2-17-6395/21

(8)Tsiviilasi nr 2-17-6395 Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. 21.04.2017.a esitasid hagejad maakohtusse hagi, täpsustades seda 03.05.2017.a ja 08.05.2017.a, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja perioodi 21.04.2016.a 20.04.2017.a eest vähemtasutud elatist 2973 eurot, alates 21.04.2017.a kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuiselt elatist Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud ½ miinimumpalga alammääras ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt elas kostja alates 2014.a xxxxxxxxxx ja hagejatega kohtub neljal päeval kuus. Kostja on hagejatele alates 2015.a kuni tänaseni üle kandnud 100 eurot kuus, kokku 200 eurot. Hagejad alustasid koolis käimist ning sellega seoses on märgatavalt tõusnud kulutused laste ülalpidamisele (koolivorm, koolitarbed, võimlemise ja treeninguriided jms). Kokku on kostja perioodi 21.04.2016.a 31.12.2016.a eest elatist hagejatele vähem tasunud 1983 euro ulatuses ja perioodi 01.01.2017.a - 21.04.2017.a eest 990 euro suuruses summas. Kostja vastuse osas märkisid hagejad järgmist. Kostja on elujõuline, terve, noor inimene ning ta oleks suuteline oma sissetulekuid suurendama. Kostjal ei ole mingit põhjust Xxxxxxxxxxx 500-eurose palga eest töötada ja lisaks teha kulutusi elamispinna üürimiseks. Eestis on võimalik suurema palga eest samaväärset tööd leida ja lisaks saaks kostja rohkem panustada oma laste kasvatamisse ja lastega suhtlemisse. Hagejatega koos elavad alaliselt hagejate isa ja laste vanaema. Ajutiselt viibis hagejate juures ka laste vanaisa, kes taastus operatsioonist ja vajas igapäevast järelevalvet ja abi. Hagejad osalevad treeningutes ja huviringides, mis asuvad erinevates linnaosades, kuhu sõidutab neid isa, kuna lapsed on liiga väikesed, et neid lubada ilma järelevalveta ise liikuda. Mõlemal lapsel on krooniline kõrvapõletik ja nende ravimiseks peab pidevalt kasutama antibiootikume ja maolimaskesta säästvaid ravimeid. xxxxxxxx Gümnaasiumil on oma koolivorm, mille peavad lapsevanemad oma vahenditest ostma. Koolivorm koosneb pidulikust ja igapäevasest riietusest. Lapsed kasvavad ja riideid peab soetama igal aastal. Lastel on igapäevaseks õppetööks vaja koolitarvikuid, mida peab iga lapsevanem ise soetama, sh spordiriided (nii välis- kui ka siseriided). Hagejad on kasvueas lapsed ning vajavad igaks aastaajaks riideid ja jalatseid. Kostja arvestas arvutustes vaid laste miinimumvajadustega. Kostja esitas kohtule teate, et soovib 30.12.2017.a töölepingu lõpetada ja seega võib eeldada, et kostja teadlikult halvendab oma majanduslikku seisundit. Kostja on hariduselt raamatupidaja ja omas Eestis elades suurt kliendibaasi, kellele ta raamatupidamisteenust osutas. Võib eeldada, et kostja teenindab neid firmasid ka täna mitteametlikult edasi. Hagejate isa netosissetulek on 1150 eurot kuus, millest makstakse pangale 300 eurot kuus laenu tagasimakseid xxxxxxxxx 3-toalise korteri eest. Lisaks tasub hagejate seaduslik esindaja jooksvad kommunaal- ja korteri ülalpidamiskulud. Peale pangalaenu ja jooksvate korterikulude kandmist jääb järele u 600 eurot kuus, millele lisandub riigi poolt makstav lastetoetus summas 100 eurot. Kokku jääb hagejate seaduslikule esindajale kasutamiseks 700 eurot kuus. Seega panustab hagejate seaduslik esindaja hagejate ülalpidamiseks 233,50 eurot kuus. 2

(8)Tsiviilasi nr 2-17-6395 Kostja vastuväited 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pärast vanemate lahkuminekut 2012.a suvel jäid lapsed elama kostjaga ja laste isa tasus kokkuleppel elatist kummagi lapse kohta 100 eurot kuus. 2014.a juunis kolis kostja elama xxxxxxx. Vanemad sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt lapsed jäid elama isaga ning leppisid kokku ka ema ja laste suhtlemisekorras. Laste isa keeldus kostja käest raha vastu võtmast lastele, nõustudes lõpuks, et kostja tasub lasteaia arved. Alates 2015.a oktoobrist hakkas kostja tasuma elatist 200 eurot kuus. Pärast suhtluskorra kehtestamist kohtu poolt 2016.a aastal ei ole laste isa kordagi esitanud mingeid nõudeid elatise suuruse kohta. Hagiavalduses esitatud igakuised kulutused lastele on põhjendamatud ja tõendamata. Kokku hindas kostja ühele lapsele põhjendatud kulutusteks 234,50 euro ulatuses. Kostja töötab alates 16.06.2014.a xxxxxxxx OY-s osalise tööajaga. Viimase 6 kuu keskmine sissetulek oli 520 eurot kuus. Kostja üürib mitme peale korterit xxxxxxxx, eluasemekulud on keskmiselt 200 eurot kuus. Kostja ei saa võtta lisatööd, sest ta käib ka keeltekoolis, et saada paremat soome keele oskust ning seeläbi saada paremaid võimalusi tööturul. Kostjal aitab materiaalselt toime tulla tema ema ja õde, ka lastega Tallinnas viibides peatub kostja oma ema pool. Kostja ei ole võimeline maksma rohkem kui 100 eurot kuus lastele. Kostja soovib ka lastega aega veeta ning neile omalt poolt teatud asju võimaldada ja osta. Kostja taotles, et elatise määramisel võetaks arvesse riiklikku lastetoetust ning isale laste ülalpidamisega tagastatavat tulumaksu 81,50 euro ulatuses. 30.10.2017.a seisukohas märkis kostja, et kostja palk oli perioodil 01.05.2016.a - 30.04.2017.a keskmiselt 983,83 eurot kuus. Seoses töömahtude vähenemise ja kostja õpingutega on tema sissetulekud 2017.a olnud väiksemad, samuti lõppes kostja töösuhe 2017.a lõpus seoses objektil töö lõpetamisega tööandja poolt. Edaspidise töö saamise kohta ei ole kostjal praegu konkreetset väljavaadet. Kostja igakuised kulutused on kokku 625 eurot. Kostja elab õega koos üürikorteris, igakuise üüri suurus on 899 eurot. Kostja raske materiaalse olukorra tõttu tasub tema vaid 200 eurot üürist. Bussipilet on vajalik liikumiseks töö (xxxxxx) ja kodu (xxxxx) vahel. Kostja ostab kaks korda kuus 14-päeva xxxxxxx pileti, mille maksumus on kokku 111,40 eurot. Korra kuus üritab kostja käia ka Eestis, et kohtuda lastega, laevapiletid on keskmiselt 50 eurot. Kostjal on kulutused ka toidule, telefonile, arstiabile, ravimitele ja hügieenitarvetele, riietele ja jalanõudele. Mingeid sääste ega vara, mida oleks võimalik realiseerida, kostjal ei ole. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust vastavalt kokkuleppele ning oma võimalustele. 2016.a augustis olid lapsed kostja juures ja tema ülalpidamisel. Hagejate seadusliku esindaja istungil antud selgituste kohaselt aktsepteeris hagejate seaduslik esindaja vanemate kokkulepet elatise osas. 2016.a tuludeklaratsiooni kohaselt sai hagejate seaduslik esindaja palgatulu 18 631,92 eurot, mis on igakuiselt u 1552,66 eurot. Lisaks sai hagejate seaduslik esindaja tulumaksutagastust 609,59 eurot. Seega on hagejate seadusliku esindaja varalised võimalused oluliselt paremad kui kostjal. Hagejate seadusliku esindaja poolt esitatud kuluarvestus koos tšekkidega on eksitav, teatud osas on samad kulud kajastatud eri ridadel korduvalt. Tele2 ülekandest ei ole näha, milline on laste kulu osa. Xxxxxxxxx maksete osas ei ole teada, kes on pileteid kasutanud. Selgusetu on, mille eest on tasutud AAle. Koolivormi maksumus on kooli kodulehe andmetel alljärgnev: vest 25 eurot, polosärk 11 eurot, seelik 25,50 eurot. Eelduslikult kulub lapsel ca kaks polosärki õppeaastas, üks vest, poisile püksid ja tüdrukule seelik. Kokku on seega lapse koolivormi kulu ca 47-73 eurot õppeaasta kohta. Vastavalt RAKE uuringutele on lapse ülalpidamiseks vajalik ja põhjendatud kulu 280 eurot kuus. Arvestades hagejate seadusliku esindaja ja kostja erinevaid materiaalseid võimalusi (hagejate seadusliku esindaja sissetulek on ca 3 korda suurem kui kostjal), laste reaalseid kulusid, peretoetust kummalegi lapsele 50 euro ulatuses, on kostja panus laste ülalpidamisse olnud piisav ja proportsionaalne. Esimese astme kohtu otsus 3

(8)Tsiviilasi nr 2-17-6395 3. Harju Maakohus tegi 18.01.2018.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks igakuise elatise alates 21.04.2017.a summas 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni, ning mõlema hageja kasuks 1486,50 eurot tagasiulatuvalt perioodi 21.04.2016.a – 20.04.2017.a eest. Kohus määras, et elatis tuleb tasuda laste isa arveldusarvele. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud 480 eurot. Otsuse kohaselt ei ela hagejad osa ajast kostja juures. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kui suured on kostja kulud ajal, mil hagejad tema juures viibivad. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Kohus leidis, et eluasemekulud 60 eurot kuus on põhjendatud, sest pole vaidlust, et seoses hagejate elamisega korteris kaasnevad ka kulutused, mis vajavad tasumist. Kuna õhtutundidel ei ole Tallinnas tagatud väikelaste turvalisus ja ohutus, millest tulenevalt on hagejad harjunud autoga liikuma, on põhjendatud tagada hagejatele ka edaspidi samasuguse liiklusvahendi kasutamine, mis tagaks hagejatele harjumuspärase transpordiga liikumise. Vaidlust ei ole, et hagejad sõidavad koos isaga ja isale kuuluva autoga. Liikumiseks autoga kaasnevad kindlasti täiendavad lisakulud. Kohtu hinnangul põhistas hagejate seaduslik esindaja, et ravimitele kulutatud tšekid on lastele mõeldud ravimid. Hagejate seaduslik esindaja on täiendavalt põhistanud ravimitele minevaid kulutusi sellega, et lastel on kroonilised haigused. Nad puudusid kaks nädalat koolist, see vajas antibiootikumiravi, soojendusi, letikaubanduse ravimeid. Antibiootikumid maksavad 10-15 eurot. Kohus leidis, et vajalik on omada minimaalselt ravimeid nii esmaabi tarbeks kui ka ettenägematute haigestumiste puhuks, milleks on põhjendatud kulutada 30 eurot kuus hageja I puhul ja 40 eurot hageja II puhul. Kohus leidis, et hagejate esmavajaduseks on käia koolis, millega kaasnevad kulud. Koolis käimisega kaasnevad hagejatele koolivormi, treeningute jaoks vajalike riiete, õppevahendite soetamise ning klassiga ekskursioonidel, teatris või muul vabaajaüritusel käimise kulu. Kohtu hinnangul oli hagejate seaduslik esindaja põhjendanud ja tõendanud laste koolikohustuse täitmise kulusid summas 70 eurot. Kohtu hinnangul oli riietele ja jalanõudele põhjendatud kulu 80 eurot kuus. Üldteada on, et lapsed kasvavad kiiresti, mistõttu ostetakse lastele riideid tihedamini kui täiskasvanutele. Samuti võib ühel kuul laste riietele kuluda suurem summa ja teisel kuul väiksem, kuid kui vaadata nende riietusesemete hinnaklassi, mis on hagejate seaduslik esindaja lastele ostnud, leidis kohus, et kulutused laste riietele ei ole ülepaisutatud. Kohus arvestas toidukulu osas, et tööpäevadel on hagejate toidukulu väiksem seetõttu, et hagejatele on tagatud koolis üks toidukord. Samas tuleb arvesse võtta ka, et hagejad on kasvueas lapsed, kes käivad regulaarselt ka spordiringides. Seega leidis kohus, et laste vajadused toidule 110 eurot kuus lapse kohta on põhistatud. Kuna kostja on huviringide ja hügieenitarvete kulude suurusega nõustunud, ei analüüsinud kohus neid kulusid. Kohtu hinnangul oli sidekulu puhul tegemist mõistliku ja põhjendatud kuluga. Eeltoodust tulenevalt leidis kohtu hinnangul tõendamist, et hageja I põhjendatud vajaduste suurus on 435 eurot ja hageja II puhul 445 eurot. Hagejad on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas. Kostjal on raamatupidamises kõrgharidus ning lisaks on kostja kasutanud kohtumenetluses vandeadvokaadi teenust. Kohus leidis, et kostja selgitused sellest, kuidas tal pole võimalik teenida laste ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut, on ainetud. Kostja on töövõimeline isik, kelle ülesanne on teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks laste vajaduste rahuldamist vähemalt miinimummääras. Kohus leidis, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja sisulisi vastuväiteid hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud õigusabitoimingutele ei esitanud. Võttes arvesse hagejate lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust oli õigusabi kokku 11 tunni ulatuses 4

(8)Tsiviilasi nr 2-17-6395 põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Kohus leidis, et hagejate lepingulise esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (30-50 eurot tunnis) ülemäära kõrge. Apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada kohtuotsuse ja teha uue otsuse, millega jäetakse tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata ja mõistetakse mõlema hageja kasuks kostjalt välja elatis alates 21.04.2017.a 150 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kostja palus menetluskulud jätta hagejate kanda. Esitatud hagiavalduse kohaselt on hagejate põhjendatud vajaduste ja kulutuste suurus vastavalt 435 eurot ja 445 eurot ehk kostja peaks kandma proportsionaalselt suurema osa laste ülalpidamiskuludest. Kohus ei arvestanud sellega. Maakohus jättis hindamata kostja vastuväited tagasiulatuva elatise nõudele. Lapse isa enda sõnul oli vanematel suuline kokkulepe, mida mõlemad pooled täitsid. Ainuüksi see on alus nõude rahuldamata jätmiseks tagasiulatuva elatise osas. Kohus jättis arvestamata ka asjaoluga, et kostja poole ei pöördutud enne hagi esitamist elatisenõudega. Kohus ei arvestanud hagis esitatud laste kulutuste suurust, mõistes tagasiulatuva perioodi eest välja suurema summa kui hagejate esitatud kulutused hagiavalduse kohaselt. Maakohus ei ole hinnanud Riigikohtu praktikast tulenevaid asjaolusid tagasiulatuva elatise väljamõistmisel, sh nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Kostja viitas mh ka tagasiulatuva nõude rahuldamise korral tekkivale äärmiselt raskele materiaalsele olukorrale. Otsusest ei selgu, mis asjaolude ja tõendite alusel kohus leidis, et tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Kostja kaotas 2017.a detsembris töö, õppides käesoleval ajal täiskoormusega päevases õppes eriala ning tehes õhtutundidel vastavalt võimalusele tööd. Kostja selgitas maakohtus põhjalikult enda materiaalset olukorda ning esitas ka vastavad tõendid. Maakohus on valesti tõlgendanud PKS §-i 101 ja 102 lg-t 2, leides et seaduses on antud ammendav loetelu, mis on alus elatise väljamõistmiseks alla miinimumi. Selline käsitlus on väär. Mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu seisukoha kohaselt olla ka muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ü lalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Maakohus on loetlenud kohustatud vanema materiaalsed võimalused, kuid ei ole hinnanud tema toimetulekuvõimet hagi rahuldamise korral. Maakohus ei ole hinnanud laste tegelikke vajadusi sel perioodil, asjaolu, et kostja täitis ülalpidamiskohustust vastavalt kokkuleppele, on täitnud osaliselt ülalpidamiskohustust ka vahetu ülalpidamise andmise teel ajal, mil lapsed on olnud temaga. Lisaks viitas kostja ka riiklikele peretoetustele ning tulumaksutagastusele, mille arvelt on laste vajadused osaliselt kaetud. Ka edasiulatuva elatise osas ei ole kohus õigesti hinnanud kostja põhjendatud vastuväiteid. Kohus on hagi rahuldamisel jätnud suurema osa laste ülalpidamiskuludest põhjendamatult kostja kanda. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohtadega laste kulude arvestamisel. Koolikohustuse täitmise ja ravikulude suurus ülepaisutatud. Kohus nõustus, et koolikohustuse täitmisele kulub 70 eurot kuus, arvestades sinna hulka ka kulud treeningu riietele, mida arvestati ka riietuse kulu all. Viidatud summa võimaldab igal kuul soetada uue koolivormi. Ei ole eluliselt usutav, et laste ravimitele kulub 30-40 eurot iga kuus ning mõlemad lapsed tarvitavad 5

(8)Tsiviilasi nr 2-17-6395 aastaringselt antibiootikume. Hagejad ei tõendanud krooniliste haiguste või erivajaduste olemasolu ning pidevat ravimite vajadust sellises määras. Maakohus luges üldteada asjaoluks, et õhtuti ei ole väikelastel Tallinnas turvaline liikuda ning hagejate isa peab neid transportima isikliku autoga. Samas ei nähtu esitatud tõenditest ega ka kohtulahendist, kuhu, miks ja mis kellaajal peab lapsi autoga viima-tooma, et tagada nende turvalisus. Kohus ei põhjendanud, miks ta peretoetuse või tulumaksutagastusega ei arvestanud. Kostja viitas ka mastaabisäästule. Vaatamata sellele, et lapsed on eri soost, on kahe lapse ülalpidamiskulu proportsionaalselt väiksem kui üksiku lapse puhul. Kohus ei hinnanud seda. Kostja sissetulek ning materiaalsed võimalused ei luba käesoleval ajal täita ülalpidamiskohustust suuremas määras kui 150 eurot lapse kohta kuus ilma, et tema enda toimetulek oleks võimalik. Kohtuotsusest nähtub, et kostjal puudub vara, mille arvelt oleks võimalik ülalpidamiskohustust täita. Kostja omandab keeleoskust ning ametit, et perspektiivis tagada eelkõige lastele parem toimetulek. Hagejate menetluskulude nimekiri on e-toimiku andmetel tehtud nähtavaks ja vastu võetud 17.01.2018.a ning kohtuotsus tehti teatavaks 18.01.2018.a, seega kostjal ei olnud aega, et vastuväiteid esitada. Maakohus oleks pidanud hagejate menetluskulude nimekirja jätma tähelepanuta, kuivõrd see esitati hilinenult. Vastustajate seisukoht

1. Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hagejate hagid tagasiulatuva elatise, s.o enne hagi esitamist perioodi eest rahuldamata. Muus osas tuleb saata tsiviilhagi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
3. Käesolevas tsiviilasjas esitas kaks hagejat elatise maksmisele suunatud hagid ühe kostja vastu. Kahte hagi menetleti samas menetluses. Hagejad esitasid hagid 21.04.2017.a ning palusid välja mõista lisaks edasiulatuvale elatisele ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 20.04.2016.a kuni 20.04.2017.a. Selle perioodi osas väitsid nii hagejad kui ka kostja, et kostja maksis hagejatele elatist summas 100 eurot kummagi lapse kohta kuus. Tagasiulatuva elatise nõue tuleneb sellest, et laste vajadused olid suuremad ja laste ema ei maksnud 100 eurot ületavat elatist. Sellele nõudele vastu vaieldes märkis kostja, et tagasiulatuva elatise nõue tuli talle üllatusena, sest tal oli laste isaga 100 euro suuruse elatise maksmise osas kokkulepe ja laste isa ei nõudnud kordagi enne kohtusse pöördumist täiendava või suurema elatise maksmist. Sellele väitele laste isa vastu ei vaielnud. Vastav küsimus oli arutusel ka 25.09.2017.a kohtuistungil, kus hagejate esindaja sellesisulise suulise kokkuleppe olemasolu ka kinnitas (vt t I kd lk 68 jj). Ringkonnakohus leiab, et tagasiulatuva elatise maksmise nõue tuleb jätta rahuldamata. Laste emal (kostjal) oli laste isaga, kelle juures lapsed elavad ja kes lapsi ka käesolevas menetluses seadusliku esindajana esindab, kokkulepe, et laste ema maksab kummalegi lapsele elatist 100 eurot kuus. Laste isa enne elatishagi kohtusse esitamist ei nõudnud kordagi suurema elatise maksmist. Nendel asjaoludel tuleb vastava perioodi osas elatise andmise kohustus kohaselt täidetuks lugeda. Elatise andmine on pidev tegevus ning vajadustest, kuludest ja asjaolude muutumisest tuleb pidevalt ja koheselt teada anda. Käesoleval juhul asetaks sellisel viisil tagasiulatuvalt esitatud elatise nõue kostja põhjendamatult raskesse olukorda. Eespool toodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega hagid jäetakse selles osas rahuldamata. 6

(8)Tsiviilasi nr 2-17-6395

1. Alates hagi esitamisest edasiulatuva elatise nõuete osas tuleb saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja vaidles elatisenõuetele vastu muuhulgas seetõttu, et väitis, et laste vajadused on alla miinimummäära ja vajadused on veelgi väiksemad kui see, mida hagejad on üritanud näidata. Kostja leidis, et sellises olukorras mõistetaks temalt välja elatis enam kui pooles ulatuses, milleks alust ei ole.
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendatud ainuüksi juba seetõttu, et juba eelmisel aastal maakohtule esitatud hagiavalduses, millega nõuti kostjalt kummalegi lapsele elatise maksmist summas 235 eurot kuus, väideti, et kummagi lapse vajadused on väiksemad. Eelduslikult lasub kummalgi vanemal võrdne kohustus lapsi ülal pidada. Hagejad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja peaks lapsi ülal pidama rohkem kui pooles ulatuses. Juhul kui kostjalt mõistetaks välja elatis eelmise aasta osas summas 235 eurot lapse kohta kuus, peaksid ühe lapse põhjendatud vajadused olema 470 eurot. Hagiavalduses on aga väidetud, et lapse vajadused on ühe lapse puhul 435 eurot ja teise lapse puhul 445 eurot kuus lapse kohta. Sellele vastuolule juhtis kostja maakohtu menetluses korduvalt tähelepanu, kuid maakohus seda vastuolu ei kõrvaldanud ega tegelenud selle küsimusega otsuses üldse. Hagejad palusid välja mõista ja maakohus rahuldas elatisenõuded selliselt, et kostjal lasub kohustus maksta elatist igakordses miinimummääras. Alates 01.01.2018.a on elatise miinimummäär 250 eurot. Seega peaksid lapse vajadused olema alates 01.01.2018.a 500 eurot kuus ühe lapse kohta. Seda, et laste vajadused sellised oleksid, ei ole hagejad väitnud. Seega ei saa elatise nõutud suuruses väljamõistmine olla ainuüksi juba sellel põhjusel õiguspärane.
3. Kuna hagiavaldusest nähtuvalt on laste vajadused nõutust väiksemad ja kuna laste ema vaidlustas laste vajaduste suuruse, tuleb laste vajaduste suurust hinnata. Laste ema esitas hulgaliselt väiteid, millega ta muutis usutavaks selle, et konkreetsed kuluread, mis kajastavad laste vajadusi, ei saa sedavõrd suured olla. Esiteks juhtis laste ema hagejate ja kohtu tähelepanu sellele, et laste vajadused ei ole avatud (lahti seletatud) ning ei ole seetõttu kontrollitavad. Teiseks muutis laste ema usutavaks selle, et mitmed laste vajadusi kajastavad kulugrupid ei saa eluliselt võetuna sedavõrd suured olla.
4. Olukorras, kus hagejad väidavad ka ise, et laste vajadused on alla miinimumi, tuleb mingis konkreetses suuruses elatisehagi rahuldamiseks tuvastada see täpne suurus, mille osas on elatisehagi rahuldamine põhjendatud. Olukorras, kus elatisehagi rahuldamine nö miinimummääras ei saa kõne alla tulla, peab kohtuotsusest nähtuma, miks tuleb elatisehagi rahuldada just mingis muus konkreetses suuruses. Sealhulgas peab kohtuotsusest nähtuma, miks ei saa elatisenõuet rahuldada suuremas ulatuses või miks ei tule nõuet rahuldada väiksemas ulatuses. Selleks tuleb hinnata elatist saama õigustatud laste tegelikke ja põhjendatud vajadusi. Vajadused tuleb kohtu ette tuua elatise nõude esitanud hagejatel ning alles seejärel kui hagejad on oma vajadused kohtu ette toonud, saab kohus vajadusi ja nende põhjendatust hinnata. Juhul, kui hagejad ei too oma vajadusi kohtu ette viisil, mis vajaduste olemasolu ja põhjendatuse hindamist võimaldab, tuleb kohtul täita selgitamiskohustust ja vajadusel selgitada, mida tuleb kohtu ette tuua ja millises osas valitseb ebaselgus. Vajaduste kohtu ette toomine ei saa olukorras, kus vajadusi ja vajaduste põhjendatust on vaja kontrollida, tähendada seda, et hagejad üksnes nimetavad üldsõnaliselt ja konkretiseerimata kujul summad, mida nad enda vajadusteks peavad.
5. Üksnes juhul, kui kulutused on sellisel viisil avatud, saab kostja kuludele vastu vaielda. Kuludele ja vajadustele sisuline vastuvaidlemine eeldab seda, et kulud ja vajadused on sisuliselt avatud. Juhul, kui hagejate esindaja väidab paljasõnaliselt ja täpsustamata viisil, et kulud ja 7

(8)Tsiviilasi nr 2-17-6395 vajadused lihtsalt on mingis konkreetses suuruses, ei ole kostjal võimalik hageja väiteid hinnata ega ka väidetele vastu vaielda.

1. Kulude ja vajaduste tuvastamine ei saa toimuda üldsõnaliselt. Nii ei saa kohtu järeldus, et konkreetses suuruses kulud on põhjendatud, piirduda sisuliselt sellega, et lapsed on kasvavas eas ja vajavad toitu ja et lapsed kasvavad riietest kiiresti välja.
2. Kuigi hagejad ei esitanud oma vajadusi viisil, mis võimaldaks vajadusi ja vajaduste katmiseks vajalikke kulusid hinnata, muutis kostja usutavaks, et hagejate vajadused ja kulud ei saa eluliselt võttes sedavõrd suured olla.
3. Nii muutis laste ema usutavaks, et lastele ei saa olla vajalik osta ravimeid 30 ja 40 euro eest kuus. Kostja väitis, et tegemist on üldiselt tervete lastega. Kostja väitis hagejate esindajale vastu vaieldes, et kui antibiootikumid maksavad 10-15 eurot kuus, siis ei saa olla nii, et hagejad peaksid pidevalt antibiootikume võtma. Laste ema muutis usutavaks ka selle, et laste koolikohustuste täitmisele minev summa ei saa, vähemasti hagejate seadusliku esindaja poolt esile toodu järgi sedavõrd suur olla. Kostja muutis usutavaks, et kui hagejate esindaja hinnangul kulub koolikohustuse täitmisele 70 eurot kuus lapse kohta, siis saaks iga kuu osta uue koolivormi komplekti. Kosja muutis usutavaks, et transpordikulu ei ole arusaadav ega kontrollitav. Ka toiduvajadus ei ole kontrollitaval viisil avatud. Kostja muutis usutavaks ka selle, et eluasemekulud ei tarvitse sellises suuruses olla ning esitatud kujul ei ole need ka kontrollitavad.
4. Arvestades seda, et kostja ei saa konkreetseid vastuväiteid esitada olukorras, kus hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid piisava selguse ja täpsusega, ei saa kostja asuda enda õigusi kaitsma enne, kui hageja ei ole hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid kohtu ette toonud. Kuna kostja vaidles laste sellises suuruses vajadustele ja kulude põhjendatusele vastu, pidid hagejad ja maakohus mõistma, et hagejatel tuleb oma vajadused avada. Hagejad seda teinud ei ole. Kuna käesolevate hagide puhul on hagide rahuldamise eelduseks olevad esmased asjaolud kohtu ette toomata, tuleb saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uue arutamise käigus tuleb kohtul selgitada hagejatele, millise täpsusega tuleb hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud kohtu ette tuua.
5. Apellant esitas apellatsioonimenetluses uue tõendi. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks lahendamiseks, tuleb apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmisest keelduda. Tõend ei ole vajalik apellatsioonimenetluses. Kostja saab tõendi esitada maakohtule asja uue arutamise käigus ning tõendi asjakohasust ning lubatavust saab hinnata maakohus asja uue arutamise kontekstis. Kuna tõend esitati elektrooniliselt, siis tõendit apellandile füüsiliselt ei tagastata, vaid see eemaldatakse toimikust. 18 Menetluskulude jaotus kuulub määramisele asja lõpliku lahendamise tulemustest lähtuvalt. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 8