Obsah (5)

§ 24§ 41§ 27§ 22§ 25

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-17-957 Otsuse kuupäev 28. juuni 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi A.Z. ja K.J.i kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.10.

) eelnõu 168 SE II seletuskirjast tuleneb, et sellise aktsiisi nõudmise võimalus loodi, kuna karistused seaduserikkujatele olid väikesed ja ei olnud seotud teenitud tulu ja maksmata jäänud maksusummaga. Kaebajad leiavad, et aktsiisi määramine konfiskeeritud kaubale lisaks kriminaalkaristusele on topeltkaristamine. Lisaks konfiskeeriti punktis 1 nimetatud kohtuotsusega A.Z.le kuuluv vara: mootorpaat BMB-031 Progress 4 koos mootoriga (väärtus 3 000 eurot), sularaha 205 eurot, 400 vene rubla ja 150 grivnat, sõiduauto BMW reg nr 054 BKB (väärtus 11 000 eurot) ja rahasumma 23 000 eurot. 5.6. See on vastuolus ka Euroopa Liidu õigusega. Tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi määramise kord on reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktidega, mis on jõustunud ja mille ülevõtmise tähtaeg liikmesriikidele möödunud. Nõukogu direktiiv 2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (tubakadirektiiv) art 17 punkt b sätestab, et aktsiisist vabastatakse või makstud aktsiis tagastatakse, kui tubakatoode hävitatakse haldusjärelevalve all. Liikmesriigi kodanikele tuleneb sellest õigus nõuda hävitatud tubakatoodetelt aktsiisvabastust või alternatiivselt makstud aktsiisi tagastamist. Eesti seadust on võimalik tõlgendada kooskõlaliselt EL õigusega. Alates aastast 2008 ei sätesta

küll otseselt konfiskeeritud kaubalt aktsiisivabastust, kuid samas ei teki

kohaselt konfiskeeritud kaubalt ka aktsiisi tasumise kohustust.

§ 24

lg 1 kohaselt tekib aktsiisi tasumise kohustus aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Tarbimisse lubamine on

§ 41

kohaselt ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine või import ajutise aktsiisivabastuseta. Tarbimisse lubamine ei tähenda illegaalset importi olukorras, kus kaup konfiskeeritakse ühenduse territooriumile sisenemise käigus või vahetult pärast sisenemist. Hävitatud sigarettide puhul on asi veelgi selgem, kuna hävitatud sigarette ei ole võimalik enam tarbida ja seega ei saa neid lugeda tarbimisse lubatuks.

§ 27

tuleb tõlgendada selliselt, et selles esitatud aktsiisivabastuse kohaldamise juhtude loetelu ei ole ammendav ja aktsiisist vabastatud kaupade hulka lisanduvad ka konfiskeeritud sigaretid. Kohaldatav ei ole säte, mille järgi maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega, kuna aktsiisi maksmise kohustust ei ole üldse tekkinud. Alternatiivselt on otsekohaldatav tubakadirektiivist tulenev õigus konfiskeeritud kaubale aktsiisivabastust nõuda või makstud aktsiis tagasi nõuda. Direktiivi ülevõtmiseks antud tähtaeg on möödunud. Tegemist on avalik-õigusliku suhtega, mille kohustatud pooleks on riik. 4 Tubakadirektiivi art 17 punkt b on piisavalt täpne ja määratletud. Vaidlust ei saa olla selles, et vaidlusalused sigaretid on haldusorgani järelevalve all hävitatud. Vaidlusalused sigaretid olid peremehetud

§ 27lg 1 p 4 tähenduses.

5.

1. Impordikäibemaksu osas ei ole kaupa ühenduse territooriumile imporditud, mistõttu ei ole kaebajatel tekkinud ka käibemaksu tasumise kohustust. 5.
2. Tollivõlg ja käibemaksu võlg on lõppenud ÜTS art 233 lg 1 punkti d alusel, kuna kaup peeti ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeriti.
3. Vastustaja palus oma 13.11.2017.a vastuses kaebusele jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus on nii faktiliselt kui õiguslikult piisavalt põhjendatud. Vastustaja jääb ka 05.04.2017.a vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde. 6.
4. Kaebajate seotus ebaseaduslikult üle EL tolliterritooriumi piiri toimetatud sigarettidega on piisavalt tuvastatud. Maksuotsuses on MTA piisava üksikasjalikkusega, tuginedes muuhulgas kriminaalasjades tehtud kohtuotsustele, käsitlenud kaebajate osa kauba ebaseaduslikus üle tollipiiri toimetamises. Kaebajad tunnistati süüdi KarS § 391 lg 2 p 2 järgi, s.o deklareeritava kauba toimetamise eest üle EL tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides ja kaupa deklareerimata jättes grupi poolt, sh 09.-10.08.2011 öösel toimunud kuriteoepisoodi eest, mille käigus toimetati ebaseaduslikult üle EL tolliterritooriumi piiri üle Narva veehoidla 14 kasti (70 000 tk) Venemaa maksumärkidega sigaretti, mis ongi vaidlustatud maksuotsuse puhul maksustamise objektiks. Kuna kaebajad on sigarettide ebaseadusliku üle tollipiiri toimetamises 09.-10.08.2011 öösel süüdi mõistetud, siis puudub alus asumaks seisukohale, et tõenditest ei tulene kaebajate otsest seost 10.08.2011 sündmuskoha vaatlusel avastatud sigarettidega või et nad sigarettide olemasolust ning tolliformaalsuste täitmata jätmisest midagi ei teadnud. Kohtuotsuste lubatavust tõendina ei välista asjaolu, et tegemist on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsustega. Ka kokkuleppemenetluses tuleb kohtul tuvastada, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse, kas selle teo on toime pannud süüdistatav, kas see tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida. Kokkuleppemenetluses ei pea isik end küll süüdi tunnistama, kuid nõustub sellega, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Kui kauba ebaseaduslikul tolliterritooriumile toimetamisel on tekkinud tollivõlg, siis võlgnike vastutuse seisukohast ei oma mingit tähendust, kas tegemist on isikutega, kes ise kõnealuse kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõid või isikutega, kes selles osalesid. Need isikud vastutavad ÜTS art 213 järgi solidaarselt. Ka maksukorralduse seaduse (MKS) § 41 lg 1 näeb ette maksualase kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud isikute solidaarse vastutuse maksukohustuslasega. 6.
5. Kaebajate viidatud seisukohad maksuotsuse punktis 5 ei ole praegu enam asjakohased, kuna A.H. osas on vaidlustatud maksuotsus 05.04.2017 vaideotsusega kehtetuks tunnistatud. See, kas A.H. osas täideti või ei täidetud kaalumis- ja uurimiskohustust, ei saa mõjutada vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasust ja põhjendatust kaebajate seisukohalt. 6.
6. Kaebajate etteheide, et sündmuskoha kirjeldus on mõnevõrra erinev, on otsitud põhjendus, mis ei oma mingit sisulist tähendust. Ilmselgelt on nii kriminaalmenetluses (10.08.2011 sündmuskoha vaatlusprotokoll) kui ka maksuotsuses käsitletud samade koordinaatidega sündmuskohta 5 6.
7. Võttes arvesse Euroopa Kohtu seisukohti (Euroopa Kohtu 17.06.2010.a otsus kohtuasjas C-75/09 Agra Srl, p 30, 33-35), arvestatakse tollivõla tekkimisest tuleneva maksusumma määramise aegumistähtaega ÜTS art 221 lg 3 järgi tollivõla tekkimise kuupäevast ning maksusumma aegumise peatumisele tuleb kohaldada siseriikliku õigusega kehtestatud regulatsiooni, st MKS § 99 sätestatut. Vaidlustatud maksuotsuses on tollivõla tekkimise päevaks loetud sigarettide kinnipidamise päeva 10.08.2011, mil kõnealused sigaretid ebaseaduslikult tolliterritooriumile toodi. Kriminaalasjas nr 11930000295 alustati kriminaalmenetlust 15.06.
8. 10.08.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga võeti maksustamise objektiks olevad sigaretid ära selle kriminaalmenetluse raames. Kohtuotsus asjas 1-14-5439 A.Z. suhtes jõustus 12.08.2014, kohtuotsus asjas 1-14-5252 K.J.i suhtes jõustus 18.10.
9. Aegumistähtaja kulgemine algas vastava kohtuotsuse jõustumise päevast. Kuna vaidlustatud maksuotsus on tehtud 25.10.2016, siis on see vaieldamatult tehtud aegumistähtaja jooksul. Aktsiisi- ja käibemaksu tasumise kohustuse aluseks on tollivõla tekkimine ja võlgniku staatus ning aktsiis ja käibemaks kuuluvad tasumisele ühenduse tolliseadustikus sätestatud korras. ÜTS art 221 lg 3 ja 4 sätestatud regulatsioon kuulub kohaldamisele mitte üksnes tollimaksu summa, vaid kõigi kauba importimisel tasumisele kuuluvate impordimaksude, sh aktsiisi ja käibemaksu summa määramise aegumise suhtes. Seega ei ole antud juhul maksusumma määramine aegunud ka aktsiisi ning käibemaksu puhul. 6.
10. Kriminaalmenetluses ära võetud ning hiljem kohtumääruse alusel asitõenditena hävitatud aktsiisikauba maksustamise puhul ei ole tegemist karistamisega põhiseaduse mõttes. Aktsiis on MKS § 3 lg 2 p 7 sätestatud riiklik maks. Asjaolu, et A.Z.lt konfiskeeriti kriminaalasjas teatav vara, ei anna alust maksusumma määramata jätmiseks. See tooks kaasa isiku, kelle vara konfiskeeriti, põhjendamatu sooduskohtlemise. PS § 23 kaitsealasse kuulub üksnes isikute kaitse teistkordse kohtu alla andmise ja karistamise eest teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Sellel sättel puudub igasugune puutumus maksuseaduste alusel tekkiva maksukohustuse määramise või sissenõudmisega. 6.
11. Kaebajatel ei ole Euroopa Liidu õigusest tulenevat õigust enne tarbimisse lubamist konfiskeeritud ja hävitatud kaubalt aktsiisi mitte tasuda. Tubakadirektiivist ega Aktsiisidirektiivist ei tulene liikmesriikidele tingimusteta kohustust kõikide hävitatavate aktsiisikaupade vabastamiseks aktsiisist. Tubakadirektiivi art 17 punkti b teise lause alusel on liikmesriigil pädevus otsustada, millised tubakatooted ning millistel tingimustel aktsiisist vabastatakse. Seda ei saa tõlgendada nii, nagu tuleneks sellest kõikidele liikmesriikidele kohustus ükskõik milliste hävitatavate tubakatoodete aktsiisist tingimusteta vabastamiseks. Seega ei ole võimalik väita, et

-e sätted oleksid vastuolus Tubakadirektiiviga. Direktiiv ei ole otse kohaldatav, kuna see ei ole valesti ühtlustatud, ei ole hävitatavate tubakatoodete maksuvabastuse osas selge ja tingimusteta (liikmesriikidele on jäetud pädevus otsustada tagasimaksete ja vabastuste rakendamiseks vajalike tingimuste ja vorminõuete üle). Direktiivist ei tulene liikmesriikide kodanikele õigust saada ebaseaduslikult imporditud ning hiljem konfiskeeritud ning hävitatud tubakatoodetele aktsiisivabastust.

§ 27

lg 1 p-d 4 ja 41 näevad teatavatel juhtudel ette aktsiisivabastuse hävitatud kauba puhul, nende juhtudega praegu tegemist ei ole. Sh ei ole tegemist peremehetu kaubaga. Sigarette ei jäetud maha mitte omandis loobumise tahtest, vaid seetõttu, et ametnikud olid sigaretid avastanud. Lisaks ei hävitatud sigarette tolliseaduses sätestatud korras, vaid asitõenditena kriminaalasjas. 6.

1. Kuna tollivõla tekkimine maksustamise objektiks olevate sigarettide ebaseaduslikul ühenduse tolliterritooriumile toomisel on tõendatud, siis tekkis sellega samaaegselt ka käibemaksu tasumise kohustus. Käibemaksu objektiks on kauba import Eestisse, kusjuures käibemaksuseaduse (KMS) § 6 lg 1 p 3 järgi loetakse kauba impordiks ka muud juhud, millega 6 kaasneb tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses. Euroopa Kohus on asunud seisukohale (29.04.2010 otsus kohtuasjas C-230/08: Dansk Transport og Logistik, p 91, p 94, resolutsiooni p 3), et maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis ja maksu sissenõutavus on tollimaksu ja käibemaksu puhul sisuliselt samad. Juhul, kui liikmesriigi ametiasutus kauba kinni peab ja samaaegselt või hiljem hävitab siis, kui see on väljunud tsoonist, kus asub esimene tolliasutus ühenduse tolliterritooriumil, on käibemaksu tasumise kohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis juba tekkinud ja käibemaks on muutunud sissenõutavaks. 6.
2. Vastustaja on vaidlustatud maksuotsust piisavalt põhjendanud ja näidanud ära, kuidas ja miks vaidlusalune maksukohustus on kaebajatele määratud. See tähendab, et MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kaebajad ei ole seda teinud. Kohtu seisukoht
3. Vaidlustatud maksuotsusega pandi kaebajatele tollimaksu, aktsiisimaksu ja käibemaksu tasumise kohustus. Tollimaksu võtmist reguleerib Euroopa Liidu õigus. Kuni 30.04.2016 kehtis nõukogu 12.10.1992.a määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (ÜTS). Alates 01.05.2016 reguleerib seda valdkonda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013 kehtestatud liidu tolliseadustik. Kuna praeguses asjas vaidluse all olevad sigaretid toodi Eestisse ja maksukohustus (tollivõlg) tekkis 10.08.2011, siis tuleb kohtu hinnangul kohaldada sel ajal kehtinud ühenduse tolliseadustikku (ÜTS). ÜTS art 202 sätestab, et - tollivõlg impordil tekib, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile, kusjuures ebaseaduslik tolliterritooriumile toomine tähendab sissetoomist, millega rikutakse art 38-41 ja art 177 teise alapunkti nõudeid (art 202 lg 1 punkt a); - tollivõlg tekib hetkel, kui kaup ebaseaduslikult tolliterritooriumile tuuakse (art 202 lg 2); - võlgnikud on (art 202 lg 3) 1) isik, kes kõnealuse kauba ebaseaduslikult tolliterritooriumile tõi, 2) isikud, kes osalesid kauba ebaseaduslikus sissetoomises ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et selline sissetoomine on ebaseaduslik, ja 3) isikud, kes kõnealuse kauba omandasid või seda valdasid ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadsid või oleksid pidanud teadma, et see on sisse toodud ebaseaduslikult.

§ 22

lg 1 p 2 kohaselt maksab aktsiisi võlgnik ühenduse tolliseadustiku mõistes.

§ 24

lg 7 sätestab, et võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Maksukohustus tekib tollivõla tekkimise päeval. Maksukohustus ei lõpe tollivõla lõppemisega kauba konfiskeerimisel. Nendele sätetele viitas vaidlustatud maksuotsuses ka vastustaja. Maksukohustuse aluseks ei ole kaebajate viidatud

§ 24lg 1.

KMS § 1 lg 1 p 2 kohaselt on käibemaksu objektiks kauba import Eestisse. KMS § 6 lg 1 p 3 sätestab, et impordiks on ka muud juhud, millega kaasneb tollivõla tekkimine ÜTS tähenduses.

1. Kohus leiab, et tollivõlg on tekkinud ja selle võlgnikuks on kaebajad. Eeskätt on see 7 tõendatud otsuse punktides 1 ja 2 nimetatud kohtuotsustega. Nendes on öeldud, et A.Z. kuulus isikute hulka, kes 09.08.2011-10.08.2011 öösel Ida-Virumaal Vaivara vallas 14 kasti sigarettide Venemaalt Eestisse toomist korraldasid ning K.J. kuulus isikute hulka, kes samad sigaretid Eestisse sisse tõid. Seega on kaebajate puhul täidetud vastavalt ÜTS art 202 lg 3 esimese ja teise taande tingimused. Kaebajad on võlgnikud ÜTS art 202 lg 3 tähenduses. ÜTS art 213 alusel vastutavad kaebajad solidaarselt. Kohus ei nõustu sellega, et kaebajate seos vaidlusaluste sigarettidega oleks tulnud vaidlustatud maksuotsuses välja tuua kuidagi täpsemalt. Punktis 1 ja 2 nimetatud kohtuotsustest tuleneb kaebajate otsene seos sigarettide ebaseaduslikult Eestisse toomisega. Kohtuotsustest ei ole võimalik aru saada nii, et kaebajad neist sigarettidest midagi ei teadnud või et nad ei teadnud, et sigarettide osas ei ole tolliformaalsusi täidetud. Kohtuotsustes on selge sõnaga öeldud, et sigaretid toodi Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudes ja deklareerimata jättes ning seda tehes panid kaebajad toime kuriteo.
2. Eeltoodut ei muuda see, et punktis 1 ja 2 nimetatud kohtuotsused tehti kokkuleppemenetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 245 lg 1 p 7 ja 8 alusel kuuluvad kokkuleppe koosseisu nii kuriteo asjaolud kui ka kuriteo kvalifikatsioon. KrMS § 247 lg 2 kohaselt küsib kohtunik enne kokkuleppe kinnitamist, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. KrMS § 35 lg 2 ja § 34 lg 1 p 10 alusel on süüdistataval õigus kokkuleppemenetluse kokkulepe sõlmida või sõlmimata jätta. Riigikohus märkis lahendi 3-11-70-12 punktis 9, et ka kokkuleppemenetluses tuleb kohtul muuhulgas tuvastada, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse ja kas selle teo on toime pannud süüdistatav. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kokkuleppe sõlmimisega kriminaalmenetluses nõustusid kaebajad nii enda süüdimõistmisega kui ka neile süüks pandud tegude kirjeldusega ning seda, et vastavad teod leidsid aset ja need panid toime kaebajad, on omakorda kontrollinud kohus. Kaebajad tsiteerivad Riigikohtu lahendit asjas 3-1-1-81-11, kuid mitte täielikult. Selle lahendi punktis 26.
3. ütles Riigikohus järgmist: „Seejuures ei eelda kokkuleppemenetluse kohaldamine seda, et süüdistatav end talle etteheidetavas teos otsesõnu süüdi tunnistaks. Piisab sellest, kui süüdistatav nõustub kokkuleppega, sh temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning seeläbi asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana“. Vastustaja ongi lähtunud sellest, et kaebajad on süüdi vaidlusaluste sigarettide ebaseaduslikus Eestisse toimetamises. Määrav ei ole see, kas kaebajad tunnistasid ennast selge sõnaga süüdi või mitte, vaid see, et kaebajad nõustusid kokkuleppega, sh neile ette heidetavate tegude kirjeldusega ja sellega, et need panid toime nemad. Kaebajad mõistavad valesti Riigikohtu lahendis 3-3-1-9-15 toodud seisukohti. See lahend ei käsitlenud mitte kohtuotsuse, vaid kriminaalmenetluses kogutud jälitusteabe kasutamist tõendina maksumenetluses. Sellega seoses leidis Riigikohus otsuse punktis 19, et maksumenetluses on lubatav kasutada jälitustoimingutega saadud teavet osas, milles see on esitatud, hinnatud ja kontrollitud kriminaalmenetluses, kusjuures tõendiks pole sellisel juhul jälitusprotokoll, vaid kohtuotsus kui dokumentaalne tõend. Otsuse punktis 15 märkis kohus, et maksu- ja kriminaalmenetluses on võimalik vastastikku vahetada tõendusteavet ning kriminaalmenetluses kogutud tõendid võivad olla tõenditeks haldusmenetluses, kui nende tõendite lubatavust ei välista haldusmenetluse seadus või vastavat valdkonda reguleeriv muu menetlusseadus, näiteks maksukorralduse seadus. Selliseid aluseid kaebajad välja toonud ei ole. Praeguses asjas ei ole tegemist jälitustoimingutega saadud teabega, vaid kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsustega. Õigusaktides puuduvad põhjused, miks ei saa neid otsuseid kasutada maksumenetluses tõenditena. Seda lubab ka kohtupraktika, sh ütles Riigikohus kohtuasjas 38 12-1360 08.11.2017 tehtud otsuse punktis 17.1 selge sõnaga, et kohtuotsus on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 2 kohaselt kohtumenetluses dokumentaalne tõend.
4. Punktis 1 toodud kohtuotsuses sisalduvaid andmeid kinnitavad K. Z. ütlused (vastustaja vastuse lisa 21). Tunnistaja ei ole küll nimetatud sündmuse kuupäeva, aga ajavahemik (augusti algus 2011) ja asjaolud (koht, kastide arv, sigarettide avastamine samal ööl) langevad piisavalt kokku punktis 1 kirjeldatuga ning selle põhjal on tegemist sama sündmusega. Kaebajad ei ole omalt poolt esile toonud mingit alternatiivset versiooni toimunu kohta või seda kinnitavaid tõendeid.
5. Kuna tollivõla tekkimine kaebajatel on piisavalt tõendatud eespool käsitletud tõenditega, siis ei ole oluline käsitleda J. A. ja V.A. ütlusi. Arusaamatuks jääb kaebajate väide, et need isikud oleks tulnud maksumenetlusse kaasata. Vaidlustatud maksuotsus ei puuduta mingil moel J. A. või V. A. õigusi või kohustusi. Kaebajad ei ole põhjendanud, kuidas mõjutas nende isikute kaasamata jätmine kaebajate õigusi või kohustusi.
6. MTA alustas 15.06.2011 kriminaalmenetlust nr 11930000295 seoses sellega, et grupp isikuid tegeleb Narva linnas suure koguse Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarettide toimetamisega üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri (tl 149). Selles kriminaalasjas teostati 10.08.2011 sündmuskoha vaatlus (tl 146) ja 11.08.2011 asitõendi vaatlus (tl 142) selle kohta, et leiti vaidlustatud maksuotsuses käsitletud 14 kasti sigarette. Maksuotsus tugineb eelnimetatud menetlusdokumentidele. 10.04.2013 ühendati eelnimetatud kriminaalasi teise asjaga ning ühendatud asja numbriks sai 12930000013 (tl 141). A.Z. tunnistati süüdi kriminaalasjas, mille number kohtueelses menetluses oli 12930000013 (tl 120). 19.03.2014 eraldati kriminaalasjast 1293000001 materjalid muuhulgas K.J.i osas uude kriminaalasja nr 14740000060 (tl 140). K.J. tunnistati süüdi kriminaalasjas, mille number kohtueelses menetluses oli 14740000060 (tl 128). Eeltoodu loob selge seose 10.08.2011 leitud sigarettide, punktis 1 ja 2 nimetatud kohtuotsuste ja vaidlustatud maksuotsusega kaebajatele pandud maksukohustuse vahel. Seetõttu ei mõjuta maksuotsuse õiguspärasust mõningased erisused sigarettide leidmise koha kirjeldamisel. 13.

§ 25

lg 4 ütleb, et võlgnik (tolliseadustiku mõttes) deklareerib ja maksab aktsiisi tollieeskirjades sätestatud korras. KMS § 38 lg 2 alusel makstakse kauba importimisel käibemaksu tollieeskirjas sätestatud korras. Seega kohaldus kõigile vaidlustatud maksuotsuses kaebajatele määratud maksukohustusele ühtne deklareerimise, tasumise ja aegumise regulatsioon. ÜTS art 221 lg 3 ja 4 sätestavad, et võlgnikule ei teatata tollimaksu summat pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat. Kui tollivõlg on tekkinud sellise toimingu tagajärjel, mis selle tegemise ajal oleks võinud kaasa tuua kriminaalmenetluse, võib kehtivate õigusaktidega ette nähtud tingimustel teatada võlgnikule summa pärast eelnimetatud kolmeaastase ajavahemiku lõppemist. Euroopa Kohus leidis 17.06.2010.a otsuse C-75/09 resolutsioonis, et art 221 lõikeid 3 ja 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi regulatsioon, mille kohaselt juhul, kui tollimaksu tasumata jätmise põhjus on kriminaalõigusrikkumine, hakkab aegumistähtaeg kulgema ajast, mil kriminaalmenetluse tulemusel tehtud otsus või kohtuotsus muutub lõplikuks. Otsuse põhjenduste punktis 34 selgitas kohus, et piirdudes „kehtivate õigusaktidega ettenähtud tingimuste[…]” mainimisega, viitab 9 ÜTS art 221 lg 4 tollivõla aegumise korra osas liikmesriigi õigusele, juhul kui tollivõlg on tekkinud sellise toimingu tagajärjel, mille alusel selle toimepanemise ajal oleks võinud alustada kriminaalmenetlust. Maksuotsuse tegemise ja sigarettide Eestisse toomise ajal kehtinud MKS § 1 lg 3 sätestas, et selles seaduses sätestatut kohaldatakse kaupade importimisel ja eksportimisel tasumisele kuuluvatele maksudele, kui ÜTS ei sätesta teisiti. Eeltoodu tähendab, et tollivõla aegumisele võis kohaldada MKS § 99 lg 1 p 5, mille alusel peatub maksusumma määramise aegumine kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise päevani. Otsuse punktis 12 toodud andmetel oli kriminaalmenetlus vaidlusaluste sigarettide Eestisse toomise aja seisuga alustatud. Punktis 1 nimetatud kohtuotsus jõustus 12.08.2014 ja punktis 2 nimetatud kohtuotsus jõustus 18.10.

1. Seega ei olnud vaidlustatud maksotsuse tegemise ajal möödunud kolme aastat kummagi kohtuotsuse jõustumisest ning maksuotsus on tehtud enne aegumistähtaja möödumist.
2. On tõsi, et vaidlustatud maksuotsus ei käsitle maksusumma määramise aegumist, sh aegumise peatumist. See ei too kohtu hinnangul kaasa maksuotsuse õigusvastasust. Esiteks on aegumise peatumine objektiivselt tuvastatav asjaolu, mis erinevalt MKS § 98 lg 1 sätestatud viieaastase aegumistähtaja kohaldamisest (maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise kindlakstegemisest) ei eelda kaalutlusotsuse tegemist vastustaja poolt. Seega ei kahjusta see kaebajate õigusi, kui vastustaja toob aegumise, sh aegumise peatumise arvestuse välja alles vaidluses maksuotsuse õiguspärasuse üle. Teiseks oli vastustaja seisukoht aegumise küsimuses kaebajatele teada, kuna sellekohane selgitus sisaldus nii teadetes kontrolli alustamise kohta 15.02.2016 (vastustaja vastuse lisa 1) ja 09.08.2016 (vastustaja vastuse lisa 35) kui ka vaideotsuses (tl 160-165).
3. Kohtu hinnangul ei ole tollivõlg lõppenud ÜTS art 233 punkti d alusel ehk põhjusel, et sigaretid peeti kinni ja konfiskeeriti. Euroopa Kohus selgitas 02.04.2009.a otsuse nr C-459/07 resolutsioonis, et ÜTS art 202 ja art 233 esimese lõigu punkti d tuleb tõlgendada nii, et tollivõla lõppemiseks peab ühenduse tolliterritooriumile ebaseaduslikult toodud kaupade kinnipidamine toimuma enne nende kaupade väljumist esimesest tolliasutusest ühenduse tolliterritooriumil. Eelnimetatud otsuse ja 29.04.2010.a otsuse C-230/08 põhjendustes selgitas kohus, et ilma tolliformaalsuste täitmiseta ühenduse territooriumile toodud kaupade kinnipidamine, mis toimub väljaspool esimest tolliasutust sellel territooriumil ja leiab aset tegelikult juhuslikult, ei too kaasa tollivõla lõppemist. Ebaseaduslikult ühendusse toodud kauba olemasolu ühenduse tolliterritooriumil toob kaasa väga suure ohu, et see kaup jõuab lõpuks liikmesriikides kaubaringlusse, ning kui see kaup on juba väljunud tsoonist, kus asub esimene tolliasutus ühenduse tolliterritooriumil, on vähe tõenäoline, et toll avastab selle juhuslikult pistelise kontrolli käigus. Kauba kinnipidamine koos samaaegse või hilisema konfiskeerimisega saab kaasa tuua tollivõla lõppemise ainult siis, kui kaup peetakse kinni enne, kui see on väljunud tsoonist, kus asub esimene tolliasutus ühenduse tolliterritooriumil.
4. Kokkuvõttes leiab kohus, et tollivõlg on tekkinud, see ei ole lõppenud, tollimaksu summa teatamine (maksuotsuse tegemine) ei olnud aegunud ja kaebajad on tollivõla võlgnikud.

§ 24

lg 7 ja KMS § 6 lg 1 p 3 järgi tekib kauba sisseveol tollivõla tekkimisel koos sellega ka aktsiisi- ja käibemaksu tasumise kohustus.

1. Ekslik on kaebajate arusaam, et vaidlustatud maksuotsuse punkti 5 kohaselt on vastustaja 10 maksuotsuse teinud maksukohustuse määramist kaalumata ja asjaolude tõendatust hindamata. See osa maksuotsusest käsitleb maksuotsuse tegemist A. H.suhtes, kelle kohta erinevalt teistest maksuotsuses käsitletud isikutest puudus süüdimõistev kohtuotsus. Lisaks on vastustaja 05.04.2017.a vaideotsusega tunnistanud maksuotsuse A. H. suhtes kehtetuks, seega on praeguseks kehtetu ka kaebajate viidatud punkt
3. Kaebajatele maksukohustuse panemine ei ole vastuolus PS § 23 sätestatud kahekordse karistamise keeluga. Maksude tasumise kohustus ei ole käsitletav karistamisena ja ei saa rikkuda PS § 23 sätestatud topeltkaristamise keeldu. Maksustamine on oma olemuselt neutraalne isiku tegevusele antava era- või karistusõigusliku hinnangu suhtes ning sõltub eeskätt tehingu tegelikust olemusest ja majanduslikust sisust. Maksustamine ei sõltu sellest, kas isiku tegevuses oli süüteo tunnuseid, kas isik saavutas oma majandusliku eesmärgi, kas eraõiguslike tehingute pooled teostasid tehingud korrektselt ja täitsid oma kohustused jne. Äärmiselt ebaõiglase tulemuse ja ebavõrdse kohtlemiseni viiks vastupidi see, kui makse peaksid tasuma ainult isikud, kelle tegevus on kooskõlas seadustega. Eeltoodut ei muuda see, et

muutmise seaduse eelnõu 168 SE II seletuskirjas on juttu karistuspraktikast kriminaalasjades. Eeltoodut ei muuda ka see, et kriminaalmenetluses konfiskeeriti A.Z. ja N. Z. vara. Punktis 1 toodud kohtuotsuse kohaselt konfiskeeriti mootorpaat, sõiduauto ning sularaha KarS § 831 lg 1, § 832 lg 2 p 1, § 376 lg 3 ja § 391 lg 5 alusel ehk tegemist oli kuriteoga saadud vara ja süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemete konfiskeerimisega. 23 000 eurot konfiskeeriti KarS § 84 alusel ehk põhjusel, et kuriteoga saadud vara, kuriteo toimepanemise vahendi või kuriteo vahetu objekti äravõtmine ei olnud võimalik või otstarbekas ja see asendati konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava rahasumma väljamõistmisega. Süüteo toimepanemise objektiks olnud esemete konfiskeerimine ei oma mingit seost kaebajate maksukohustustega. Kuriteoga saadud vara konfiskeerimine tähendab seda, et isiku ebaseaduslik majandustegevus lõppes talle tulu toomata. See ei vabasta isikut kohustusest tasuda tehtud tehingutelt tasumisele kuuluvad maksud. 19. Kaebajad tuginevad nõukogu direktiivi 2011/64/EL (tubakadirektiiv) art 17 punktile b, mis ütleb, et aktsiisist vabastatakse või makstud aktsiis tagastatakse, kui tubakatoode hävitatakse haldusjärelevalve all. Kohtu hinnangul ei ole tubakadirektiivi art 17 puhul tegemist sättega, mille ülevõtmine Eesti õigusesse on kohustuslik. Tubakadirektiiv preambuli lg 23 ütleb, et enamik liikmesriike vabastavad teatud tubakatooted aktsiisist või tagastavad tootelt makstud aktsiisi sõltuvalt toote kasutusotstarbest ning teatud kasutusotstarbest sõltuvad aktsiisivabastused või aktsiisi tagasimaksed tuleb määratleda käesolevas direktiivis. Art 17 viimases lõigus on aga öeldud, et liikmesriigid määravad kindlaks eelnimetatud aktsiisi tagasimaksete- ja vabastuste rakendamiseks vajalikud tingimused ja vorminõuded. Eeltoodust koosmõjus tuleneb, et tubakadirektiivi art 17 on toodud aktsiisist vabastamise või aktsiisi tagastamise alused, mida liikmesriigid võivad kehtestada. Seda, kas või kuidas seda teha, otsustab liikmesriik omal äranägemisel. Ka art 17 ingliskeelne tekst ütleb: „The following may be exempted from excise duty or excise duty already paid on them may be refunded“, väljend „may be“ tähendab aga võimalikkust, mitte kohustust. Eesti õiguses on aktsiisist vabastamine kauba hävitamise korral ette nähtud peremehetu või ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba puhul (

§ 27

lg 1 p 4) ja aktsiisikauba puhul, mis on sellise isiku valduses, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks (

§ 27lg 1 p 41).

Vaidlusalused sigaretid ei kuulu kummagi eeltoodud juhu alla. Kaebajad ei ole tõendanud ega isegi põhistanud, et vaidlusaluste sigarettide omanikud lõpetasid valduse sigarettidele omandist loobumise tahtega, seega ei ole tegemist peremehetu varaga. 11 Üksnes sigarettide leidmise koht ja viis ei anna praeguse kohtuasja asjaoludel põhjust pidada sigarette peremehetuks. Eesti õigus ei näe ette üldist tubakatoote aktsiisivabastust kauba hävitamise korral. Kuna sellise sätte kehtestamine on jäetud Eesti seadusandja otsustada ja seadusandja ei ole seda üldiselt kohaldatavana teinud, siis ei saa kaebajad nõuda enda aktsiisist vabastamist põhjusel, et vaidlusalused sigaretid hävitati. Kuna vaidlusalustelt sigarettidelt aktsiis nõudmine ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega, siis ei käsitle kohus kaebajate väiteid kooskõlalise tõlgendamise võimaluste või tubakadirektiivi otsekohaldamise kohta.

1. Seda, millisel alusel tekkis kaebajatel impordikäibemaksu tasumise kohustus, käsitles kohus eespool.
2. Kohus märgib, et A.Z. on sarnastel asjaoludel pöördunud kohtusse ka varem. Kohtuasjas 3-16-795 oli tegemist samuti tolli-, aktsiisi- ja käibemaksu määramise kohta tehtud maksuotsusega, mis tugines punktis 1 nimetatud kohtuotsusega talle süüks pandud tegudele. Paljud selles kohtuasjas esitatud A.Z. väited ja põhjendused kattuvad praeguses kohtuasjas esitatud kaebajate väidete ja põhjendusega. Tartu Halduskohus jättis 13.01.2017 kaebuse rahuldamata, Tartu Ringkonnakohus jättis 12.09.2017 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis 11.12.2017 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
3. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebuse väited ei ole aluseks vaidlustatud maksuotsuse tühistamisel. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebajate kohustus. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, menetluskulude nimekirja või kuludokumente, seega jäävad menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel välja mõistmata. Kokkuvõttes tähendab see, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 12