) § 150 lg 2 p 2 alusel saada tagasi pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu 150 eurot ning jättis muud menetluskulud
5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulud hageja enda kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt andis kostja oma käitumisega hagejale põhjuse pöörduda nõudega kohtusse ning rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Maakohus jättis seega ebaõigesti kohaldamata
6. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse tervikuna ja teha asjas õigeksvõtul põhineva otsuse ning jätta
Alternatiivselt palus kostja jätta hageja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud kostjal kavatsust vaidlustatud otsust täita, seega ei põhjustanud kostja enda käitumisega hageja kohtusse pöördumist. Hageja oleks ka võinud kostjale teatada oma soovist kohtusse pöörduda, mis oleks aidanud kohtuvaidlust vältida. 2
lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks menetluskulude jaotuse (määruse resolutsiooni p 3). Kostja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning kostja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
Nimetatud sätte lõike 3 teise lause järgi võib hageja esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).
lg 1 esimese lause järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Praegusel juhul lõpetas maakohus asjas põhjendatult menetluse hagist loobumise tõttu. Hageja esitas maakohtule hagist loobumise avalduse ning aluseid hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks ei olnud. Seega tuli asja menetlus
Kuna menetlus tuli lõpetada, ei olnud maakohtul enam võimalik rahuldada hagi õigeksvõtu tõttu, nagu seda taotles kostja. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja määruskaebuse rahuldamata. 11. Maakohus määras õigesti, et
lg 2 p 2 alusel on hagejal hagist loobumise tõttu õigus tagasi saada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning teise poole riigilõivust mõistis kohus hageja kasuks välja kostjalt. Ringkonnakohtu hinnangul on aga maakohus põhjendamatult kohaldanud poolte muude menetluskulude (õigusabi kulude) nende enda kanda jätmisel
lg-t 4, mille järgi võib jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Asjaolusid, mis äärmisele ebaõiglusele viitaksid, ei esine. Ühingu otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise hagid on igapäevased ning üldise kohtupraktika kohaselt jagatakse nendes asjades menetluskulud üldiste reeglite järgi. Asjaolu, et ühing peab vastutama tema liikmete või osanike poolt vastu võetud otsuste vaidlustamisel menetluskulude eest, juhul, kui hagi rahuldatakse, ei anna alust järeldada äärmist ebaõiglust. 12.
sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimati nimetatud juhul kannab kostja hageja menetluskulud (
Kuna üldjuhul jäetakse hagist loobumise korral menetluskulud hageja kanda ja sellest põhimõttest erinev menetluskulude jaotus on erandlik, saab kohus
lg-st 1 tulenevalt määrata
lg-s 4 sätestatust erineva menetluskulude jaotuse üksnes siis, kui hageja esitab asjaolud, mille alusel saab kohus tõendatuks lugeda, et kostja täitis pärast hagi esitamist hagi esemeks oleva nõude. 13. Praeguses asjas esitas hageja nõude, milles palus tuvastada kostja 23.11.2017.a osanike koosolekul vastu võetud päevakorrapunkti nr 2 tühisuse. Nimetatud päevakorrapunkti all võeti 3
lg 5 järgi kõik menetluskulud, välja arvatud hagejale tagastamisele kuuluv riigilõivu osa, jätta kostja kanda. Taolisi erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse jätta äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud
Kuna hageja pöördus avaldusega kohtusse kostja otsuse vaidlustamise tähtaja viimasel päeval, kostja oli teadlik hageja soovist kasutada osaühingu osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade märkimisõiguse eesõigust võrdeliselt oma osa suurusega, kuid kehtiv kostja otsus seda ei võimaldanud, ei olnud ilmselgelt võimalik pooltel vaidlust lahendada kohtuväliselt. Seetõttu ei saa menetluskulude jaotuse üle otsustamisel pidada erandlikuks olukorda, et hageja pöördus nõudega kohtusse sellest vahetult kostjat teavitamata. 15.
16. Vastavalt
lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus
§-s 177 sätestatud korras. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.