← Eesti

3-12-1994/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets, Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-1994 Haldusasi AS

§ 235lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Hiiumaa Prügila avaldas juunis 2011 kohalikus ajalehes „Hiiu nädal“ teate, et OÜ Hiiumaa Prügila kuulutab välja avaliku konkursi olmejäätmete vedamiseks Hiiumaa jäätmejaamast Tallinna prügilasse. Teates märgiti, et lepingu tähtaeg on üks aasta (01.08.2011– 31.07.2012). Pakkumused esitasid AS Eesti Keskkonnateenused ja OÜ Hiiu Autotrans ning edukaks osutus OÜ Hiiu Autotrans, kellega OÜ Hiiumaa Prügila sõlmis 01.08.2011 veoteenuse osutamise lepingu nr
  3. AS Eesti Keskkonnateenused taotles 19.09.2012 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses OÜ Hiiumaa Prügila kohustamist viima läbi jäätmete veoteenuse lihthange ning tu- 3-12-1994 vastada OÜ Hiiumaa Prügila ja OÜ Hiiu Autotrans vahel 01.08.2011 sõlmitud veoteenuse osutamise lepingu nr 3 tühisus. OÜ Hiiumaa Prügila rikkus riigihangete seaduse (RHS) §-s 3, § 16 lg-s 1 ja §-s 182 sätestatud kohustusi ning OÜ Hiiumaa Prügila ja OÜ Hiiu Autotrans vahel sõlmitud leping on tühine alates 01.08.
  4. Konkursi teates oli lepingu tähtajaks märgitud üks aasta, kuid lepingu p 7.1
  5. lause sätestab, et kui kumbki pool ei teata lepingu lõpetamisest üks kuu enne lepingu lõppemist, pikeneb lepingu tähtaeg üheks aastaks. Lepingu p 5.5 garanteerib OÜ-le Hiiu Autotrans minimaalselt viis reisi ühes kuus ja selle mahu mittetäitmisel õiguse nõuda leppetrahvi. Lepingu p-d 5.5 ja 7.1 on vastuolus avalikkusele teatavaks tehtud konkursi tingimustega. Lepingu sõlmimine teatavaks tehtutest soodsamatel tingimustel on vastuolus hanke läbipaistvuse, kontrollitavuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Kuna OÜ Hiiumaa Prügila rikkus lepingu p 7.1
  6. lause ja p 5.5 sõlmimisega RHS § 3 ja § 16 lg 1 teist lauset ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu art-d 43 ja 49, on lepingu viidatud punktid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 alusel tühised ja alates 01.08.2012 on tühine kogu leping. Alates 01.01.2012 peab OÜ Hiiumaa Prügila selleks, et tellida olmejäätmete vedu, viima läbi lihthanke kooskõlas RHS §-ga
  7. Antud juhul pole siiski tegemist riigihanke vaidlusega, sest konkursi läbiviimise ja lepingu sõlmimisega ei viinud OÜ Hiiumaa Prügila läbi riigihanget, vaid pidi lähtuma üksnes RHS §-s 3 ja § 16 lg-s 1 sätestatust.
  8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.11.2012 määrusega rahuldamata kaebaja määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 24.09.2012 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Ringkonnakohus märkis määruse p-s 15, et üheselt selgeks ei saa pidada küsimust, kas käesoleval juhul on tegemist hankeasjaga või mitte. Käesoleval juhul võib 01.08.2011 üheks aastaks sõlmitud lepingu kehtivuse tähtaja 01.08.2012 toimunud veel ühe aasta võrra pikendamise näol olla tegemist lepingutingimuste sedavõrd olulise muutumisega, mis tingib vajaduse arvestada lepingu pikendamisel muutunud õigusliku olukorraga ehk 01.01.2012 jõustunud lihthangete regulatsiooniga ning seda vaatamata asjaolule, et tähtaja pikenemine / pikendamine toimus lepingus endas sätestatud korras ja vaikimisi. Pole välistatud, et lepingu pikenemist 01.08.2012 tuleb käsitada uue üheaastase tähtajaga lepingu sõlmimisena, millisel juhul osutuvad oluliseks ka 01.01.2012 jõustunud RHS § 16 lg 1 ja §
  9. Nimetatud leping oleks sellisel juhul hankeleping, mis on RHS § 117 lg 2 1 p-de 2 ja 3 alusel vaidlustatav. Kui kaebaja vaidlustab hankelepingut, siis tuleb kogu vaidlus lugeda hankeasjaks ja see kuuluks esimeses järjekorras lahendamisele riigihangete vaidlustuskomisjonis.
  10. AS Eesti Keskkonnateenused esitas 19.11.2012 Tallinna Halduskohtule tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2012 määruses toodud selgitustest avalduse kohustamiskaebusest loobumiseks, palus võtta kohustamiskaebusest loobumine vastu ja lõpetada kohustamiskaebuse osas haldusasja menetlus.
  11. OÜ Hiiumaa Prügila esitas halduskohtule taotluse mõista AS-lt Eesti Keskkonnateenused välja menetluskulud 1606,40 € ja menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid.
  12. AS Eesti Keskkonnateenused leidis vastuväites menetluskulude väljamõistmise taotlusele, et OÜ Hiiumaa Prügila on haldusorgan ja käesolev vaidlus ei välju tema põhitegevuse raamidest. OÜ Hiiumaa Prügila osanikeks on võrdsetes osades kõik viis Hiiumaa kohaliku omavalitsuse üksust ja OÜ Hiiumaa Prügila põhikirja p 1.3 järgi on ühing kutsutud ellu Hiiumaa jäätmemajanduse korraldamiseks; ühingu tegevusest tulenev kasum suunatakse tagasi Hiiumaa jäätmemajanduse arendamiseks. OÜ Hiiumaa Prügila täidab enda nimel kokkuleppel Hiiumaa kohaliku omavalitsuse üksustega viimaste eest KOKS § 6 lg-s 1 nimetatud ülesandeid, sh tagab Hiiumaal tekkinud jäätmete vastuvõtmise ja jäätmete kõrvaldamise või taaskasutamisega seotud ettevalmistustoimingute tegemise. Menetluskulude väljamõistmise 2

(6)3-12-1994 seisukohalt ei oma tähtsust, kas kohaliku omavalitsuse üksus täidab avalikku haldusülesannet mittetulundusühingu või osaühingu vormis. Oluline on avaliku haldusülesande täitmise fakt. OÜ Hiiumaa Prügila on koostanud vastuse kaebusele ja täitnud Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2012 kohtunõude. OÜ Hiiumaa Prügila väited halduskohtul pädevuse ja AS-l Eesti Keskkonnateenused kaebeõiguse puudumise ja veolepingu kehtivuse osas olid ebaõiged. OÜ Hiiumaa Prügila poolt kasutatud õigusabi on olnud selles osas ebaõige ja puudub igasugune põhjus ebaõige õigusabi kulude väljamõistmiseks. AS Eesti Keskkonnateenused ei ole näinud dokumenti, mis koostati ringkonnakohtu 11.10.2012 kohtunõude täitmiseks. Samas on põhjust oletada, et OÜ Hiiumaa Prügila väitis selles, et käesolev vaidlus ei ole hankeasi. Kui halduskohus lõpetab käesoleva haldusasja menetluse põhjusel, et allesjääv tuvastamiskaebus on hankeasi, siis on ka selles esitatud seisukohad ebaõiged. Menetluskulude summa 1606,40 eurot on ka põhjendamatult suur. Äärmisel juhul võiks välja mõista 300 eurot.
  1. Tallinna Halduskohus võttis 27.11.2012 määrusega vastu AS Eesti Keskkonnateenused kaebusest osalise loobumise avalduse ja lõpetas haldusasja menetluse kohustamisnõude osas (resolutsiooni p 1) ning jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (resolutsiooni p 2). Vastustaja esitas kohtule seoses tekkinud menetluskuludega OÜ Advokaadibüroo LEXTAL 16.11.2012 arve nr 2012/10/139 summas 956,80 eurot ja 16.11.2012 arve nr 2012/10/154 summas 649,60 eurot koos kulude aruandega ning arvete tasumist tõendava konto väljavõttega. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine. Kuivõrd OÜ Hiiumaa Prügila täidab jäätmete vedamise korraldamisel avalik-õiguslikku ülesannet (vt ka kohtu 24.09.2012 määruse p 1), siis tuleb menetluskulude väljamõistmisel lähtuda kohtupraktika seisukohast, millest tulenevalt mõistetakse haldusorgani menetluskulud välja üksnes siis, kui vaidlus väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu 30.11.2010 lahendi nr 3-3-1-63-10 p 32). Kuna jäätmete vedamise korraldamine (sh riigihangete korraldamine) kuulub OÜ Hiiumaa Prügila põhitegevusalasse, siis pole ka käesolev vaidlus väljunud OÜ Hiiumaa Prügila igapäevase põhitegevuse raamidest, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSE MENETLUSES
  2. OÜ Hiiumaa Prügila määruskaebuses palutakse tühistada halduskohtu määrus menetluskulude tema enda kanda jätmise osas ja mõista kaebajalt OÜ-le Hiiumaa Prügila välja menetluskulud 1606,40 €. HMS § 8 lg 1 kohaselt on haldusorgan muuhulgas halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus. OÜ Hiiumaa Prügila ei ole haldusorgan, kuna OÜ Hiiumaa Prügila ja Hiiumaa kohalike omavalitsuse üksuste vahel ei ole sõlmitud halduslepingut. Haldusmenetluse seaduses puuduvad sätted, mille alusel võiks eraõiguslikku juriidilist isikut liigitada haldusorganiks pelgalt seetõttu, et ta täidab avalikku ülesannet. Puudub põhjus OÜ-d Hiiumaa Prügila haldusorganiks pidada vaid seetõttu, et ta on RHS kohaselt hankija. Isegi kui OÜ Hiiumaa Prügila oleks haldusorgan, tuleks menetluskulud mõista välja kaebajalt. OÜ Hiiumaa Prügila põhitegevusalaks on jäätmete veo korraldamine. Käesoleva vaidluse esemeks oli riigihanke läbiviimise korraldamise kohustuse olemasolu ja sõlmitud veoteenuse lepingu kehtivus. Kohtuvaidlus väljub OÜ Hiiumaa Prügila igapäevategevuse raamidest. AS Eesti Keskkonnateenused esitas läbinisti perspektiivitu kaebuse, millest ta osaliselt loobus ja teises osas jättis kohus kaebuse läbi vaatamata. Samas on menetlus käesolevas asjas väldanud mitu kuud. AS Eesti Keskkonnateenused väljendas kaebusega soovi, et kohus sekkuks teiste isikute majandus- ja kutsetegevusse ning kohustaks OÜ-d Hiiumaa Prügila leidma uus 3
(6)3-12-1994 lepingupartner. Kahtluse all on heausklikkus seesuguse kaebuse esitamisel. See, et läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus, oleks pidanud olema koheselt välja selgitatud ja kaebus läbivaatamata jäetud. Nii oleks välditud asjatut menetlust, mille tõttu on OÜ-l Hiiumaa Prügila menetluskulud tekkinud. Isegi kui OÜ Hiiumaa Prügila oleks haldusorgan, esinevad erandlikud asjaolud, mille tõttu tuleb menetluskulud OÜ-le Hiiumaa Prügila hüvitada täies ulatuses. 9. AS Eesti Keskkonnateenused palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Ebaõige on vastustaja väide, et OÜ Hiiumaa Prügila ja Hiiumaa kohalike omavalitsuse üksuste vahel puudub haldusleping jäätmekäitlusega seotud ülesannete täitmiseks. OÜ Hiiumaa Prügila osanikeks on võrdsetes osades kõik viis Hiiumaa kohaliku omavalitsuse üksust ja OÜ Hiiumaa Prügila põhikirja järgi on ühing kutsutud ellu Hiiumaa jäätmemajanduse korraldamiseks. Kuna OÜ Hiiumaa Prügila ja Hiiumaa kohalike omavalitsuse üksuste vaheline kokkulepe puudutab avaliku teenuse kasutajaid, siis on tegemist halduslepinguga HMS § 95 mõttes. Asjaolu, et puudub kirjalik leping Hiiumaa kohaliku omavalitsuse üksuste jäätmekäitlusalaste seadusest tulenevate ülesannete täitmise kohta, ei vabasta OÜ-d Hiiumaa Prügila haldusorganiks olemisega kaasnevatest kohustustest ja piirangutest. Vastupidine seisukoht tähendaks, et haldusorgan saaks muuhulgas vabaneda menetluskulude väljamõistmise keelust üksnes seetõttu, et ta rikub seadusest tulenevat kohustust sõlmida haldusleping kirjalikus vormis. OÜ Hiiumaa Prügila on hankija RHS § 10 lg 1 p 6 kohaselt, mistõttu ta peab evima nimetatud küsimustes pädevust ja kuna vaidlus ei tekkinud väljaspool OÜ Hiiumaa Prügila põhitegevust, pidi OÜ Hiiumaa Prügila ise ennast antud vaidluses kohtus esindama. Vaidlus tekkis OÜ Hiiumaa Prügila põhitegevusest, mistõttu puudub alus tema menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks. OÜ Hiiumaa Prügila õigusabikulud on ka põhjendamatult suured. OÜ Hiiumaa Prügila väited halduskohtul pädevuse, AS-l Eesti Keskkonnateenused kaebeõiguse puudumise ning veolepingu kehtivuse osas on ebaõiged. Puudub põhjus ebaõige õigusabi kulude väljamõistmiseks (vt

§ 109lg 6).

Tallinna Ringkonnakohus viitab 01.11.2012 määruses suhteliselt selgelt, et OÜ Hiiumaa Prügila ja OÜ Hiiu Autotrans vaheline veolepingu pikendamine on tühine ega leia, et kaebus oleks pahatahtlik või põhjendamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10.

§ 108

lg 7 kohaselt kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et reeglina peab kohtuasi väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabiteenuse kulude väljamõistmist (vt nt 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 29; 14.04.2010 otsus nr 3-3-1-99-09, p 23). 11. Vastustaja taotles menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

§ 108lg 7 alusel.

Kaebaja leidis vastuväites, et vastustaja näol on tegemist haldusorganiga ja vaidlus ei väljunud haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest, mistõttu ei tuleks kaebajalt vastustaja menetluskulusid välja mõista. Seega tuleb tuvastada, kas OÜ Hiiumaa Prügila on haldusorgan ja kui on, siis kas kohtuvaidlus jäi haldusorgani igapäevategevuse raamidesse. HMS § 8 lg 1 sätestab, et haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorganina tuleb seega mõista HMS § 8 lg 1 kohaselt selliseid asutusi, kogusid või isikuid, kellel on pädevus mingeid haldusülesandeid täita ja selle raames otsuseid vastu võtta. Antud juhul tuleb otsustada, kas vastustaja tegevus üleüldse seondub avaliku ülesande täitmisega. Vastustaja 4

(6)3-12-1994 osanikeks on võrdsetes osades kõik viis Hiiumaa kohaliku omavalitsuse üksust ja vastustaja põhikirja punkti 1.3 järgi on ühing kutsutud ellu Hiiumaa jäätmemajanduse korraldamiseks; ühingu tegevusest tulenev kasum suunatakse tagasi Hiiumaa jäätmemajanduse arendamiseks. Vastavalt KOKS § 6 lg-le 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas korraldada heakorda ja jäätmehooldust. Jäätmehoolduse mõiste sisustab jäätmeseaduse (JäätS) § 11, mille kohaselt jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus on JäätS § 13 järgi jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus. Hiiumaa kohalike omavalitsusüksuste poolt vastuvõetud jäätmekavas (tl 45 pöördel) märgitakse, et Hiiumaa jäätmejaama tuuakse edasise mandrile veo eesmärgil tekkekohas eelsorditud segaolmejäätmed ja liigiti kogutud jäätmed, sh ohtlikud jäätmed. Samuti ilmneb vastustaja veebilehelt, et vastustaja võtab elanikelt ja juriidilistelt isikutelt vastu erinevaid jäätmeid. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et vastustaja täidab enda nimel Hiiumaa kohalike omavalitsuste eest KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud omavalitsuslikku haldusülesannet (jäätmehooldust). Eesti õiguses ei ole välistatud olukord, kus avalikku ülesannet täidetakse eraõiguslikus vormis. See ilmneb ka HMS § 8 lg-st 1, kus seadusandja on võimaldanud halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitada ka eraõiguslikke isikuid. Ka halduskoostöö seaduse § 3 lg 2 sätestab, et kohalik omavalitsus võib talle seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Vastustaja väitel puudub tema ja Hiiumaa omavalitsusüksuste vahel kirjalik haldusleping. Ringkonnakohus leiab, et kirjaliku halduslepingu puudumine antud asjas ei tähenda, nagu ei täidaks vastustaja KOKS § 6 lg-s 1 sätestatud avalikke ülesandeid. Kohaliku omavalitsuse üksus võib temale seadusega pandud ülesandeid täita erinevates õiguslikes vormides. KOKS § 35 lg 1 annab kohaliku omavalitsuse üksusele muu hulgas õiguse asutada teenuste osutamiseks hallatavaid asutusi, olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige. Ringkonnakohus rõhutab, et halduskohtumenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmise kontekstis (sh Riigikohtu asjakohaste lahendite sisustamisel) ei ole määrav küsimus sellest, kas vastustajaks olevat asutust, kogu või isikut saab (või on põhjust) tingimata pidada haldusorganiks HMS § 8 lg 1 tähenduses või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul ei tohiks kaebaja positsioon halduskohtumenetluses oleneda sellest, millises vormis kohaliku omavalitsuse üksus temal lasuvaid avalik-õiguslikke kohustusi täidab. Seetõttu on kõrgema kohtu pikaajalises praktikas väljendatud seisukohad haldusorgani õigusabikulude vastaspoolelt väljamõistmise küsimuses kohaldatavad ka OÜ Hiiumaa Prügila suhtes. 12. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja väitega, et vaidlus väljus tema igapäevategevuse raamidest. OÜ Hiiumaa Prügila põhitegevusalaks on jäätmeveo korraldamine. Vaidlus puudutas asjaolu, kas vastustaja sõlmitud leping olmejäätmete vedamiseks Hiiumaa jäätmejaamast Tallinna prügilasse on kehtiv või rikuti lepingu pikendamisega riigihangete seaduses kehtestatud reegleid. Vaidlus on tekkinud valdkonnas, milles vastustaja igapäevaselt tegutseb ja millega peab ta seetõttu ka kursis olema. 13. Neil põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määruse vaidlustatud osas muutmata. Virgo Saarmets Silvia Truman Lilianne Aasma 5
(6)3-12-1994 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.