KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-9577 Ts

§ 37

lg 11 kohaselt ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Varasuhe lõpeb abielu lõppemisega ehk siis antud juhul lahutusega 15.05.

2. Seega tuleb vara jagada just 15.05.2017 seisuga. Selleks ajaks olid sõidukid võõrandatud ja seega ei peaks neid ühisvarana jagama.
3. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et kostja omas ühisvaraga tehingute tegemiseks abikaasa nõusolekut. Kostja möönab, et tegi tehingud ilma abikaasa nõusolekuta, kuid leiab, et hageja on suuliselt tehingutega nõus olnud ja tehingud hiljem heaks kiitnud ekirjades, kui kinnitas, et ei nõua mingit raha, kuigi leiab, et tehingutest oleks kostja pidanud teda teavitama. Maakohus leidis, et ühestki esitatud tõendist ei ilmne hageja hilisemat heakskiitu tehingutele. 19.

§ 34

lg 3 kohaselt, kui ühisvara väheneb ühe abikaasa süülise käitumise või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada pool võõrandatud sõidukite väärtusest.

1. Hageja esitatud tõend Ford Cargo maksumuse kohta on esitatud 1989.a välja lastud sõiduki kohta ja ei ole seetõttu kohaldatav käesoleval juhul. Kohus ei leidnud kasutatud autode pakkumistest ühtegi 1981.a. välja lastud sõidukit, mistõttu on alust arvata, et selle aastakäigu sõidukeid käibes eriti ei liigu ja seetõttu saab selle väärtuseks määrata tehingu väärtuse, 600 eurot.
2. Saab 9-3 keskmiseks hinnaks kasutatud autode turul võiks olla 1600 eurot, mistõttu kostja poolt selle müümisel märgitud hind on tugevalt alla turuhinna. Kohus määrab sõiduki väärtuseks 1600 eurot. Seega kahe sõiduki väärtus on kokku 2200 eurot, millest poole, see on 1100 eurot on kostja kohustatud hagejale hüvitama.
3. Seoses hagi osalise rahuldamisega jättis maakohus TsMS § 162 järgi menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel makstud riigilõiv 300 eurot, mille kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja. Apellatsioonkaebuse põhjendused
4. Kostja palub tühistada Pärnu Maakohtu 15.09.2017 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning muuta menetluskulude jaotust ja jätta hagimenetluse ning apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.
5. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus ei ole võtnud seisukohta mitmete kostja väidete osas ega ole põhjendanud, miks ta kostja väidetega ei nõustu, samuti on jätnud maakohus otsuses osa kostja esitatud tõenditest analüüsimata ja on otsuses tõendeid kogumis ebaõigesti hinnanud.
6. Kostja on kogu menetluse jooksul olnud seisukohal, et abielu jooksul soetati kaks sõidukit. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid tõendamaks oma väidet kolme sõiduki ühisvarasse soetamise kohta.
7. Maakohus asus ekslikult seisukohale, et pooltel puudub vaidlus asjaolu üle, et nende abielu jooksul soetati ka Ford Cargo, mis osteti varuosadeks.
8. Hageja 11.04.2017 e-kirjast nähtub, et hageja kinnitab, et ta oli varasemalt nõus sõidukite võõrandamisega. Kohus on vaatamata eeltoodule asunud seisukohale, et ühestki esitatud tõendist ei ilmne hageja hilisemat heakskiitu tehingutele.
9. 0.09.2017 e-kirjas maakohtule ei lükanud hageja kostja väiteid ümber selle kohta, et ta andis sõidukite müügiks nõusoleku ja kiitis tehingud hiljem heaks. Hageja asus hoopis seisukohale, et kohtule esitatud e-kirjad on kirjutatud hirmust kostja vastu, samas nähtub kirjast hageja soe suhtumine kostja vastu.
10. Lisaks eeltoodule on maakohus jätnud tähelepanuta kostja poolt kohtule 04.09.2017 esitatud sõiduki Ford Gargo 0811 võõrandamislepingu, millest nähtub, et kostja müüs märgitud sõiduki 600 euro eest seetõttu, et sõiduk müüdi EE-le, et vabaneda temalt võetud laenust, mis oli ühisvaral lasuv kohustus.
11. Müüdud SAAB 9-3 turuväärtus ei olnud 1600 eurot, sest auto ei olnud tehniliselt korras. Auto müüdi, arvestades sõiduki tegelikku tehnilist seisukorda, mida tõendab 10.
12. 2017 müügileping. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ei võinud avariilise elektroonikarikkega sõiduki turuväärtus selle müümise hetkel olla 400 eurot. Ringkonnakohtu seisukoht
13. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus hagi osalise rahuldamise kohta on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb selles osas TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsust tuleb muuta menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
14. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lgst 6 tulenevalt neid ei korda.
16. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
17. Vaidlust ei ole selles, et abielu jooksul omandati sõiduauto SAAB 9-3, 2003.a väljalase ja veok FORD Cargo 0811, 1981.a väljalase, mis mõlemad võõrandati kostja poolt abielu kestel. Pooled vaidlevad selle üle, kas autod võõrandati kostja poolt hageja nõusolekul või ilma selleta.

§ 34

lg 3 sätestab, et kui ühisvara väheneb ühe abikaasa tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Asjas on esitatud mõlema auto kirjalikud müügilepingud, kus puudub hageja nõusolek. Hageja nõusolek ega ka tehingute hilisem heakskiitmine ei ilmne ka kostja poolt viidatud 11.04.2017 e-kirjast. Nimetatud kiri algab lausega „Nagu ma aru saan, kirjutasid sa autod ümber. Nii nagu lambad salaja selja taga“, millest nähtub üheselt, et autod võõrandati kostja poolt ilma hageja tehteavalduseta. Samuti ei saa tehingute hilisemaks heakskiitmiseks pidada lauset „Ei hakka ma Su käest mingit raha nõudma, küll aga oleksid võinud käituda ausamalt ja oma tegudest teavitada, nii nagu aus ja õiglane inimene teeb“ (tl 55).

1. Kostja apellatsioonkaebuse väited, et Ford Cargo pole kunagi olnud kostja nimele registreeritud, ei ole asjakohased, kuna maakohus ei ole selle eest hüvitist kostjalt välja mõistnud.
2. Paljasõnalised on kostja väited maakohtu poolt sõidukitele määratud valede hindade osas. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja poolt esitatud tõendid sarnaste autode keskmise turuhinha kohta ja kohtu põhjendusi hindade määramisel. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit sõiduauto SAAB 9-3 tehnilise seisukorra kohta. Müügilepingus tehtud märge, et ostja on teadlik, et sõiduk on avariiline ja elektroonika rikkega, ei tõenda iseenesest auto tegelikku tehnilist seisukorda. Maakohus on tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et auto müüdi alla turuhinna, mida kostja pole ümber lükanud.
3. Maakohus ei jätnud tähelepanuta sõiduki Ford Gargo 0811 võõrandamislepingut, millest nähtub, et kostja müüs märgitud sõiduki 600 euro eest seetõttu, et sõiduk müüdi EE-le, et vabaneda temalt võetud laenust, mis oli ühisvaral lasuv kohustus. Maakohus ongi sõiduki väärtuseks hinnanud müügilepingu järgse hinna 600 eurot, mida pole vaidlustatud. Seetõttu ei oma tähtsust, miks pooled nii madalas hinnas kokku leppisid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning selles osas tuleb maakohtu otsust muuta. Maakohus tugines TsMS § 162 lg-le 1, mille kohaselt hagi rahuldmisel jäetakse menetluskulud kostja kanda. Samas rahuldas maakohus hagi üksnes osaliselt. Hageja palus välja mõista hüvitise 2300 eurot, maakohus mõistis välja 1100 eurot. Menetluskulude jaotust hagi osalisel rahuldamisel reguleerib TsMS § 163 lg 1, mille kohaselt hagi osalisel rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid poolte endi kanda.
5. Ringkonnakohus jätab maakohtu menetluskuludest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu võrdselt poolte kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
6. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt üksnes menetluskulude jaotuse osas, jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
7. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
8. Maakohtu menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, see on 150 eurot.
9. Ringkonnakohtu menetluses hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar