) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna 2 Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud kostjate määruskaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebustest nähtuvalt vaidlustasid kostjad maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja suurema menetluskulude hüvitise kui 2 262 eurot (1 512 + 750). Pidades silmas eelnevat ja asjaolu, et hageja maakohtu määrust ei vaidlustanud, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus mõistis kostjatelt hageja kasuks välja kuni 2 262 euro suuruse menetluskulude hüvitise, kuid mitte suurema kui 3 474,48 euro suuruse ja kohustas kostjaid tasuma väljamõistetavalt menetluskulude hüvitiselt viivist seadusjärgses määras. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Määruskaebuste esitajad nimetasid kaebustes kaks põhjust, miks maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada:
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus vastaspoolele õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Kuivõrd kostjad ei toonud kaebuses esile diskretsioonirikkumisi osas, milles nõudis põhjendatud õigusabi osutaja ajakulu ümberhindamist, ei saa ringkonnakohus maakohtu diskretsiooniotsust kaebuste esimese väite alusel ümber vaadata. Kaebuse teise väite osas märgib ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on õige, et hageja hilines menetluskulude nimekirja esitamisega, sest ringkonnakohus määras apellatsioonkaebuse lahendamiseks 08.02.2018 toimunud istungil, et hagejal tuleb menetluskulude nimekiri kohtule esitada istungipäeva jooksul. Kuivõrd hageja esitas menetluskulude nimekirja 12.02.2018, esitas ta selle hilinenult. Vastavalt
§-le 66, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet
lg-s 1 sätestatud juhul.
lg 1 järgi menetleb kohus hilinenult esitatud avaldust, taotlust tõendit või vastuväidet mh juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Maakohtu järeldustest nähtuvalt leidis kohus, et hilinenult esitatud menetluskulude nimekirja esitamine ei põhjustanud praegusel juhul menetluse lahendamise viibimist ja ringkonnakohus nõustub selle kohtu seisukohaga. Praegusel juhul ei oleks menetlus apellatsiooniastmes kestnud kauem võrreldes sellega, kui menetluskulude nimekiri oleks esitatud õigeaegselt. Samuti ei 3 rikutud sellega menetlusosaliste ärakuulamisõigust, sest neil oli võimalik vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata, mida üks kostjatest ka kasutas. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.