1-18-714/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-18-714 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Urmas Kesküla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu URMAS KESKÜLA, isikukood 36304150292, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub Karistuse kandmise algus 22.01.2018 ja lõpp 03.09.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.06.2018 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta URMAS KESKÜLA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile ja Urmas Keskülale. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Urmas Kesküla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 05.02.2018 otsusega tunnistati Urmas Kesküla süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 – § 25 lg 2 järgi ja karistati teda vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas kohus karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust 13.04.2017.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse 1 ärakandmata osa, 5 kuud 14 päeva vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 7 kuud 14 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja 07.06.-08.06.2017.a. s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõistis lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 12 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus Urmas Kesküla vahistamise aja, s.o 22.01.2018.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-korral (kehtivaid kriminaalkaristusi on 2), vangistuses viibib kuuendat korda. Varasemalt on isikut karistatud kelmuse, tähtsa või ametliku dokumendi, pitsati riisumise, hävitamise, rikkumise, peitmise või võltsimise eest. Isikut iseloomustab puudulik probleemide lahendamise oskus. Vägivaldseid kuritegusid ei ole toime pannud. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Urmas Kesküla taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tema tuttaval on xxxx tänaval koht ühiselamus, saab sinna elama mina, enne vangistust elas ka seal. Tööd saaks ühe sõbra firmas, juhutööd, hakkaks betooni valama, on seda ennem 10 aastat teinud. Ta ei saa aru, miks ta ei tohi vabaduses alkoholi tarvitada, aga kui kui teda ennetähtaega vabastatakse ja selline keeld pannakse, siis ta suudab end alkoholist eemal hoida. Avaldas, et lähedasi tal pole, sugulasi on palju, aga nendega ta läbi ei käi ja eelmise kriminaalhoolduse nõudeid rikkus sellepärast, et tahtis vanglasse sattuda, et talv üle elada. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-l korral, vanglas viibib isik kuuendat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Urmas Kesküla käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas on kriminaalhooldaja välja selgitanud, et Urmas Keskülal on sissekirjutus xxxx linnaosas ja seetõttu on tal võimalus pöörduda elukoha saamiseks sissekirjutuse järgsesse linnaosavalitsusse või pöörduda tasuta öömaja saamiseks vastavate sotsiaalabiasutuste poole. Kohus on seisukohal, et varjupaigateenus ei ole samastatav kindla elukoha olemasoluga. Isiku enda sõnul hakkab pärast vabanemist elama jälle telgis või pöördub äärmisel juhul tuttava poole, kes elab Tallinnas ühiselamus. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht, mis kohtu hinnangul halvendab tema toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli tema peamiseks sissetulekuallikaks taara tagastamisest saadud tulu ja kuriteod on toime pandud majaduslikust kitsikusest. Ka ei soovi isik ise pärast vabanemist tööle asuda, kuna tal on võlad ja ta ei ole huvitatud nende likvideerimisest. Urmas Kesküla on seisukohal, et ametliku töökoha puudumine võimaldab tal kõrvale hiilida võlgade tasumisest. Ta ei tea, ega tahagi teada, kui palju ta kuskile võlgu on. Vangla andmetel on tasumata nõudeid 3949,34 eurot. Vähetähtis pole ka asjaolu, et isikul puudub vabanemisel toetav lähisuhtevõrgustik, tema vanemad on surnud ning endise elukaaslase ning tütrega ta läbi ei käi. Tema suhtlusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud - tuttavad ning sõpru tal ei ole. Isik tunnistab ise, et ta võib olla mõjutatav ja tal puudub enesekehtestamise oskus. Alkoholi tarvitamine ei muuda kinnipeetavat agressiivseks ja ta ei saa aru alkoholi kahjulikkusest. Urmas Keskülal puudub motivatsioon loobuda alkoholist, samuti ei näe ta vajadust kontrollida või piirata selle tarvitamist. Ise väidab, et ta ei ole joodik ning vanglas pakutavatest alkoholi tarvitamise vähendamisele suunatud programmides osaleda ei soovi. On maininud, et esimese asjana peale vabanemist läheb poodi ja ostab alkoholi, alles pärast seda hakkab mõtlema, mida edasi peale hakata. Seega tuleb kinnipeetava alkoholilembust pidada ohumärgiks ning uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Probleemkäitumist ei esine ning positiivsena saab välja tuua, et kinnipeetavale meeldib lugeda raamatuid. Narkootikumidega kokkupuude puudub, mis on samuti positiivne. Vangla hinnangul on Urmas Kesküla rahulik inimene, kes aga ei lahenda oma probleeme (peamiselt rahaprobleeme) sihipäraselt. Isik väldib probleemidega tegelemist, selleasemel tarvitab hoopiski alkoholi. Elab põhimõttel „üks päev korraga“ ja tal ei ole mingeid realistlikke eesmärke tulevikuks peale ühe: peale vabanemist tahab minna poodi alkoholi ostma. Samas väljendab isik antipaatiat õigussüsteemi ja seaduste vastu, ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ega norme, ei näe mõtet muuta või piirata oma käitumist teiste heaolu nimel ning eelistab lähtuda enda huvidest ja seisukohtadest. Isik on oma eluga rahul. Riskihindamise alusel on Urmas Kesküla avalikkusele väheohtlik, kuna ohtlikke kuritegusid ta toime pannud ei ole. Kinnipeetav on varem ühel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid jättis talle määratud üldkasuliku töö tunnid tegemata ning pani katsejal toime uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et varasem tingimuslik karistus ei ole Urmas Keskülale mõju avaldanud ning isik ei ole osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Kriminaalhooldus ja sellega kaasnevad nõuded oleksid ehk asjakohased olukorras, kus kohtul oleks veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkuses. Praegusel juhul puudub igasugune alus 3 arvata, et ainuüksi isiku arvamusest, et ta sooviks vanglast ennetähtaega vabaneda, piisaks tema kuritegeliku käitumise mittekordumiseks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Urmas Kesküla puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga ja seetõttu on põhjendatud jätta Urmas Kesküla vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata vaatamata sellele, et prokurör ja vangla toetavad isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lisaks märgib kohus, et isiku karistusaja lõpp ei ole kaugel, ehk siis karistus saab kantud ning isik vabaneb tähtaegselt 03.09.
4. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 4