MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta ALIHAN IBRAGIMOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Alihan Ibragimovilt menetluskuluna riigituludesse 96 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga 99916700060403, selgitusse märkida: „Alihan Ibragimov, 1-16-5005, menetluskulu“. 1 Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Simson Straus kasuks 96 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Silver Reinsaare poolt süüdimõistetu Alihan Ibragimovi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Alihan Ibragimovile ja tema kaitsjale ning jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alihan Ibragimovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 31.08.2016 otsusega on Alihan Ibragimov süüdi tunnistatud:
lg 2 p 7, 9 (enne 04.12.2015.a Harju Maakohtu otsust, s.o 03.01.2015.a episood) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kohus mõistis talle karistuseks vangistuse 1 aasta ja 6 kuud;
lg 2 p 1, 4 (enne 04.12.2015.a Harju Maakohtu otsust) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning kohus mõistis talle karistuseks vangistuse 1 aasta.
lg 1 ja § 63 lg 2 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõistis kohus vangistuseks 1 aasta ja 8 kuud.
lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse– 1 aasta ja 8 kuud vangistust - kaetuks eelmise s.o 04.12.2015.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistusega. Sama otsusega tunnistas kohus Alihan Ibragimovi süüdi:
lg 2 p 9 (peale 04.12.2015.a Harju Maakohtu otsust, s.o 07.01.2016.a, 11.01.2016.a, 15.01.2016.a ja 18.01.2016.a episoodid) järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning mõistis talle karistuseks vangistuse 1 aasta;
ja 4231 (peale 04.12.2015.a Harju Maakohtu otsust) järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning kohaldades
lg 1 sätteid mõistis kohus talle
alusel karistuseks vangistuse 7 kuud;
lg 2 p 2, 3 (peale 04.12.2015.a Harju Maakohtu otsust) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõistis talle karistuseks vangistuse 1 aasta ja 4 kuud;
lg 1 (peale 04.12.2015.a Harju Maakohtu otsust) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning mõistis talle karistuseks vangistuse 3 kuud.
lg 1 ja § 63 lg 2 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõistis kohus vangistuseks 1 aasta ja 6 kuud.
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 04.12.2015.a Harju Maakohtu otsusega nr 1-15-9661 mõistetud ärakandmata karistuse – 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva - võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistuse 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva.
lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja alates 29.01.2016.a karistuse kandmise aja hulka ja luges karistuse kandmise alguseks kinnipidamise aja s.o. 29.01.2016.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11 korda (5 kehtivat kriminaalkaristust, 6 arhiveeritud), vangistuses viibib neljandat korda. Kuriteod on valdavalt toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ning vägivalda kasutab isik enesekehtestamiseks ja eesmärgi 2 saavutamiseks. Vägivaldsuse raskusaste on käesolevaks ajaks vähenenud, mis ei välista raskete tagajärgedega vägivalla kasutamist tulevikus, sest isik võib olla kriisiolukorras ettearvamatu. Kuriteod on valdavalt toime pandud ettekavatsetult ning need sarnanevad eelnevale käitumisele. Õigusvastast käitumist soodustab tegevusetus, kriminaalne suhtluskond, mis võimaldab alati leida kaaslasi kui vaja, väljakujunenud kriminaalne mõtlemine ja hoiakud. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Alihan Ibragimov taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja avaldas, et tahab ära maksta oma võlad ja siis siit lahkuda. Töökohta on küll otsinud, aga pole leidnud. Vanematega koos elama ei hakka, kui tema vabaneb, siis vanemad kolivad teise korterisse. Arvas, et kõik tema probleemid on seotud tunnistajakaitse programmis osalemisega, kannatanud on ka vangis ja rikuvad seal tema elu. Tahab ära maksta kõik võlad, läbida katseaja ja minna tagasi xxxx, kus ta elas enne vangistust. Plaanib taastada juhiload, siis saab asuda taksojuhina tööle. Tahab kohtu kaudu taastada ka oma tütre hooldusõiguse. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kaitsja oli seisukohal, et isik tuleks vabastada. Tunnistajakaitse programmis osalemine näitab, et isik aitas kuritegusid avastada, ta töötab vanglas, tal ei ole subkultuurseid hoiakuid, on reaalsed plaanid saada tööd taksojuhina xxxx-s. Distsiplinaarkaristusi ei ole ja isikule tuleks anda võimalus tõestada, et ta suudab vabaduses õiguskuulekalt elada. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt
lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-l korral (neist 6 on arhiveeritud), vanglas viibib isik neljandat korda. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Alihan Ibragimovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama aadressile xxxx. Tegemist on kinnipeetava kasuisale kuuluva väikse 1-toalise korteriga 3 (üldpind 22,8 m2). Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on seal püsivalt elamiseks kolmel inimesel liiga kitsas. Sellest hoolimata on kasuisa ja isiku ema nõus, et isik võib ennetähtaegse vabanemise korral seal esialgu elada, kuid esimesel võimalusel peab isik hakkama tegelema endale eluaseme muretsemisega. Kohus on seisukohal, et kuna Alihan Ibragimovi näol on tegemist impulsiivselt ning ettearvamatult käituva isikuga, siis ei pruugi ühiselu reeglite ning normide järgimist nõudev elukoht olla kinnipeetavale sobiv. Vaatamata sobivusele on isikul aga siiski elukoht olemas, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustik on küllaltki kitsas – ema ja kasuisa, kellega on suhted siiski head ja toetavad. Isikul on ka alaealine tütar, kuid endise elukaaslase ja lapse emaga ta läbi ei saa, tema enda hooldusõigus lapse suhtes on kohtumäärusega peatatud. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Ka puudub Alihan Ibragimovil vabanemise korral töökoht. Isikul puudub ka eriala, aga samuti puudub ka töökogemus ja -harjumus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav enne vangistust ei töötanud. Kriminaalhooldaja on välja selgitanud, et ametlikku töökohta pole isikul kunagi olnud ning kui tegi juhutöid, siis olid perioodid olid väga lühikesed. Vestlusel on isik väitnud, et peale vabanemist hakkab elama vanemate toetusest ning ta pole väga motiveeritud töö otsimisest. Kriminaalhooldusametnikule väitsid ema ja kasuisa, et on nõus isikut toetama ajani, mil ta saab esimese töötoetuse või töötasu. Enne vangistust oli isiku sissetulekuks kriminaalselt saadud tulu ning vajadusel vanemate toetus. Seisuga 09.05.2018 on K- raha andmetel kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 35057,75 eurot ja vabanemisfondis üksnes 289,25 eurot. Töökoha puudumine halvendab kohtu hinnangul kinnipeetava toimetulekut ja tegevusetus suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Positiivsena võib välja tuua selle, et isikul ei ole diagnoositud alko- ega narkosõltuvust. Teda on küll karistatud AS § 70 ja NPALS § 151 alusel, kuid probleeme tal sõltuvusainete tarvitamisega pole. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav alkoholi harva ja väikestes kogustes ning narkootikume tarvitas viimati xxxx. Positiivne on ka see, et kinnipeetav töötab vanglas koristajana. Samas peab märkima, et vestlusest püshholoogiga isik keeldus, kuna talle polevat seda vaja lisades, et antagu talle parem raha elamiseks, siis on kõik tema probleemid lahendatud. Vangla hinnangul on Alihan Ibragimovil kõrgendatud enesehinnang, mille tõttu on isikul teatuid raskusi oma tegude ja nende tagajärgede hindamisega. Isik on üleoleva suhtumisega. Käitumine on impulsiivne, ta ei oska oma probleeme seadusekuulekalt lahendada, empaatiavõime on puudulik. On korduvalt kasutanud vägivalda enesekehtestamiseks, peab seda iseenesest mõistetavaks. Pingevabades olukordades kontrollib oma emotsioone ja käitumist hästi ning seda on väitnud ka tema ema ja kasuisa. Konfliktsetes olukordades võib aga enesevalitsemise kaotada. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt vanemate sõnul on isik kergesti ärrituv pingelistes olukordades ning on impulsiivne. Tegevuse tagajärgi prognoosida ei oska ega taha, keskendub hetkevajadusele. Eesmärkide kohta ei ole isik olnud valmis infot avaldama ja on väitnud vaid, et tulevik näitab, mida vabanedes tegema hakkab. 4 Isik on korduvalt olnud kriminaalhooldusel, kuid on toime pannud uue kuriteo. Eeltoodu viitab sellele, et isiku motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on madal ning ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning jätkab juba väljakujunenud käitumismustriga ega näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Ametnike suhtes on üldiselt umbusklik, raskesti avanev, võib olla tõrges ning keelduda koostööst. Kriminaalhooldusametniku kogemuse põhjal muutub siiski pikapeale avatumaks ja koostöövalmimaks. Riskihindamise põhjal on Alihan Ibragimov kõrgohtlik avalikkusele ja oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises enesekehtestamiseks ja eesmärgi saavutamiseks, narkootikumide levikule kaasa aitamises ning liikluses avariiohtlike olukordade võimalikus tekitamises. Vägivalla kasutamise risk tekib siis, kui isik satub konflikti. Narkokuritegude riski suurendab isiku väljakujunenud kriminaalne hoiak ja sellele vastav elustiil, kriminaalsest tulust elamine. Joobes juhtimist soodustab õiguslik nihilism, mis soodustab ka isiku kriminaalset käitumist üldiselt. Narkootikumide ja alkoholi tarvitamine võimendavad isiku agressiivsust ja hoolimatust nii ühiskonna kui normide suhtes. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Alihan Ibragimovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Teiste inimeste turvalisuse ja tervise tagamiseks on põhjendatud jätta Alihan Ibragimov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Lisaks märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Alihan Ibragimovi ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle ühe aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma võimalikke positiivseid hoiakuid. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.