KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. juuni 2018,

) § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada; − ajavahemiku

1. september 2015 –
2. august 2017 eest ei saa olla kostjatel võlga, kuna nad tasusid kommunaalkulud vastavalt esitatud arvetele; − hageja nõue on paljasõnaline; hageja lisas hagiavaldusele arved ja viivise tabeli, aga ei ole tõendanud võlgnevuse tekke põhjust ega olemust. Lisaks ei lange arvetel esitatud summad kokku sellega nõudega, millega valitseja
3. septembril 2015 kohtusse pöördus. MAAKOHTU OTSUS
4. Maakohus jättis
5. mai 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjate taotluse menetluse lõpetamiseks

§ 428lg 1 p 2 alusel jättis maakohus rahuldamata.

1. Maakohus tuvastas, et: − kostjad on kostjate korteri omanikud; − hageja põhikiri on kinnitatud
2. mail 2017 asutamiskoosoleku otsusega ja hageja kohta on
3. juunil 2017 avatud Tartu Maakohtu registriosakonna mittetulundusühingu registrikaart; − enne hageja moodustamist haldas elamut valitseja.
4. Kostjate kohustuse aluseks tasuda kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest arveid perioodil
5. märts –
6. september 2015 saavad olla KOS § 13 lg 1, § 21 lg 1 p-d 1 ja
8. Hagiavalduses esitatud võlgnevuse periood
9. märts –
10. september 2015 kattub valitseja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudega. Nähtuvalt kostjate esitatud kontoväljavõttest on kostja I maksekäsuga nõutud summa 235,91 eurot tasunud, aga hageja ei ole seda summat võlgnevuse kujunemises kajastanud. Arveid nr 1504515 ja 1505515 ei esitanud hagiavalduses nimetatud valitseja, vaid AS Taebla Kodu.
11. Hageja lisas hagiavaldusele võlgnevuse tekkimise tõenditena kommunaalteenuste arved haginõude aluseks olevast perioodist
12. märts –
13. september 2015, kuid kohus tuvastas, et esitatud arved hageja nõuet ei tõenda. Arvetest ei nähtu nõude aluseks oleval ajaperioodil kommunaalteenuste arvete tasumata jätmist ja võlgnevuse tekkimist. Tõendamata on hageja väide, et kostjate poolt vaidlusalusel perioodil tehtud makseid arvestati eelneva võlgnevuse katteks. Esitatud arvetest nähtub, et hageja nõude alusena toodud ajavahemikul esitas valitseja kostjatele arveid summas 417 eurot ja kostjad tasusid 837 eurot, st 420 euro võrra rohkem. 3

§ 162lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.

Toimikust nähtuvalt kostjad menetluskulusid ei kandnud, mistõttu maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. APELLATSIOONKAEBUS

1. Hageja esitas
2. juunil 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Hageja palub menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks rikkus maakohus selgitamiskohustust. Alles otsuses sisaldub etteheide, et menetluses esitatud tabelid nõude kujunemise kohta ei olnud piisavalt selged ja üheselt mõistetavad. Kohus ei pööranud menetluse kestel hageja tähelepanu asjaolule, et nõue või selle aluseks olevad asjaolud on ebaselged, vaid käsitles seda esmakordselt alles otsuses. Seega on otsus hageja jaoks üllatuslik, sest kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel pooltele selgitama, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama. Hageja esitas
3. novembri 2017 seisukohaga tabeli võlgnevuse kujunemisest perioodil
4. oktoober 2013 –
5. september 2015, kus nähtub lisaks kostjate poolt igakuiselt laekunud summale ka eelneva perioodi võlgnevus, viivise arvestus ja millises järjekorras toimunud laekumisi arvestati juba eelneva võlgnevuse katteks. Sellega maakohus sisuliselt ei arvestanud. Teiseks on maakohus ekslikult hagejale ette heitnud, et arved nr 1504515 ja 1505515 esitas AS Taebla Kodu, mitte valitseja. Valitseja on AS Taebla Kodu õigusjärglane, ning elamu korteriomanike jaoks ei toonud see kaasa muud kui üksnes valitseja ärinime muutumise. Kolmandaks on väär maakohtu järeldus, et
6. juuni 2017 akt nr 3 ei ole iseseisev tõend kostjate võlgnevuse kohta, sest selles puudub teave kostjate kohustuse tekkimise aluse, võlgnevuse tekkimise aja või kujunemise kohta. KOS § 8 lg 11 kohaselt lähevad korteriühistu asutamisel korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule. Samuti on korteriühistu loomisel heaks tavaks praktika, et senine valitseja annab korteriühistule, kui uuele juriidilisele isikule vastava aktiga nõudeõigused üle, mis konkretiseerib nende suurust. Akt pole kohustuslik, kuivõrd vastavad kohustused ja õigused lähevad üle ka seaduse alusel. Seega akt eraldi ei pea kajastama võlgnevuse täpset perioodi, alust ega arvestust, sest korteriühistule antakse üle ka senine raamatupidamise dokumentatsioon, kust nähtub üksikasjalikult iga kohustuse tasumise suurus, tähtaeg ja arvestus. Neljandaks on maakohus tuvastanud, et tsiviilasjas nr 2-15-118729 tunnustatud nõude summas 235,91 eurot tasus kostja I alles novembris 2015, st pärast hagis esitatud nõudeperioodi, 4

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p-de 1 ja 5, lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 14.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Vaidlustatud otsuse sellele tingimusele ei vasta. Otsust tehes hindab kohus

§ 438

lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus

§ 436

lg 7 järgi poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmisel seotud hageja või kostja esitatud õigusliku hinnanguga, vaid kohaldab õigust ise (vt nt Riigikohtu

1. septembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9288, p 23,
2. jaanuari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39;
3. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 32-1-51-11, p 27). Maakohus käsitles hageja nõuet üksnes arvete põhjal, aga jättis tähelepanuta nõude tegelikud faktilised asjaolud (kostjatele teenuste osutamine ja selle eest tasu nõudmine). Norm, mille alusel kohus lahendi teeb, ei tohi olla menetlusosalistele üllatuseks, mistõttu peab kohus menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt

§ 348lg-d 1–3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4).

Samuti ei peaks alles otsusest selguma, kas hageja esile toodud asjaolud on piisavad hagi menetlemiseks. 15. Vastavalt

§ 392lg-le 1, § 351 lg-tele 1 ja 2 on kohtul ulatuslik selgitamiskohustus.

Selle kohustuse on maakohus jätnud käesolevas asjas täitmata. Menetluse juhtimist korraldas maakohus kohtujuristi

1. septembri 2017 määrusega (ettepanek hagi esitamiseks ja tähtaja määramine), kohtujuristi
2. oktoobri 2017 määrusega (hagi menetlusse võtmine) ja
3. märtsi 2017 määrusega (kirjaliku menetluse määramine). Vastavalt

§ 351

lg-le 1 arutab kohus pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Üheski menetlust juhtivas dokumendis pole maakohus kuni asja lahendamise lõpuni poolte õigussuhet kvalifitseerinud ega seda pooltega arutanud. See tõi käesoleval juhul kaasa üllatusliku ja võimalik, et ka ebaõige kohtulahendi.

§ 393

lg 1 p-de 1 ja 3 järgi on hagimenetluses kohtu selgitamiskohustuse lähtepunktiks hageja esitatud nõuded ehk hagi ese. Seega on kohtu selgitamiskohustuse täitmisega seotud esmane ülesanne teha kindlaks, mida hageja soovib hagiga saavutada. Kui hageja hagiga taotletavad eesmärgid või nõuded on ebaselged, peab kohus sellele viitama ja selgitama nõuete täpsustamise vajadust ning andma hagejale võimaluse puudused kõrvaldada. Hageja väitel on kostjatel maksmata perioodi 31. märts 2015 kuni 9. august 2017 eest 491,66 eurot ja sellelt summalt viivised. Maakohus võttis aluseks 31. märtsist – 5

§ 403

alusel asja kirjalikus menetluses, kuid ka kirjalikus menetluses täidab kohus eelmenetluses selgitamiskohustust, edastades menetlusosalistele selgituse, millised faktilised asjaolud on asjas tähendust omavad, vajadusel esitab konkreetsed küsimused ja määrab vastamiseks tähtaja.

1. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata (vrd Riigikohtu
2. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik). Ringkonnakohtu hinnangul moodustavad need rikkumised tervikuna õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumise. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul asja sisuliselt ise lahendada ning maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda rikkumise ulatus asja sisulist lahendamist apellatsiooniastmes.
3. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus ühtlasi selgitama pooltele, millised asjaolud vajavad tõendamist ja kuidas jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul kui selgub, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada.
4. Apellatsioonkaebusega esitas hageja uued tõendid. Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral puudub ringkonnakohtul vajadus ja mõistlik põhjendus hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, sest

§ 658

lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale maakohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-111-11, p 13 kolmas lõik). Kuna ringkonnakohus ei lahenda asja sisuliselt ega tuvasta asjaolusid, siis jätab ta hageja taotlused maakohtu lahendada (vt sarnaselt sellise võimaluse kohta Riigikohtu
2. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-8579, p 37). 20.

§ 173

lg 3 teise lause järgi otsustatakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 6