) § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust. Üksnes asjaolu, et kostja on korteriühistu üldkoosolekul teatanud koosolekul osalejatele hageja võlgnevusest ja pannud elamu teabetahvlile teate hageja võlgnevuse kohta, ei ole hageja õiguste rikkumine, millele riik peaks andma õiguskaitset. Ühistu liikmest võlglase võla avaldamine ühistu koosolekul või elamu teabetahvlil ei ole keelatud. Sisuliselt soovib hageja enda võlgnevuse ümberlükkamist, samal ajal siiski mööndes, et ta on korteriühistule võlgu, kuna pole kommunaalteenuste eest tasunud, sest arved on valed. Hageja on hagiavalduses märkinud, et maakohtu menetluses on tsiviilasi nr x-xx-xxxx, milles lahendatakse vaidlust hageja võla suuruse üle. Hageja vaidleb nimetatud hagis kommunaalkulude arvutamise korra ja arvutatud kommunaalkulude suurusele vastu. Hagiavaldusest ja Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub, et menetlus tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kestab ja jõustunud kohtuotsust selles asjas ei ole. Seetõttu ei ole teada, kas kostja on hageja võlgnevuse suurust ühistuliikmetele avaldades esitanud ebaõigeid andmeid või mitte. Tulles ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega kohtusse, peab olema ilmselge, et andmed on valed. Ebaõigeid andmeid on võimalik ümber lükata üksnes siis, kui avaldati tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Kohus ei saa ebaõigete andmete ümberlükkamise vaidluse lahendamisel hakata lahendama tsiviilasja nr x-xx-xxxx raames lahendamisele kuuluvat poolte vahelist vaidlust kommunaalkulude suuruse üle. Hageja märkis, et ei taotle võla suuruse tuvastamist, vaid üksnes asjaolu tuvastamist, et üldkoosolekul tuvastatud võla suuruse summa ei vasta tegelikkusele. Sellise asjaolu tuvastamine ei ole võimalik, sest ilma hageja võla suuruse eelneva tuvastamiseta ei ole võimalik kindlaks teha, et üldkoosolekul avaldatud andmeid on ebaõiged. Ebaõigete andmete esitamisele on võimalik tugineda üksnes peale seda, kui vaidlus kommunaalkulude arvutamise korra ja hageja kommunaalkulude võlgnevuse osas on lahendatud. MÄÄRUSKAEBUS Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: − hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ei hinnanud maakohus seda, et tegemist on hageja au ja väärikuse rikkumisega kostja juhatuse poolt nende ebaseadusliku tegevuse tõttu. Inimese au ja väärikus on puutumatu ja kaitstud põhiseaduse §-ga 17; − maakohus tõlgendas ebaõigesti hagi eset. Hageja palus mitte tuvastada, mis määral on andmed ebaõiged, vaid tuvastada au teotamine nende andmetega ning palus need ümber lükata; − maakohus ignoreeris hageja taotlust menetluse peatamiseks. Kohus ei põhjendanud, miks ei saa vastavalt hageja ettepanekule jagada asja kaheks - periood kuni 12. oktoobrini 2016 ja periood alates 13. oktoobrist 2016 - ning peatada menetlus esimese perioodi osas kuni tsiviilasjas nr x-xx-xxxx kohtuotsuse jõustumiseni. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, ei rahuldanud seda ja edastas kaebuse 3. juuli 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2
Asi tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Väär on maakohtu seisukoht, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Käesoleval juhul näeb hageja oma isikuõiguste rikkumist enda võlgnikuna kujutamises ja soovib ebaõigete andmete ümberlükkamist. Hageja väitel on tema võla kohta esitatud andmed valed. Kui eeldada selle väite õigsust, siis ei ole alust keelduda hagi menetlemast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 4 alusel võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega ebakohaste väärtushinnangute või ebaõigete faktiväidete avaldamise korral näeb õiguskord üldjoontes ette võimaluse saada õiguskaitset, st tegemist on õiguskorras kaitstava õigushüvega. Õiguskaitse andmist ei välista iseenesest asjaolu, et väidete aluseks olevad asjaolud ja nende tõendatus on vaidluse all teises tsiviilasjas. Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest
lg 2 p 1 alusel, kuivõrd hagis esiletoodud asjaoludel võib hagejal olla nõue kostja vastu. Ka korteriühistu ei või avaldada ebaõigeid andmeid oma liikmete võlgade kohta. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks vajalike asjaolude tõendamise koormuse väljaselgitamiseks peab kohus poolte seisukohtadele faktiväidete olemasolu ja nende au teotava iseloomu kohta andma esialgse õigusliku hinnangu ning selgitama, milliseid asjaolusid peab kumbki pool tõendama selleks, et saavutada soovitud õiguslikku tagajärge (vt Riigikohtu 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1161-05, p 13 neljas lõik).
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Liis Arrak / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.