lg 1, § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Ilmar Kukk – elukoht *, suvekodu *, isikukood 37006150240, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 29.04.2016 otsusega
lg 1, § 120 lg 1 järgi
MS § 238 lg 2 alusel liitkaristusena rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o 600 eurot,
Kaitsja Kannatanute esindaja Advokaat Peep Rajavere Advokaat Toomas Liiva RESOLUTSIOON 1.Süüdi mõista Ilmar Kukk
3.Süüdi mõista Ilmar Kukk
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud 4.
lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust, mõista Ilmar Kukele liitkaristuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. 5.Vastavalt
lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus Ilmar Kukk suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 8-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui Ilmar Kukk ei pane 24 (kahekümne nelja) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 30. mai 2018. a. 7.
lg 4, § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu 29.04.2016 otsusega nr 2 1-16-1878 mõistetud ja ärakandmata rahalise karistusega 60 päevamära s.o 600 eurot, mille kandmisest Ilmar Kukk vabastati
Pöörata rahaline karistus 600 eurot täitmisele ja rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Rahaline karistus tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või ak nr EE873300333499990003 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht. Nii kannatanu kui süüdistatav kinnitasid kohtus, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas kohtusid. 3 I.Kukk selgitas, et tal oli T.M’le erinevaid pretensioone (keegi sõidab T.M autoga tema majast öösel mööda ja annab signaali, möödas sõites näitab keskmist sõrme, T.M on käinud tema kodus tema alaealiselt lapselt raha laenamas). I.Kukk sõnade kohaselt T M ei saanud aru, et tema krundile ja majja ei tohi tulla ja loomulikult hääl läks kõrgemaks, kasutas võib-olla mitte nii ilusaid sõnu nagu kuradi lehm jne ja siis T M veel vastas midagi ja siis ütles T M’le, et kas sa saad aru, et sa tuled võõra krundi peale, sa võid saada kuuli perse ja lähed verise persega krundi pealt minema. T M võis seda võtta ähvardusena. Ei oleks seda väljendit kasutanud, aga ütles kuna T M õigustas tema majja tulekut. T M kinnitas, et I.Kukk keeras auto akna alla ja hakkas räuskama, et kas meenus kes minu autoga sõidab, ähvardas, et sellest võib tulla pahandusi. Veel oli I.Kuke poolt pretensioon, et tema pojalt 10 eurot laenas. Kui küsis, mis pahandused tulevad, et misasja sa ähvardad mind siin praegu, siis röökis ja karjus ja möirgas, et saadab ei tea kelle, kes teevad sada imet, trukitakse nii, et veri lendab igalt poolt ja kui sellest veel on vähe kasu, lastakse (lasen) lõpuks kuul ka pähe. Kohtus kuulati T M kõnet Häirekeskussesse 16.03.2017, algusega kell 21.48.19 /asitõendi vaatlusprotokoll tl 71-74/. T M avaldas kõnes, et I.Kukk ütles talle süüdistuses kirjas olevad sõnad, et selline asi juhtub, siis kui ta veel nende õue peale läheb. P V rääkis, et T M tuli tema juurde, istus trepi peale ja äkki sattus hirmsasse hüsteeriasse. Hakkas nutma, värises seal ja rääkis, et Kukk ütles, et teda nussitakse perse nii, et verd lendab ja siis lastakse või lasen kuuli pähe. Kohus leiab, et asjaolu, et I.Kuke ja T M kohtumisest oli möödunud enne T M ja P V kohtumist pea 5 tundi, ei välista P V ütluste kasutamist tõendina KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel. T M on kirjeldanud, et ehmatas I.Kuke jutu peale poolsurnuks ennast. Pole harjunud, et niimoodi rünnatakse, sellised asjad ajavad kohutavalt endast välja. Peale seda istus autosse, võttis talle arsti poolt välja kirjutatud ravimit ja püüdis rahuneda. Politseisse kohe ei helistanud, ei teadnud, mida teha, tahab ära blokeerida sellised asjad. Edasi tegi oma plaanipäraseid toimetusi, sest oli vaja raha ning püüdis maali ja sokke müüa, et raha saada. Kinnitas, et vahepeal helistas nii P V’le kui teistele inimestele /seda asjaolu kõnnitab ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mis näitab, et T M on 16.03.2017 vahetult peale I.Kukega kohtumist ja enne politseisse helistamist teinud mitmeid telefonikõnesid/. T M kinnitas, et nendes kõnedes kellelegi ei rääkinud sellest, et I.Kukk teda ähvardas, seda sündmust ei arutanud. Koju jõudis alles õhtul kui hakkas pimedaks minema. Läks P V poole, et talle poest toodud asju viia ja seal tuli nagu mingi pingelangus ja hakkas nutma ja P küsimise peale rääkis talle juhtunu ära. P juurest trepi pealt helistas ka politseisse. P V kinnitas, et üles T M’le, et tuleb politseisse helistada, valis ise numbri ja andis T M’le telefoni. Kohus leiab, et Häirekeskusesse tehtud kõnest on kuulda, et T,M on I.Kuke ähvarduse mõju all, ta räägib temaga toimunust hüplikult ja kõne kinnitab tema sõnu, et ta väga sellest rääkida ei tahtnud, kuid on toimunu pärast hirmunud. Kaitsja leidis, et T M ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta on kohtus (P V juures olles) ja eeluurimisel (kodust) avaldanud erinevalt, millal ja miks politseisse helistas. T M selgitas, et koju jõudmine tema jaoks tähendab, et ta ei ole enam K’s, P V on tema naaber, vahe on umbes 100 meetrit, oli tema juures ja sealt edasi juba oleks oma koju läinud. Kohus leiab, et kannatanu on veenvalt selgitanud, miks võib tunduda, et tema ütlustes on vastuolu helistamise koha kohta. On ju eluliselt arusaadav, et inimesed kasutavad mõisteid erinevalt. T M on selgitanud tema poolt väljendatud koju jõudmise tähendust ja see on usutav. Kohtul ei tekkinud ei T M ega P V kuulates kahtlusi, et T M oleks pöördunud politseisse vaid P V poolt konstrueeritud sündmuse avaldamiseks ja P V õhutusel nagu kaitsja leidis. T M kõnest on kuulda nagu ta ka kohtus ise selgitas, et I.Kukke ähvarduse kogu tõsidus jõudiski temani kui ta õhtul koju jõudis. 4 Kohtus ei leidnud tõendamist I.Kuke versioon, et arvab, et T M kartus peitub selles, et kartis, et on ise midagi valesti teinud kui läks tema majja sisse ja siis tehti tema vastu aktsioon nagu oleks ähvardanud. Kohus leiab, et T M on järjepidevalt rääkinud ühesugustest sõnadest, mis I.Kukk talle ütles. Sama ei saa aga öelda I.Kuke kohta. Eeluurimisel avaldas I.Kukk, et sõimas T M (sõnu ei mäleta), ei ähvardanud teda vägistamise, tapmise ega vägivallaga. Ütles M’le, et ära ilma luba küsimata minu krundile tule, kuradi lehm. I.Kukk ei vastanud kohtus küsimusele, miks ta uurijale ei rääkinud kuuli saamisest midagi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T M järjepidevalt ühesuguste ütlustega on tõendamist leidnud, et I.Kukk karjus talle süüdistuses märgitud väljendid. I.Kukk avaldas kohtus, et tema sõnad ei olnud mõeldud ähvardusena, ei ole tulirelva ega relvalubagi, see oli ütelus, et ükskõik kuhu krundi peale või majja sa sisse lähed, siis võib niisugune asi temaga juhtuda. Ei soovinud T M hirmutada, ainuke soov oli T M’le selgeks teha, et ära tule rohkem minu krundile ega majja. T M avaldas, et kui I.Kuke sõnad õhtul temani jõudsid, tekitas see temas hirmu, elab üksinda ja ei tea, kes võivad talle koju tulla. Ei ole I.Kukel relva näinud ja I.Kukk ei ole tema suhtes varem vägivaldne olnud, kuid on pealt näinud kui I.Kukk ründas teist inimest. Kohus leiab, et I.Kuke enda selgitustest tuleb välja, et tema eesmärk oligi T M hirmutada. I.Kukk korduvalt rääkis, et T M ei saanud aru, et ei tohi tema, krundile tulla ja tema sõnade eesmärk oli T M’le selgeks teha, et ära tule minu krundile ega majja. Kohus leiab, et I.Kuke selgitus, et ütles need sõnad abstraktselt, et ükskõik kuhu krundile minnes võib nii juhtuda, on vastuolus I.Kuke enda ütlustega. Seega oli I.Kuke eesmärk, kui ta sai aru, et T M tema sõnadest aru ei saa, justnimelt T M hirmutada. Sõnade veenvust kinnitas ka I.Kuke ärritus ja karjumine. T M on teadlik I.Kuke vägivaldsusest, sest on eelnevalt näinud kui I.Kukk ründas P V. Kohus leiab, et mingit tähtsust ei oma asjaolu, et I.Kukel pole relvaluba ja et T M pole temal kunagi relva näinud, sest ähvarduse puhul ei oma tähtsust ründevahendi olemasolu. Pealegi jättis I.Kukk sõnades mulje, et ta viigi ähvardust täide ise, vaid saadab inimesed, kes ähvardused täide viivad. Kohus leiab, et kuigi T M on avaldanud, et tal on kroonilised ärevushäired ja tarvitab seetõttu ravimeid, ei tinginud vaid T M tervislik seisund temas I,.Kuke sõnade tagajärjel hirmutunnet. Kohus leiab, et I.Kuke olek (ärritunud, karjus) ja sõnade sisu (algul ähvardab tervisekahjustuse tekitamisega ja lisab, et kui sellest veel vähe on, lastakse (laseb) kuuli pähe) koostoimes on sellised, mis tunduks reaalsed ka keskmisele inimesele. Kohus leiab, et asjaolu, et I.Kukk avaldas, et keegi kolmas teeb selliseid asju, ei oma tähtsust. I.Kuke sõnadest tuleneb selgelt, et T Mile kahjulike tagajärgede saabumine sõltub I.Kukest, sest nii juhtub siis kui T M peaks veel I.Kuke krundile minema. Kohus leiab, et kannatanu T M, P V ütlustega, Häirekeskuse kõnesalvestusega, sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendamist leidnud, et I.Kukk on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo ja tegu täidab
Kohus on seisukohal, et I.Kukk pani teo toime otsese tahtlusega. Kohus leiab, et I.Kukk, tahtis kannatanus tekitada hirmu, sest talle tundus, et kannatanu ei saa muidu aru tema keelust mitte edaspidi tema krundile tulla. Ilmselt nägi süüdistatav, et agressiivne kõnemaneer ja ropendamine ei pannud kannatanut teda kartma, sest kannatanu püüdis oma käitumist selgitada. Seega oli ähvarduse eesmärk justnimelt panna kannatanu oma elu ja tervise pärast hirmu tundma, et seeläbi välistada, et kannatanu edaspidi tema krundile tuleks. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja I.Kukk on selle toimepanemises süüdi. II episood Ilmar Kukke süüdistatakse selles, et tema, kes on 29.04.2016 Pärnu Maakohtu poolt karistatud kehalise väärkohtlemise eest
lg 1, § 120 lg 1 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ehk 600 eurot, mille kandmisest vabastati tingimisi
Ilmar Kukk lõi 04.05.2017 kella 14.30 paiku E-L mnt 12-ndal kilomeetril N bussipeatuse juures P V’le ühel korral käega näkku, mille tulemusel kukkusid P V prillid maha. Sellise tahtliku tegevusega tekitas Ilmar Kukk P V’le füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Ilmar Kukk toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis oli pandud toime korduvalt, s.o
Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht. Sündmuse juures viibisid I.Kukk, P V, K.M ja I.L, vahetult nende isikute juures seisis auto, milles istusid J.K ja E.L. Tunnistajad I.L, M, K ja E.L kinnitavad, et nende juurde tuli I.Kukk, kes rääkis väga ebaviisakate sõnadega, oli ärritunud, rääkis midagi keskmise sõrmega näitamisest. Tunnistaja E.L kinnitas, et sõnelemine oli ühepoolne, P oli väga vaikne. Kohus leiab, et üldjoontes kirjeldavad kõik sündmuskohal viibinud isikud asjaolusid ühtmoodi, ilmselt oleneb isikute poolt tajutu sellest, kus nad viibisid ja kes mis hetkel kuhu vaatas. Kannatanu ja tunnistajad M, I.L tunnistavad, et kõik käis väga kiiresti, I.Kukk oli agressiivne, tungis P V’le peale, V puikles kõrvale kuni ta oli vastu autot ja polnud enam kusagile minna. Siis järgmisel hetkel kukkusid P V prillid maha. I.Kuke tegevust, mille tagajärjel P V prillid maha kukkusid, kirjeldavad sündmuste juures viibinud inimesed järgmiselt. P V ei näinud lööki täpselt, I.Kukk ütles, et võta prillid eest, nägi kuidas käsi tõusis, tundis lahtise käega lööki vasakule näopoolele, mille tagajärjel prillid maha kukkusid. See ei olnud prillide eest ära võtmine, see oli väga kiire liigutus, löök. Tunnistaja K.M – P’l kukkusid prillid eest, see oli vopsust, mis tabas P vasakule poole vastu prille, see käis kõik nii kiiresti. P võttis prillid üles. P põikles Kuke eest kõrvale. Tunnistajad E.L ja J.K tundsid auto liikumist, P’l kukkusid prillid maha ja ta kummardus neid võtma. Tunnistaja J.K – peale seda I.Kukk seisis P juures, nägudega vastamisi. Tunnistaja I.L - enne prillide maha kukkumist käis mingi plaks. Siis mingi hetk oli kui P hakkas maast prille otsima, hakkas kartma, läks endast välja, läks M selja taha peitu, Kukk veel ütles, et noh, hakkasid kartma. Tunnistaja I.W-J kinnitas, et kui poest väljus, P enam poe juures ei olnud, sõitis koju ja P oli kodus ja ütles, et I.Kuke poolt toimus kallaletung, lõi prillid eest ära. P ütles, et õnneks seekord on tal tunnistajad, kes olid ta ka koju toonud. Kohus leiab, et eelkirjeldatu on tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel, sest P V rääkis toimunust tunnistajale vahetult peale sündmust ja oli ilmselgelt toimunu mõju alla, sest selgitas kohtus, et kui kuulis autot hoovi tulemas, läks peitu, kartis, et see on I.Kukk, kuid õnneks oli * (I.W-J). I.Kukk selgitas kohtus, et sel päeval I.W auto sõitis tema majast mööda poodi ja P V pistis käe auto aknast välja ja näitas keskmist sõrme, mõtles siis, et läheb käib ka poes ja vestleb temaga sel teemal. P V oli koos teiste inimestega. Käitus nii, et võttis tema väljakutse vastu, ütles, et kui on nii kõva mees, et näitab keskmist sõrme kogu aeg autost, siis näidaku ka otse näkku keskmist sõrme. Ütles, et 6 ei näita. Käitus nii öelda agressiivselt, läks P V poole kogu aeg, kasutas selliseid sõnu nagu sitakott ja kuserott. V liikus eest ära, läks teiste inimeste selja taha. Ütles, et lähme poe taha ja teeme asjad selgeks. Ütles, et võta prillid eest ära. Lõi oma rusikaga vastu oma teist lahtist kätt, käis plaks ja siis võttis P prillidel keskelt kinni vasaku käega. Ei tahtnud P’lt prille eest ära võtta, aga P astus tahapoole, prillid jäid talle kätte ja siis kukkusid prillid maha. P ei teinud midagi, lasi prillidest kinni võtta, see oli aeglane liigutus. P kummardus, võttis prillid maast, P ei reageerinud sellele kuidagi. P puutunud ei ole. See ütelus, võta prillid eest ära, tuleneb ühelt nende ühiselt tuttavalt, et kui P oli ülekätte läinud, siis ta ütles, et võta prillid eest ära., lähme välja, siis P tõmbas tagasi. Kohus leiab, et P V kirjeldus, kuidas I.Kukk teda lõi ja K.M kirjeldus löögist, mida ta nägi, langevad kokku. Tegu ei olnud tugeva löögiga, kuid selle tagajärjel kukkusid P V prillid eest. Mõlemad kinnitavad, et löök oli vasakule näopoolele. Kuna teised kirjeldavad, et P V puges K.M selja taha peitu, siis ilmselt oli K.M isikuks, kes oli kõige lähemal. Seda kinnitab ka K.M kirjeldus, et ise vaatas, et ka ei saaks, oli segadus, et mis toimub. Kohus leiab, et kaitsja väited selle kohta, et P V on tunnistajaid K.M ja I.L mõjutanud endale soodsaid ütlusi andma, ei leidnud kohtus kinnitust. Tunnistajad avaldasid, et P V on neil öelnud, et pöördub seoses jutunuga politseisse ja neil on vaja sündmuse kohta tunnistada. On ka omavahel rääkinud, et korduvalt käisid politseis ütlusi andmas, kuid konkreetselt pole ütluste sisust rääkinud. Kui tunnistajate K.M, I.L ja kannatanu P V ütlusi võrrelda, on selge, et mingist kooskõlastatud ütlustest ei ole võimalik rääkida. Igaüks neist on rääkinud nähtust ja kuuldust pisut erinevalt, mis näitab, et isikud on rääkinud seda, mida nad nägid, kuulsid ja mäletavad. I.Liidi ütlustest kohtus selgub, et eeluurimisel on ta rääkinud asjaoludest, mida ta ise ei näinud vaid oli teistelt kuulnud, kohtus kinnitas, et löömist ise ei näinud. K.M ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks ka eeluurimisel antud ütlus, et seal polegi midagi tunnistada, et olukord oli tobe. K.M selgitas kohtus, et oli häiritud, et politseisse kutsuti, lootis, et tema ei pea minema politseisse ütlusi andma, et I.Liidi ütlustest piisab, seda see ütlemine tähendas. Sündmus iseenesest oli tema jaoks häiriv, leidis, et sellised asjad peaks juba möödas olema, tobe oli see olukord, et kaks naabrimeest ei saa päise päeva ajal omavahel läbi ja peavad kättpidi kallale minema. Kohus leiab, et I.Kukk kirjeldus, et ta võttis rahuliku liigutusega P’l prillidest keskelt kinni, P liikus tahapoole, prillid jäid näppu ja kukkusid maha, on teiste tõenditega ümber lükatud. Eelkirjeldatud suhteliselt pikem tegevus ei oleks kõrvalseisjatele kindlasti märkamatuks jäänud. Mitte ükski teine kohal viibija ei ole rääkinud, et I.Kukk lõi oma rusikaga vastu oma teist kätt ja et oleks tugev plaks olnud. Kohus leiab, et selline tegevus ei oleks kindlasti saanud märkamatuks jääda kõigile teistele sündmuskohal olijatele. Kohus leiab, et I.Kukk on püüdnud oma ütlusi sündmuse kohta kohandada vastavalt menetluse käigus ilmnenud asjaoludele ja tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et asjaolu, et I.Kukk on vasakukäeline, ei välista, et ta lõi P V parema käega. P V on kinnitanud, et löök ei olnud tugev. Prillid jäid terveks, need on plastikraamide ja –klaasidega. Kaitsja väide, et nõrga löögi tulemusel ei saanud prillid maha kukkuda, selleks on vaja tugevat lööki, ei ole ühegi tõendiga tõendatud. Kohus leiab, et prillide eest ära tulemist nõrga löögi tagajärjel ei saa välistada, löögi tulemus sõltub ilmselgelt sellest, kuidas löök tabab ja sellist asjaolu tagantjärgi uurimiseksperimendiga selgitada ei ole võimalik. Kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et just I.Kukk löögi tagajärjel kukkusid P V prillid maha. I.W-J ja I.Kukk kohtumist poes peale bussijaamas toimunud intsidenti kinnitavad mõlemad isikud ja ka tunnistaja U.J, kuid kohus leiab, et nende jutuajamises käesoleva kriminaalasja lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ei ole. I.W-J küll kinnitab, et I.Kukk talle ütles, et P üks kord sai ta käest vastu nina ja kukkus ulguma, kuid ei saanud aru, millest jutt käib. Kohus leiab, et selline repliik on liiga üldine, selles ei sisaldu tõsikindlalt kuriteo omaksvõtt, et olla KrMS § 66 lg 2-1 p 3 kohane tõend. 7 Kokkuvõtvalt on tõendamist leidnud, et I.Kukk lõi P V ühel korral käega näkku. Kuid löömine täidab
sätestatud kuriteokoosseisu, mis on I.Kukele süüks arvatud, vaid siis kui löömisega kaasnes valu. P V kirjeldas kohtus, et I.Kukk tegevuse tulemusel sai haiget, nina oli valus. Kuna löögi tagajärjel tervisekahjustusi ei tekkinud, ei saanudki ükski tunnistaja neid näha nagu nad ka kohtus tunnistasid. Samuti ei sõltu valu saamine sellest, kas P V kohe peale sündmust kõrvaleseisjatele avaldas, kas ta valu sai või mitte. Kaitsja avaldas kohtus tunnistaja K.M ütlused, millele ka hiljem kohtuvaidlustes viitas, et pigem sai haiget P ego, ei oska öelda, kas P ise haiget sai. Kohus leiab, et ka see tunnistaja poolt avaldatu näitab, et tegemist oli inimeste vahelistes suhetes sobimatu käitumisega, I.Kuke rünnak oli siiski sedavõrd ootamatu ja tõsine, et kõrvalseisjale oli aru saadav, et kannatanu oli sellest häiritud. Tunnistaja K.M lisas veel, et on ka ise kunagi vastu pead saanud, hästi see küll kellelegi ei mõju. Valulävi on inimeste puhul erinev, kuid kohus leiab, et I.Kuke teo tagajärjel P V prillide liikumine sellises ulatuses, et need maha kukkusid, võis valu tekitada. Kohus leiab, et on usutav, et P V sai I.Kuke löögi tagajärjel valu kuigi löök ei olnud tugev. Kohus leiab, et olukorras, kus I.Kukk lõi P V näo piirkonda, kus asusid V prillid, siis keskmine mõistlik inimene saab aru, et sellises olukorras võivad löögi tagajärjel prillid liikuda. On üldteada, et näo piirkond on õrn ja kuna üldjuhul prillid on tugevast materjalist (seekord plastikust raamidega), siis liikumisel võivad ka tekitada valu. Kuna löök tabas P V vasakule näopoole, siis selleks, et prillid said eest ära kukkuda, pidid nad nina peal liikuma ja on eluliselt usutav, et sel juhul nina haiget saab. Kohus leiab, et P V pool kirjeldatud valu saamine vastab süüdistatava poolt kannatanu suhtes kasutatud vägivallale. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad, et P V sai I.Kuke löögi tagajärjel valu. Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et I. Kukk on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo. I. Kukk tegu on õieti kvalifitseeritud
lg 2 p 3 järgi, sest I.Kukk on isikuks, kes on Pärnu Maakohtu 29.04.2016 kohtuotsusega süüdi tunnistatud
Kohus on seisukohal, et I. Kukk pani teo toime otsese tahtlusega. I. Kukk oli väga ärritunud, sõimas P V, lähenes talle järjekindlalt ja kui P V enam eest ära liikuda ei saanud, lõi teda ühel korral. I.Kukk on ju ka ise selgitanud, et P V’le poe juurde järgnemise eesmärk oli esitada talle väljakutse, et P V lõpetaks keskmise näpu näitamise, sel eesmärgil I.Kukk ründas P V sõnaliselt, sõimas, läks kogu aeg tema poole. V.V tema rünnakutele ei vastanud ning ilmselgelt I.Kukk küttis ennast sedavõrd üles, et ei suutnud oma käitumist enam kontrollida ja ründas P V ka füüsiliselt. Iga mõistliku inimene vähemalt möönab, et teist inimest näkku lüües saab teine inimene vähemalt haiget. Õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohus leiab, et õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
Kukk on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. 8
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse,
Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et Ilmar Kukk süü mõlema kuriteo toimepanemisel on keskmisest väiksem. I.Kukk poolt kannatanu P V suhtes kasutatud vägivald ja kannatanu T M ähvardamine olid ühekordsed, vägivalla kasutamisega tekitas valu. Süüd suurendab mõlema teo puhul, et süüdistatav ründas kannatanuid tahtlikult. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 32-35 on karistusregistri teatis Ilmar Kuke kohta, mille kohaselt I.Kukk on kriminaalkorras karistatud ühel korral. Pärnu Maakohtu 29.04.2016 otsusega mõistis kohus I.Kuke süüdi
MS § 238 lg 2 alusel 60 päevamäära, s.o 600 eurot, millise karistuse jättis
Seega on I.Kukk isikuks, kes juba on karistatud kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest ja need teod pani ta toime P V suhtes, kes ka käesolevas kriminaalasjas on kannatanu. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel omab olulist kaalu eripreventiivne karistuse eesmärk – I.Kukk poolt toime pandud kuriteod näitavad, et ta ei suuda pingeolukordades oma käitumist kontrollida, muutub teiste isikute suhtes verbaalselt või füüsiliselt vägivaldseks. Karistus peab I.Kukke mõjutama aru saama, et füüsiline ja vaimne vägivald on lubamatu. Kohus leiab, et üldpreventiivne karistuse eesmärk on selles, et tuleb anda selge signaal, et omavaheliste halbade suhete klaarimisel tuleb käituda rangelt õiguspäraselt. Eelkirjeldatust lähtudes leiab kohus, et I.Kukke ei ole võimalik enam karistada kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, sest eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ei ole teda ilmselgelt mõjutanud uutest õigusrikkumistest hoiduma. Seega tuleb I.Kukke karistada vangistusega. Kuid süü suurus võimaldab karistada I.Kukke vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna I.Kukk on T M ähvardamise toime pannud katseajal, tuleb
Eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus tuleb täitmisele pöörata ja täita iseseisvalt. Kuna I.Kukk süü ei ole suur, füüsilise vägivalla tagajärjel ei tekkinud tervisekahjustust, on I.Kukk võimalik seekord vabastada vangistuse kandmisest tingimuslikult
LÄHENEMISKEELD P V avaldas kohtuistungil, et soovib, et I.Kukk ei tuleks talle kallale, lähenemiskeeld võiks olla 1020 meetrit. I.Kukk krunt on nagu kaheks ja tee, mida mööda poodi läheb, läheb sealt läbi. I.Kukk avaldas, et on lähenemiskeeluga nõus, kui ta ainult ei hakka tahtlikult seal tema aia juures käima, sealt läheb tee mööda. KrMS § 3101 lg 1 kohaselt võib kohus kannatanu taotluse alusel VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus mõistab I.Kuke süüdi
lg 2 järgi, mis on isikuvastane vägivallakuritegu, mis on toime pandud P V suhtes. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad lähenemiskeelu kohaldamise alused. I.Kukk on kahel korral süüdi tunnistatud P V suhtes
Kohus leiab, et lähenemiskeelu sisuks peab olema keeld läheneda P V’le, sest selline keeld tagab P V kehalise puutumatuse. Kohus leiab, et lähenemiskeeld tuleb kohaldada 5 meetri peale. Selline vahemaa peaks tagama ka selle, et lähenemiskeeldu on võimalik jälgida olukorras, kus inimesed elavad ühes küla ja võivad juhuslikult kohtuda. 9 Ilmar Kukk suhtes TÕKENDIT kohaldatud ei ole. ASITÕENDID – kriminaalasja juures on CD-plaat /tagakaane küljes ümbrikus/, millel asuvat kõnesalvestist on asitõendina vaadeldud /tl 71-74/. Plaat tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Ilmar Kukelt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 750 eurot (1,5 * 500). KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt on menetluskulu tunnistajale makstud saamata jäänud sissetulek ja sõidukulu. Kohus on tunnistajale I.W-J nimetatud alusel määranud hüvitada kokku 63,40 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Süüdistatava kaitsja advokaat Peep Rajavere esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse kantud menetluskulu hüvitamiseks /tl 75-80/. Taotlusest ja arvetelt nähtub, et I.Kukk kaitsmisega seotud kaitsjatasu on 1512 eurot, millise kulu kaitsja palub I.Kukele tema õigeksmõistmise korral hüvitada. Kuna kohus mõistis I.Kukk kõikide talle süüks arvatud kuritegude toimepanemises süüdi, ei kuulu I.Kukele hüvitamisele valitud kaistjale makstud tasu ja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kokku I.Kukelt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud 813,40 eurot. Kuna käesoleva kohtuotsusega pööratakse täitmisele eelmise kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus, leiab kohus, et I.Kukele tuleb anda KrMS § 180 lg 3 alusel võimalus tasuda menetluskulud riigile 1 aasta jooksul igakuiste osamaksetena. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.