Obsah (4)

§ 175§ 180§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-15-3493 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-3493 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista Kristjan Suttilt menetluskuluna kaitsjatasu 281,04 (kakssada kaheksakümmend üks eurot ja 04 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Toomas Laanemaa poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada Kristjan Suttil tasuda kaitsjatasu ositi 6 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 46,84 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355, Luminor Bank nr EE401700017002872300 või Danske Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700041999 ning selgitus: „Kristjan Sutt, 1-15-3493, kaitsjatasu osamakse“. Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.05.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kristjan Sutti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 3 Harju Maakohtu 05.06.2015 otsusega tunnistati Kristjan Sutt süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 349 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks vangistus 5 aastat 4 kuud. Karistusaja alguseks loeti 10.11.
2. Kristjan Sutti on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud 7 korral, reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Toimepandud kuriteod on varieeruvad. Eelmised kuriteod olid vargused, kelmus, kehaline väärkohtlemine ja alkoholi tarbimine kinnipidamise ajal. Soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine. Käesolevalt on isik süüdi tunnistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Üldiselt on kuriteod toime pandud majandusliku kasu saamiseks. Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava, mille raames on ta olnud majandustööl koristaja perioodil 11.09.2015 - 10.12.
3. 31.03.2017 toimusid motiveerivad vestlused väärtushinnangute analüüsimiseks kuritegude kontekstis ja perioodil 25.09.2017 - 08.12.2017 läbis ta sõltuvusteemalise programmi Eluviisitreening. Perioodil 18.11.2015 - 14.03.2018 osales isik keevitustöödel ja hiljem värvimistöödel. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 7 kuud vangistust. Kinnipeetav on abiellunud K. T ja soovib vabanemisel elama asuda tema juurde aadressile xxxx xxxx. Tegemist on K. Tle kuuluva 3-toalise keskküttega korteriga, kus ta elab üksinda. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Isik on õppinud peale põhihariduse omandamist Tallinna Ehituskoolis üldehituse erialal, kuid jättis pooleli, kuna asus tööle. Vanglas on isik lõpetanud keevitaja eriala õppe. Enne kinnipidamist töötas isik endale kuuluvas firmas OÜ xxxx, mis tegeles majade ehitamisega. Varem on isik enamasti töötanud ametlikult ja töötamisse suhtub positiivselt. Isik omab ehitusalast töökogemust. Kinnipeetav tahab töötada ning töötab ka vangistuse ajal. Peale vabanemist on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxxxOÜ-s töölisena või xxxx OÜ-s (rõivaste müügitöö). 03.05.2018 K-raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid 7873,96 eurot, mis võivad mõjutada toimetulekut. Kinnipeetava lähisuhtevõrgustiku moodustavad ema T. S, kasuisa R. S, noorem vend A. S ja abikaasa K. T, kellega abiellus vangistuses. Suhted lähedastega on head ning perekond on valmis kinnipeetavat peale vanglast vabanemist materiaalselt ja moraalselt toetama. Narkootikumide vahendamine viitab kriminaalse taustaga tuttavate olemasolule. Isiku enda sõnul ei soovi ta vabanedes enam kriminaalse taustaga isikutega suhelda ja saab aru, et just seepärast tekivad uued rikkumised. Asudes uude elukeskkonda loodab isik kriminaalse taustaga isikutest eemalduda ja alustada uut elu. Kinnipeetaval ei ole diagnoositud sõltuvust alkoholist. Tartu Vanglas on isik läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu, peale mida ei ole ise enam narkootikume tarbinud. Varasemalt on isik korduvalt pöördunud Wismari haiglasse oma sõltuvuse tõttu. Ka on isik Tartu Vanglas paiknenud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning läbinud sõltuvusteemalised sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Convictuse 12 sammu. 07.11.2016 läbis ta OÜ Corrigo individuaalnõustamise. Kristjan Sutt on motiveeritud sõltuvusainete tarvitamisest hoiduma ning omab piisavaid teadmisi ja oskusi, et sellega hakkama saada. Vanglas on tema käitumises esinenud impulsiivsust, kuid vägivald ei ole talle üldiselt omane ning igapäevases käitumises vägivalla ilmingud puuduvad. Kinnipeetav on rõõmsameelne ja arutlev ning tulevikuks on tal olemas nii lühi- kui ka pikaajalised realistlikud eesmärgid, mis on seotud peamiselt töötamise ja perekonnaga. Samas isik teadvustab võimalikke tagasilööke ning on valmis probleemidega 4 tegelema. Oma tegusid ta ei õigusta ja saab aru toimepandud seaduserikkumiste ohtlikkusest. Isik väljendab motivatsiooni kuritegelikust elust loobumiseks ning annab endast väidetavalt kõik, et õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetav on seisukohal, et vangla ja abikaasa on tema suhtumist ellu muutnud. Ametnike suhtes on kinnipeetav üldiselt positiivse hoiakuga, kuid on esinenud mõningaid suhtlemisprobleeme. Kinnipeetav on korduvalt viibinud käitumiskontrolli all, millest kaks katseaega ebaõnnestusid. Varasemalt on teda tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid katseajal rikkus ta kohustust mitte tarvitada narkootikume. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Oht on kõige tõenäolisem, kui Kristjan Sutt jätkab suhtlemist kriminaalse tausta ja mõtteviisiga isikutega ega analüüsi oma tegude põhjusi ja tagajärgi, aga samuti ka siis, kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 25% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 30%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk) ei toeta Viru Vangla tema tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Kristjan Suttile, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ja kriminaalhooldus kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 10.03.2020 ning panna talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 4 kuud. Kristjan Sutt kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ja vajadusel on ta nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega, kui kohus seda vajalikuks peab. Tal on olnud eelnevalt tõsiseid probleeme sõltuvusainete tarvitamisega, kuid vabanemise korral on ta võimeline elama nii, et sõltuvusaineid absoluutselt ei tarvita. Isik hindab inimesi, kes vaatamata kõigele on ta kõrval ning saab aru, et ta võib nad kaotada, kui ta peaks hakkama uuesti narkootikume tarvitama. Ta tahab hakata abikaasaga peret looma ning oma elu uuesti üles ehitama ning arvab, et Rakveres on lihtsam alustada kui Tallinnas. Ta on aru saanud, et oma valikud on ta elus ise teinud, kui hakkas hoidma eemale oma perekonnast, sest tal oli häbi nendega suhelda. Korralikud tuttavad hakkasid aga temast eemale hoidma. Ta tahtis kuhugi jõuda ja kuuluda, ta oli sel ajal mõjutatav teiste poolt, kuid tegelikult oli see viga. Nüüd võtab ta oma otsused ise vastu. Ta ei ole suhelnud 4 aastat ühegi vana tuttavaga ega soovi, et need inimesed oleksid tema lähedal ja üritaksid kuidagi tema ellu tulla. Tänu abikaasale on tal ka uus tutvusringkond. Narkootikume ei ole ta tarvitanud
4. aastast. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Kristjan Sutti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuurile teadaolevatel asjaoludel ei välista prokuratuur vaatamata vangla seisukohale Kristjan Sutti ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja hinnangul ei ole vangla koostatud iseloomustuses midagi negatiivset esile toodud. Vastupidi, kõik iseloomustavad andmed on tegelikult positiivsed. Isik on läbinud kõikvõimalikud sõltuvusprogrammid, lisaks on teda iseloomustatud sellisena, et tal puudub mistahes kalduvus vägivallale, ta soovib töötada, on suhtlemisaldis. Lisaks on tal olemas garanteeritud töökoht, on olemas eriala. Viimased 4 aastat, isegi 6 aastat ei ole ta narkootikume tarvitanud ja see näitab, et ka vabaduses suudab ta nendest eemale hoida. Mis puudutab vangla järeldust, miks vangla ei toeta tema vabastamist, on riskihindamine, mis tegelikult põhineb mingil arvutiprogrammil. Raske öelda, kas 25% ja 30% näitavad kõrget riski, kuid kohtupraktikas on võetud omaks seisukoht, et riskianalüüs ei ole kohaldatav vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse lahendamisel, sest see metoodika ei ole jälgitav. Kui see osa kõrvale jätta, siis vangla ise on andnud siiski positiivse iseloomustuse isikule, v.a see, mis on isikul alaealisena toime pandud. Vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel ei saa kinni jääda tegudesse, mis on aastate eest toime pandud, vaid peab lähtuma sellest, kuidas 5 isik on end näidanud karistuse kandmise ajal. Kinnipeetav on kandnud ära üle 2/3 karistusest, mis võimaldab kaaluda tema vangistusest enne tähtaega vabastamist. Lisaks on isik andnud nõusoleku vabaneda ka elektroonilise valve kohaldamisega ja kohus võiks seda kaaluda. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud, aga ka kohtule täiendavalt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kristjan Sutti võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et karistusregistrist nähtuvalt on tal 6 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Kinnipeetav on töötanud majandustööl koristajana ning tootmistööl keevitaja ja maalrina, täites tööülesandeid kohusetundlikult ja korrektselt ning ühtegi tööalast rikkumist ei ole esinenud, läbisaamine kaastöölistega ja administratsiooniga oli hea. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ametnikesse suhtub ta üldiselt positiivselt. Kinnipeetaval on küll varem olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega, kuid ta on paiknenud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning läbinud sõltuvusteemalised sotsiaalprogrammid ja nõustamised. Isik on teadlik võimalikest tagasilangustest ning on valmis probleemidega tegelema. Tõenäoliselt on endiste kriminaalse taustaga tuttavatega ka suhted katkenud. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka need elutingimused, mis teda vabanemisel ootavad. Kristjan Sutt on vangistuses abiellunud ja tal on olemas kindel elukoht abikaasale kuuluvas korteris. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning abikaasa on andnud kirjaliku nõusoleku Kristjan Sutti elama asumiseks sinna korterisse ning seal ka elektroonilise valve kohaldamiseks. Isik alustab vabanedes elu uues keskkonnas ja abikaasa kaudu on tal tekkinud uus tutvusringkond. Kinnipeetavale on vabanemise korral garanteeritud töökoht kahes erinevas ettevõttes xxxx OÜ-s või xxxx OÜ-s, seega on isikul valikuvõimalus meelepärasema ja/või tulutoovama töökoha osas. Samas on lähedased valmis isikut peale vabanemist nii materiaalselt kui ka moraalselt toetama. Kinnipeetav on valmis täitma kõiki katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning on nõus alluma elektroonilisele valvele. Kohus peab oluliseks, et Kristjan Sutti kui isikut, kes on tavapärasest ühiskonnaelust olnud vangistuse tõttu eraldatud, asutaks kriminaalhoolduse võimalusi kasutades taas tavapärasesse ühiskonnaellu tooma. Ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on Kristjan Suttil kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinnipidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi 6 ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus Kristjan Suttile katseaja ja käitumiskontrolli kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 10.03.2020 ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8,9 sätestatud kohustused. Kohus peab igapäevaeluga taaskohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust pikkusega 4 kuud. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Kristjan Sutt lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Kristjan Sutt suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Toomas Laanemaa, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 311,04 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 03.07.2018 kell 11.00-11.45 ning taotleb tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell 11.00 ning lõppes 11.25. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4 kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus kohtuistungil osalemise eest saada tasu 0,5 tunni eest, s.o summas 25 eurot, mitte 1 tunni eest summas 50 eurot nagu taotluses märgitud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas 281,04 eurot. Kaitsjatasu kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus Kristjan Suttil tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 46,84 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik