Tsiviilasi nr: 2-18-3793 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-18-3793 Määruse tegemise aeg ja koht 12.07.2018, Tallinn Kohtuasi Eesistuja Indrek Parrest, l
) § 159 lg 3 kolmanda lause kohaselt ei või osaühing tagada osaühingu osa omandamiseks võetavat laenu. Tagatislepinguga kostja II hoonestusõigusele seatud hüpoteegid tagavad aga kostja II osa omandamiseks võetud laenu. Sisuliselt on praegusel juhul laenu tagamine samatähenduslik laenu andmisega, sest ilma tagatiseta ei oleks PJV AS-ile laenu antud.
§ 159
lg 1 p 1 järgi ei või osaühing anda laenu osaühingu osa omandamiseks.
§ 159
lg 2 sätestab keelu ka emaettevõtjale laenu andmisel tütarettevõtja osa omandamisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Hageja leiab, et tagatiskokkulepe on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (
§ 159lg 1 p 3, § 159 lg 2, § 159 lg 3) ning on seetõttu Ts
ÜS § 87 tulenevalt tühine. Hageja palub hagiga tuvastada tagatislepingus sisaldunud tagatiskokkulepete tühisus. 2.
- Hageja leiab, et tal on tuvastushuvi tuvastusnõude esitamiseks, kuna ta on kostja II võlausaldaja pankrotimenetluses, talle kuulub teise järgu nõue. Pandiga tagatud tunnustatud nõue on esimese järgu nõue. Kuivõrd kostjal II puudub muu oluline vara peale hoonestusõiguse, siis tagatiskokkuleppe kehtivuse korral läheb kogu hoonestusõiguse müügist saadav tulem hüpoteegipidajale, s.o kostjale I. Kui aga selgub, et tagatiskokkulepe on tühine, on pankrotihalduril õigus nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist. Hüpoteegi kustutamise korral jäävad kostja II pankrotimenetluses alles vaid teise järgu nõuded ning nõuete omanikel on lootust hoonestusõiguse müügi korral saada tulemi arvelt enda nõuete katteks raha. Seega sõltub tuvastusnõude lahendamisest, millist tulemit on hagejal võimalik kostja II pankrotimenetlusest saada.
- Kostjad on maakohtule esitatud seisukohtades palunud jätta hagi menetlusse võtmata ja hagi tagamise taotluse rahuldamata. Maakohtu määrus
- Harju Maakohus keeldus 22.03.2018 määrusega TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning andis kostjatele võimaluse menetluskulude nimekirjade esitamiseks 7 päeva maakohtu määruse jõustumisest arvates. 4.
- Kohus nõustus kostjatega, et hagis esitatust ei nähtu, et hagejal oleks õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1) tuvastamaks 25.01.2011 lepingus sisaldunud tagatiskokkulepete tühisus. Hagi kohaselt olid nimetatud lepingu osapoolteks kostja II, Luminor, PJV AS, Marfin Pank 3
(7)Tsiviilasi nr: 2-18-3793 Eesti AS, Fedata Invest OÜ ja Eesti Vabariik. Hageja ei olnud ei lepingupooleks ega ka lepinguga soodustatud ega kaitstud isikuks. 4.
- Maakohus leidis Riigikohtu praktikale tuginedes, et asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav. 4.
- Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei tekita, lõpeta ega muuda 25.01.2011 lepingus sisaldunud tagatiskokkulepped hageja õigusi ei lepingupoolte ega teiste isikute suhtes. Need ei mõjuta mitte mingil moel mõnd hageja asjaõiguslikku positsiooni. Seetõttu asus kohus seisukohale, et hagejal puudub õiguslik huvi tuvastamaks 25.01.2011 lepingus sisaldunud tagatiskokkulepete tühisus. Kohus nõustus ka kostja I märgituga, et kostja I ei ole igal juhul kohaseks kostjaks, kuna kostja I 25.01.2011 lepingu osapooleks ei olnud. Lepingu tühisuse tuvastamise nõudes on kohasteks kostjateks lepingu osapooled. 4.
- Kohus nõustus kostjatega ka selles osas, et isegi kui hagejal oleks õiguslik huvi tagatiskokkulepete tühisuse tuvastamise nõudmiseks, ei oleks hagi rahuldamine hageja väljatoodu alusel sellegipoolest võimalik. Hageja oli välja toonud, et tagatiskokkulepped on tühised TsÜS § 87 alusel seaduses tuleneva keelu rikkumise tõttu. Vastav seadusest tulenev keeld on hagi kohaselt
§ 159
lg 3, mille kolmanda lause järgi osaühing ei või tagada osaühingu osa omandamiseks võetavat laenu. Kohus leiab, et kostjad on õigesti märkinud, et tulenevalt
§ 159
lg-st 4 ei too lõikes 3 sätestatud keelu rikkumine kaasa tehingu tühisust, kuid isik, kelle laenu tagati, peab hüvitama tagamisega osaühingule tekkinud kahju. Hagis esitatust ei nähtu, et tagatiskokkulepetega oleks rikutud
§ 159lg-s 1 või lg-s 2 sätestatud laenu andmise keeldu.
Hageja väide, et laenu tagamine on samatähenduslik laenu andmisega, oli maakohtu hinnangul sisutu. Laenu tagamine ei ole samastatav laenu andmisega. Laenu andjaks ei olnud hagi kohaselt kostja II. Kohus leidis, et hagis toodud asjaoludel puudub hagil rahuldamise perspektiiv. Seetõttu ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 4.
- Eelmärgitust tulenevalt keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel seoses õiguskaitsevajaduse puudumisega tuvastushagi menetlemise osas ning põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 4.
- Kuivõrd maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast, ei lahendanud maakohus ka hageja taotlust hagi tagamiseks. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu 22.03.2018 määruse tühistada ning saata asi tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 4
(7)Tsiviilasi nr: 2-18-3793 5.
- Hageja on vaidlustanud määruse täies ulatuses. Hageja leiab, et maakohus on kaevatava määruse tegemisel kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ning teinud seetõttu eksliku järelduse sellest, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. 5.
- Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. 5.
- Hageja leiab, et hagiavalduses toodud asjaolude põhjal ei saa teha järeldust, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Liiati veel olukorras, kus teises kohtumenetluses (asjas nr 2-14-62074) on täpselt samadel asjaoludel kolmas isik Osaühing Vangent Assets taotlenud kohtult täitemenetluse peatamist, väites, et tagatiskokkulepe võib olla tühine ning kohus on neil asjaoludel taotluse rahuldanud ning täitemenetluse peatanud. Kohus on asjas nr 2-14-62074 leidnud, et samas faktilises ja õiguslikus olukorras esineb alus hagi tagamiseks ja täitemenetluse peatamiseks, mistõttu on mõistmatu, miks käesolevas tsiviilasjas leiab kohus, et ei ole isegi alust hagi menetleda. Ainuüksi kahes kohtulahendis toodud vastukäivad kaalutlused tingivad käesoleva määruskaebuse rahuldamise ning asja sisulise menetluse. 5.
- Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 pärineb
- aastast. Riigikohus on hiljem kohtupraktikat oluliselt muutnud ning TsMS § 368 lg 1 kohaldamist ja tuvastamise õigusliku huvi mõistet laiendanud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 kohaldas Riigikohus enne 01.01.2016 kehtinud TsMS-i, mis ei sisaldanudki kehtiva TsMS § 368 lg-ga 1 võrreldavat sätet. Käesoleval juhul on hageja selgitanud, et hageja on kostja II võlausaldaja, kellel on teise rahuldamisjärgu nõue. Hagi tulemusest sõltub see, kas pankrotimenetluses müüdava hoonestusõiguse tulemusena laekuv tulem jaotatakse võlausaldajate (sealhulgas hageja) vahel või on kogu tulemit õigustatud nõudma kostja I kui tühise tagatiskokkuleppe alusel kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidaja. Hagejal on põhjendatud huvi tuvastamaks, kas hoonestusõiguse müügist laekuv raha kuulub pankrotivõlausaldajate vahel jagamisele või kostjale I väljamaksmisele. Sellele tuginedes leiab hageja, et käesolevas asjas esineb sisuliselt sarnane olukord, nagu Riigikohtu lahendis asjas nr 3-2-1-79-
- Sellises olukorras ei saa tuvastushuvi eitada. 5.
- Hageja on hagiavalduses viidanud ka
§ 159lg-le 2.
Hageja on selgitanud, et õigussuhte asjaolusid arvesse võttes, oli praegusel juhul kostja II poolt antud tagatis sisuliselt identsete tagajärgedega, mis olnuks laenu andmine. Seda põhjusel, et laenu andis küll Luminor, kuid laenu tagas kostja II tema hoonestusõigusele seatud hüpoteegiga. Laenusaaja ei ole laenu tagasi maksnud. Laenu tagasimaksmine kostja II hoonestusõiguse müügist saadava tulemi arvelt. Seega ei ole mingisugust vahet, kas kostja II tagas PJV AS-i laenukohustust või andis ise laenu. Mõlemal juhul tooks (ja antud juhul tõi) PJV AS-i laenu tagasi maksmata jätmine kaasa selle, et laenu maksab kinni kostja II. Seetõttu on eristuse tegemine ebamõistlik. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et laenu tagamine võib tuua kaasa samad tagajärjed, mis esineksid keelu alla langevatele isikutele laenu andmisega. Seega, kui nii tagatise kui ka laenu 5
(7)Tsiviilasi nr: 2-18-3793 andmise tagajärjed on samad, puudub mõistlik põhjus sellise tehingu tagajärgede eristamiseks tagatise ja laenu korral. Menetluse edasine käik
- Kostja I palub vastuses määruskaebusele jätta kaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kostja II on teatanud, et toetab kostja I seisukohti ja ei soovi midagi nendele seisukohtadele täiendavalt lisada.
- Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
- Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 9.
- Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hagejal puudub õiguslik huvi tuvastamaks 25.01.2011 lepingus sisaldunud tagatiskokkulepete tühisust, ning et isegi kui hagejal oleks õiguslik huvi tagatiskokkulepete tühisuse tuvastamise nõudmiseks, ei oleks hagi rahuldamine hageja väljatoodu alusel sellegipoolest võimalik. Ringkonnakohtu arvates on maakohus neid järeldusi piisavalt põhjendanud ning asja materjalide põhjal ei ole ringkonnakohus tuvastanud ka muid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis võiksid kaasa tuua maakohtu määruse tühistamise. 9.
- Hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades võib kostja II olla PJV AS poolt kostja II osa ostmiseks võetud laenu tagamisel rikkunud
§ 159
lg 3 kolmandas lauses sätestatud keeldu, mille järgi ei või osaühing tagada osaühingu osa omandamiseks võetavat laenu. Samas tuleneb
§ 159
lg-st 4, et paragrahvi lõikes 3 sätestatu rikkumine (erinevalt lõigetes 1 ja 2 sätestatud keeldude rikkumisest) ei too kaasa tehingu tühisust, kuid isik, kelle laenu tagati, peab hüvitama tagamisega osaühingule tekkinud kahju. Hageja poolt hagiavalduses
§ 159
lg-le 2 viitamine ei oma määravat tähtsust, sest kohus kohaldab õigust ise ning ei ole seotud poolte õiguslike väidetega. Hageja käsitlus, nagu tuleks kostja II poolt laenu tagamist samastada laenu andmisega, ei ole kolleegiumi hinnangul õiguslikult põhjendatud ning muudaks
§ 159lg-st 4 tuleneva seadusandja poolt vajalikuks peetud eristuse sisutühjaks.
9.3. Maakohtu poolt viidatud Riigikohtu 11.04.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 väljendatud seisukohad ei ole Riigikohtu tsiviilkolleegiumi hilisemas praktikas põhimõtteliselt muutunud. Nii on Riigikohus veel 09.04.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14 tehtud otsuse p-s 22 rõhutanud, et võlaõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi 6
(7)Tsiviilasi nr: 2-18-3793 leping mõjutab, kelleks on vähemasti üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid. Sama lahendi p-s 17 on Riigikohus kinnitanud seotust varasema seisukohaga, et käsutustehingu tühisuse tuvastamise hagi esitamise õigus on tehingu pooltel, muu isik saab tugineda käsutustehingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi, st asjaõiguslikku positsiooni või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. 9.
- Hageja poolt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-10 on tehtud oluliselt teistsugustel asjaoludel. Seega ei ole võimalik selle lahendiga käesolevas asjas arvestada. Tsiviilasjas nr 3-2-1-79-10 tehtud lahend käsitles olukorda, kus surnud abikaasa pärija soovis lõpptulemusena saada kaasomandina pärandvarasse kuuluva asja ainuomanikuks või talle kuuluva mõttelise osa eest hüvitist. Pärija saab õigusjärgluse kaudu pärandaja õigused ja kohustused. Praegusel juhul ei anna hagiavalduses märgitud asjaolud alust arvata, et hageja oleks tagatisekokkuleppe osapoolte õigusjärglane. 9.
- Samuti on TsMS § 368 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 kohaldamise seisukohalt asjakohatu hageja poolt toodud paralleel tsiviilasjaga nr 2-14-
- Nimetatud tsiviilasjas on põhihagi esemeks võlaõiguslikust kokkuleppest tulenev väidetav tasunõue (st sooritusnõue) ning üksnes hagi tagamise taotluses on hageja Osaühing Vangent Assets tuginenud mh väitele, et tagatiskokkulepe võib olla tühine. Lisaks ei ole tsiviilasjas nr 2-14-62074 tehtud otsustused käesolevas menetluses kohtu ega poolte jaoks siduvad.
- Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (määruskaebuse esitaja) kanda. Maakohus määrab määruskaebuse menetlemise kulud rahaliselt kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-s 2 sätestatule.
- Seoses kohtunike L. Arrak ja E. Liiv puhkusega asendasid neid vastavalt ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaanile määruskaebuse lahendamisel kohtunikud K. Kirspuu ja G. Kivinurm. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Krista Kirspuu Gaida Kivinurm 7
(7)