluse käigus kunagi viidanud sellele, et hageja on mingit lepingulist kohustust rikkunud. Samas on aga käesolevas asjas ilmne, et töö mittevastavus esines juba töö üleandmise hetkel, kuigi puudused olid tuvastatud mitu kuud hiljem. Kohus märgib, et töövõtja vastutab põhimõtteliselt alati töö tingimustele mittevastavuse korral, s.h ka vääramatu jõu korral või kui töö puudused tekkisid kasutatud materjali halva kvaliteedi tõttu (kui materjal oli hangitud töövõtja poolt). Vastutusest vabanemiseks peab töövõtja tõendama erandlike asjaolude esinemist, mis välistavad tema vastutust, eelkõige
lg 3 sätestatud asjaolu, s.o kui tellija ei teata õigeaegselt ja nõuetekohaselt töö puudustest. Kohus on 10.10.2017 kohtunõudes hagejale selgitanud kohustust nimetatud asjaolusid tõendada. Hageja selgitas, et hageja seadusliku esindaja viibimist korteriühistu koosolekutel ei saa kostja esitatud protokollidega tõendada, kuna protokollidel puudub hageja seadusliku esindaja Miron Homjakovi allkiri ning kostja ei ole tõendanud, et 25.06.2015 teatis taganemisest ja tasu maksmise 6 / 12 2-16-129462 peatamisest on hagejani jõudnud. Seega tuginebki hageja menetluses sellele, et kostja ei teatanud puudustest õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Kohus ei nõustu siinkohal hagejaga, et töö mittevastavusest ja puudustest ei olnud hagejale õigeaegselt ja nõuetekohaselt teatatud. Ei ole ka eluliselt usutav, et hageja ei olnud töö puudustest teadlik. Käesoleval juhul on töö mittevastavus ilmne – paigaldatud plaadid olid praktiliselt tervikuna seina küljest maha kukkunud (II kd, tlk 10-13) ning seda mitte märgata ei olnud võimalik. Ei ole eluliselt usutav ka, et hageja seaduslik esindaja Miron Homjakov ei viibinud 21.07.2015 koosolekul, kuna samal päeval sõlmisid pooled teise töövõtulepingu vuukide hõõrumiseks (II kd, tlk 20-23). Teise töövõtulepingu sõlmimiseks ja selle aluseks oleva maksumuse ja tööde mahu hindamiseks pidi hageja eelnevalt objekti vähemalt üle vaatama, seda ka muuhulgas eelarve koostamiseks ja teostatava töö liigi määramiseks. Kohus on seisukohal, et isegi kui oletada, et hageja seaduslik esindaja Miron Homjakov ei viibinud kostja 21.07.2015 juhatuse koosolekul, kõik asjas esitatud tõendid kogumis viitavad selgelt sellele, et vähemalt 2015 aasta juulis oli hageja töö puudustest teadlik. Kostja selgitas, et töö mittevastavusest sai ta teada 2015 aasta kevadel-suvel, kui plaadid hakkasid alguses tükkidena maha kukkuma, hiljem aga praktiliselt terve kihina. Hageja ei ole seda fakti vaidlustanud ega tõendanud, et kostja oli puudustest varem teada saanud. Samas leiab kohus, et isegi kui oletada, et kostja oleks töö puudustest teada saanud varem, s.o näiteks talvel, on üheselt selge, et selliste tööde parandamist talvisel ajal ei teostata ning seega hagejale töö puudustest teatamine 2015 aasta suvel on mõistlik ja põhjendatud.
lg 2 alusel pidi korteriühistu kui majandustegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavusest teatamisel piisavalt täpselt puudusi kirjeldama. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja ei ole nimetatud nõuet täitnud. Tööde mittevastavus on antud juhul ilmne ja silmaga tajutav ka eriteadmisteta isikule. Antud juhul muutus tehtud töö praktiliselt olematuks, mistõttu erilist täpset kirjeldust ei saanudki olla. Asjaolu, et kostja ei pöördunud eksperdi poole vastavalt lepingu p-le 8.4 ei oma ka kohtu arvates töö mittevastuse seisukohast käesoleval juhul mitte mingit tähtsust. Lepingus oli ettenähtud selline kohustus juhuks, kui mittevastavust tulnuks hinnata. Antud juhul on aga töö mittevastavus ilmselge ja nähtav ka eriteadmisteta isikule, puudused töös ei olnud väiksed või ebaolulised või sellised mida oleks pidanud täiendavalt hindama. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et töö mittevastavusest oli hagejale õigeaegselt ja nõuetekohaselt teatatud. Mittevastavusest tulenevad õiguskaitsevahendid Riigikohus märkis lahendi nr 3-2-1-145-14 p-s 22, et tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid. Küll peab kostja arvestama, et need asjaolud on tema tõendada, st kui ta ei suuda tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab ta hagejale kokkulepitud tasu maksma (vt ka nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-80-08, p 31). Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks
lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks
Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda
Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest
oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 32). Seega asjaolu, et kostja võttis 24.10.2014 töö vastu, ei välista kostja õigust lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ja sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid kasutada. Tasu maksmisest keeldumine
alusel või tasu vähendamine
lg 1 alusel KÜ Kangelaste 47 b esitas kohtule tõendina 25.06.2015 juhatuse koosoleku protokolli, millest nähtub, et kostja juhatus otsustas OÜ-le Mirstart tasu maksmist peatada. Koosolekule järgnes korteriühistu teatis OÜ-le Mirstart, millest nähtuvalt teatas korteriühistu lepingust osalisest taganemisest, tasu maksmise peatamisest ja puuduste kõrvaldamise vajadusest.
lg 1 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja selgitas, et ta keeldus tasu maksmisest kuni töövõtja oma kohustuse täidab.
lg 7 kohaselt kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi lõike 1 või 4 alusel keeldub, kohaldatakse käesoleva seaduse § 110 lõikes 5 sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel täitmisest keeldumisel võib kohus kohustada võlgnikku kohustust täitma üksnes tagatise vastu. Kohus selgitab, et
lg 1 alusel on tellijal õigus keelduda tasu maksmisest kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse teha ja üle anda lepingutingimustele vastav töö. Ainuüksi töö vastuvõtuakti allkirjastamine ei võta tellijalt õigust tugineda vastuvõetud töö lepingutingimustele mittevastavusele ja keelduda täitmisest. Lisaks materiaalsetele eeldustele peab pool kohustuse täitmisest keeldumise õiguse kasutamiseks ka sellele tuginema, s.t ta peab esitama täitmisest keeldumise vastuväite. Üldjuhul tähendab see vastava tahteavalduse tegemise, kuid see võib väljenduda ka poole käitumises, vorminõuet tahteavaldusele esitatud ei ole. Kostja koostas 25.06.2015 hagejale teatise taganemisest ja tasu maksmise peatamisest. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud teatis oli hagejani ka jõudnud. Kuid vaatamata sellele, leiab kohus, et hageja oli tasu maksmise peatamisest teadlik. Ei ole eluliselt usutav, et pooled sõlmisid teise töövõtulepingu arutamata esimese lepingu puhul tasumata jäänud summat. Kohus leiab, et kostja on veenvalt selgitanud menetluse käigus, et ta on kasutanud vastuväitena tasu maksmisest keeldumise kuni hageja poolt puuduste kõrvaldamiseni. Kohus selgitab, et tasu maksmisest keeldumine on ajutine meede kuni teine pool oma kohustusi täidab. Täitmisest keeldumise ulatus sõltub rikkumise raskusest. Tellija võib keelduda tasu maksmisest ulatuses, mis eelduslikult kuluks puuduste kõrvaldamiseks ja sellega seotud kulutuste ja muu kahju hüvitamiseks, peab olema proportsioon rikkumise ja maksmisest keeldumise vahel. Kohus leiab, et antud juhul kostja keeldumine tasu maksmisest summas 3039,37 eurot on igati põhjendatud. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et töö parandamiseks kolmanda isiku poolt oli tasutud 5544 eurot. Hageja ei ole viidanud sellele, et tehtud parandamiskulud oleksid ebamõistlikult suured või et tehtud parandustööd ei olnud vajalikud. Seega oli kostja tasu maksmisest keeldumine proportsionaalne hageja poolt tehtud töö puudustega. Hinna alandamine
lg-te 1 ja 2 alusel kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise 8 / 12 2-16-129462 väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks.
lg 1 alusel hinna alandamine on võimalik ka juhul, kui kohustust ei ole täidetud ettenähtud viisil, s.t täitmine ei vasta lepingutingimustele ja on seega ebakvaliteetne. Tasu alandamise üheks eelduseks on töö vastuvõtmine, mis antud juhul on täidetud. Tasu alandamisele tuginev pool peab ka tõendama töö mittevastavust tingimustele, mis on antud juhul tõendamist leidnud. Kohus märgib aga, et
ÜS § 69 alusel. Kostja juhatuse 25.06.2015 teatise hagejale edastamine ei ole aga tõendamist leidnud. Samuti sõlmisid pooled hiljem uue lepingu uue tasuga. Seega ei saaks hageja mitte kuidagi eeldada, et kostja sooviks oli tasu vähendada. Kohus on palunud 10.10.2017 kohtunõudes kostjal täpsustada, kas ta tugineb
, keeldudes omapoolse kohustuse täitmisest, või
Kostja selgitas, et keeldus tasu maksmisest
Kohus on seisukohal, et kostja ei ole soovinud kasutada õiguskaitsevahendina tasu alandamist. Selline soov ei tulene ka kaudselt kostja käitumisest. Kostja koostatud 25.06.2015 teatises on selgelt öeldud, et kostja peatas maksmise ehk keeldus maksmisest kuni hageja poolt puuduste kõrvaldamiseni. Hinna alandamise avaldus peab olema selge ja sellest tingimusteta peab ilmnema hinna alandamise tahe. Kuna kostja ei ole tasu alandamisele tuginenud ega seda menetluse käigus nõudnud või muul viisil sellele viidanud, ei analüüsi kohus edasi tasu alandamise võimalust. Kostja ei ole nimetatud õiguskaitsevahendit kasutada soovinud. Taganemine
lg 1 alusel võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 1 alusel töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus selgitab, et eespool nimetatud sätetest tulenevalt peaks kostja kõigepealt pakkuma hagejale töid parandada ning andma selleks tähtaja. Kostja tegi 25.06.2015 teatises nii taganemiseavalduse kui ka ettepaneku tööde parandamiseks. Taganemine peaks aga järgnema asjaolule, et hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Kohus märgib, et 25.06.2015 taganemisavaldus pidi saajani jõudma nagu igasugune tahteavaldus TsÜS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohus on juba eelnevalt märkinud, et kostja ei ole tõendanud, et eespool nimetatud teatis oli hageja poolt kätte saadud. Lepingust taganemine on üldjuhul võimalik pärast seda, kui tellija on andnud töövõtjale täiendava tähtaja töö parandamiseks ja selle tulutult möödumisel. Kohus selgitas kostjale 10.10.2017 kohtunõudes, et juhul, kui kostja väidab, et tema on töövõtulepingust nr 12/14 taganenud, peab ta ka seda tõendama ja vajadusel esitama nõuded taganemisest tulenevalt. Kostja ei ole aga nimetatud asjaolu tõendanud, s.o kostja ei ole esitanud tõendina näiteks e-posti kirja väljatrükki, millest nähtuks, et kiri oli tõepoolest hagejale saadetud nii nagu see on ette nähtud lepingu p-s 12.2 (I kd, tlk 27). Seega ei saa lugeda taganemisavaldust hagejale kättetoimetatuks ja seega ei saa ka kostja käesoleval juhul taganemisele tugineda. 9 / 12 2-16-129462 Kohus selgitab ka, et esiteks ei ole lepingust osaline taganemine võimalik ning teiseks ei ole taganemine võimalik pärast lepingu lõppemist. Töövõtulepingu nr 12/14 p 1.3 kohaselt oli lepingu tähtajaks märgitud 02.09.2014 (I kd, tlk 26), tööd olid tellija poolt vastu võetud 24.10.2014 (I kd, tlk 35-38). Kohus selgitab, et töö vastuvõtmisega kaasneb rida õiguslikke tagajärgi, s.h võimatus lepingust taganeda. Seega ei saa ka kostja käesolevas asjas taganemisele tugineda. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et kostja ei ole lepingust kehtivalt taganenud ega saa sellest tulenevalt nõudeid esitada. Kulude hüvitamine
lg-te 1, 4 ja 5 alusel kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja kannab töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-145-14 p-s 28, et kulutuste hüvitamise nõude rahuldamine
lg 5 järgi eeldab, et tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul. KÜ Kangelaste 47b esitas kohtule tõendina 05.09.2016 juhatuse koosoleku protokolli, millest nähtub, et Mirstart OÜ seaduslik esindaja viibis ka sellel koosolekul, kus arutati taas töö puudusi ja otsustati sõlmida leping OÜ-ga Paela Viimistlus, samuti esitada nõue OÜ-le Mirstart kulude hüvitamiseks seoses sellega, et OÜ Paela Viimistlus kõrvaldab töö puudusi. Kuigi hageja eitab tema esindaja Miron Homjakovi viibimist ka sellel koosolekul, leiab kohus, et kulutuste hüvitamise nõude rahuldamise seisukohast ei oma käesoleval juhul tähtsust, kas hageja oli teadlik kostja kavatsusest sõlmida leping kolmanda isikuga või mitte. Puuduste avastamisest ning sellest hagejale teatamisest (s.o 2015 aasta suvi) ja kostja 05.09.2016 koosoleku vahel on möödunud rohkem kui aasta. Hageja ei ole nimetatud ajavahemikus puudusi kõrvaldanud ning üle aasta pikkust ajajärku ei saa ka kohus nimetada mõistlikuks ajaks puuduste parandamiseks. Kohus on eelnevalt juba selgitanud, et menetluse käigus on tõendamist leidnud asjaolu, et hageja oli töö puudustest ja nende parandamise vajadusest teadlik. Uue töövõtulepingu (II kd, tlk 20-23) alusel saadud ettemaksu tagastas hageja aga kostjale peaaegu kohe pärast uue lepingu sõlmimist. Kohus on seisukohal, et selline hageja käitumine viitab selgelt sellele, et hageja keeldus töid parandamast, ka vaatamata asjaolule, et kostja oli nõus töö parandamise eest ka täiendavalt tasuma. Kohus on seisukohal, et hagejale pidi olema üheselt selge ja ettenähtav, et kostja ei saanud töid jätta sellisel kujul nagu need oli 2015 aasta suvel, töö ilmselgelt vajas parandamist. Tegemist on korterelamuga ja linna ehitusobjektiga, mille välimus ja seisukord ei tohi kahjustada teisi isikuid või vara. Kuivõrd plaadid kukkusid seinast maha ning hageja töid ei parandanud, pidi kostja otsima muid võimalusi tööde parandamiseks. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud kulutuste suurus summas 5544 eurot on mõistlik, teostatud parandamistööd olid põhjendatud ja vajalikud (II kd, tlk 34). Arvestades, et poolte poolt sõlmitud töövõtulepingu järgi oli töö kogumaksumuseks 24341,81 eurot, siis töö parandamiseks kulutatud 5544 eurot on mõistlikus proportsioonis. Töö parandamiseks oli ilmselt vaja ka uut materjali hankida, kuna kukkumise tagajärjel ei olnud vähemalt osa plaatidest enam kasutuskõlblikud. Samuti 10 / 12 2-16-129462 oli ilmselgelt vaja kasutada ka muud materjali, nt liim, segu jne. Seega kostja nõue kulutuste summas 5544 eurot hüvitamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlik. Garantii
lg 1 alusel töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töövõtugarantiile kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 230 ja 231 sätestatut. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 10.1 kohaselt andis töövõtja tehtud tööle garantii tähtajaga kaks aastat alates töö lõplikust üleandmisest. Kostja viitas vastuhagis garantiile, kuid sellest tulenevalt nõudeid ei esitanud. Kohus palus 10.10.2017 kohtunõudes täpsustada, kas kostja soovib esitada garantiist tulenevaid nõudeid, kostja ei ole aga garantiist tulenevaid nõudeid esitanud. Järgnevalt analüüsib kohus hageja Mirstart OÜ nõudeid. Tasu maksmise nõue
lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
lg-te 1 ja 2 kohaselt tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjal on töövõtulepingu nr 12/14 alusel tasumata hagejale 3039,27 eurot. Kohus selgitab, et poole õigus keelduda tasu maksmise kohustusest puuduste kõrvaldamise tagamiseks langeb ära pärast seda, kui kohus rahuldab poole nõude teise poole vastu puuduste kõrvaldamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks. Tasu maksmisest keeldumine on ajutine meede ja kui hageja hüvitab töö parandamiseks kulutatud summad, peab kostja tasu maksma. Kuna kohus rahuldab kostja nõude kulutuste hüvitamiseks, langeb ära tema võimalus keelduda tasu maksmisest. Seega tuleb hageja nõue kostja vastu tasu summas 3039,27 eurot väljamõistmiseks rahuldada. Viivise nõue
lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingu nr 12/14 p-s 5.7 leppisid pooled kokku viivise määras 0,5% päevas lepingu maksumusest. Hageja vähendas viivise määra ja palus hagiavalduses välja mõista viivist 15% aastas s.o summas 683,21 eurot. Hageja palus välja mõista viivist alates 31.07.2015, kuna viimane osamakse pidi laekuma 2015 aasta juulis. 11 / 12 2-16-129462 Kohus selgitab, et vastastikused kohustused tuleb täita vastastikku, mis tasu maksmisest keeldumise korral tähendab seda, et täitmisest keeldunud pool ei sattu oma kohustuse täitmisega viivitusse ega pea sellest tulenevalt viivist tasuma. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et kuna kohus tuvastas, et kostja kehtivalt keeldus tasu maksmise kohustusest, ei ole hageja nõue viivise väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja palus kostjalt välja mõista ka jookseva viivise. Kohus selgitab, et otsuse jõustumisel muutub hageja tasu nõue kostja vastu sissenõutavaks. Kuid kuna poolte vastastikused nõuded kuuluvad käesoleval juhul tasaarvestamisele, mille tagajärjel peab hageja kostjale maksma 2500 eurot, ei ole hagejal kostja vastu nõuet, millelt võiks jooksvat viivist arvestada. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi põhinõude osas ja jätab rahuldamata viivise nõude osas ning rahuldab täies ulatuses vastuhagi. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TSMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab osaliselt hagi ja rahuldab täies ulatuses vastuhagi, leiab kohus, et käesoleval juhul on õiglane ja mõistlik jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid seega ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 12 / 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.