Obsah (7)

§ 162§ 405§ 637§ 442§ 168§ 150§ 638

2-17-109317 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-109317 Kohtuasi Osaü

) § 405 järgi ja keeldus edasikaebamiseks luba andmast.

1. Maakohus tuvastas, et kostja I andis
2. jaanuaril 2017 kirjaliku võlatunnistuse, milles tunnistas, et tal on hageja ees täitmata põhivõlg 2501 eurot 34 senti, millele lisandub viivis 689 eurot 79 senti. Võlatunnistuse p 4 järgi oli kostja II kohustuse käendaja. Võlg tekis poolte
3. aprilli
4. a äriruumi üürilepingust ja tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja tasus hagejale põhivõla 2501 eurot 34 senti osamaksetena. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tasunud ka viivise. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasus hagejale viivist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et pooltel oli tasaarvestust ja laevalgusteid ning lisalage puudutav kokkulepe, ega seda, et ta tasus üldse hagejale tagatist. Kostja vastuväide selle kohta, et e-kirjaga saadeti talle teistsugune võlatunnistus, kui see, mille ta hiljem allkirjastas, ei muuda allkirjastatud võlatunnistust kehtetuks ja pooltevahelises õigussuhtes kehtib allkirjastatud võlatunnistus. Võlaõigusseaduse (VÕS) järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult viivist lepingus kokkulepitud määras (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1). Võlatunnistuse p 2 järgi tunnistas kostja I
5. jaanuari
6. a seisuga tingimusteta põhivõlale lisandunud viivist 689 eurot 79 senti. Kokkuleppe kohaselt pidi võlausaldaja teatama alates
7. jaanuarist 2017 tekkiva viivise eraldi pärast viimase põhiosa makse laekumist. Hageja arvestas viiviste lõplikuks jäägiks vastavalt poolte vahel üürilepingus kokkulepitud viivisemäärale (0,2% päevas) 1378 eurot 71 senti. Kostjad ei ole viivise suurusele ja määrale vastuväiteid esitanud. Seetõttu tuleb mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivis 1378 eurot 71 senti.
8. Põhjendatud on ka hageja kahju hüvitamise nõue kostja I vastu. Kahju tekkis sellest, et hageja pidi võla sissenõudmiseks pöörduma Õigusbüroo poole, kes tegi 1,8 tunni ulatuses toiminguid (materjalide läbitöötamine, nõude esitamine jne). Hageja 200 euro suurused õigusabikulud kohtueelses menetluses on mõistlikud ning nõude maksmapanekuks vajalikud ja põhjendatud. Hageja on tõendanud kahju olemasolu ja põhjuslikku seost kostja rikkumise ja kahju vahel ning esitanud kahju tõendina õigusbüroo arve. Kostja I ei ole kahjuhüvitise nõudele vastuväiteid esitanud. 8.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 725 euro ulatuses (225 eurot riigilõiv + 500 eurot õigusabikulud). Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 725 eurot. Apellatsioonkaebus

1. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei saa kostjatele süüks panna, et nad ei vastanud kohtule viiviste ja tagatise osas, sest kostja II ei saanud ID-kaardiga e-toimiku infosüsteemi sisse. 3 2-17-109317 Hageja esindaja on survestanud kohut oma järelepärimistega, mida kinnitab lisatud kirjavahetus. Hageja eksitas kohut väites, et üürilepingu sõlmimisel ei tasutud tagatist. Tagatis on iga üürilepingu alus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 11. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt I välja viivise 1378 eurot 71 senti ja kostjalt II nii viivise 1378 eurot 71 senti kui ka kahjuhüvitise 200 eurot, s.o kokku 1578 eurot 71 senti. Seega ei ületa hageja nõue kummagi kostja vastu ülalmärgitud summat, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 mõttes.

12. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus märkis otsuses

§ 442lg 10 kohaselt, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

13. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Maakohus tuvastas asjas menetlusõiguse norme järgides õigesti, et kostjad ei ole tasunud hagejale üürilepingust tuleneva põhivõla tasumisega viivitamise eest lepingus sätestatud määras viivist ning mõistis põhjendatult kostjatelt solidaarselt välja hageja nõutud viivise, sest kostjad ei esitanud viivisearvutusele vastuväiteid. Kostjate apellatsioonkaebuse väide, et nad ei saanud seda teha, kuna puudus juurdepääs e-toimikule, ei ole põhjendatud. Hageja nõudis viivist hagiavalduses ja detailne ning kontrollitav viivisearvutus sisaldus hagi lisas nr 5 (tl 51). Kostjad on hagiavalduse ja selle lisad kätte saanud, mistõttu oli neil võimalik vaielda viivisearvutusele vastu, kui nende hinnangul oli hageja viivist valesti arvutanud. Seda ei ole 4 2-17-109317 aga kostjad kohtule esitatud vastuses teinud. Samuti ei ole kostjad toonud apellatsioonkaebuses esile, millised puudused esinevad hageja lisatud viivisearvutuses. Tagatise maksmise kohta väitsid kostjad maakohtule esitatud vastuses (tl 71), et tegid hagejale avalduse, et see tasaarvestatakse viivisega. Tasaarvestusavaldust ega tagatise maksmist kinnitavaid tõendeid aga kostjad maakohtule ei esitanud. Lisaks nähtub kostjate vastusest, et nad suhtlesid pärast üüritud ruumist väljakolimist hagejaga teemal, et laevalgustid ja lisalagi jäävad üüritud ruumi, kostjad tasuvad põhivõla ja rohkem nõudeid teineteisele pooltel ei ole. Ühtegi sel teemal suhtlemist või kokkulepet kinnitavat tõendit ei ole aga kostjad samuti maakohtule esitanud. Seega on kostjad esitanud maakohtule paljasõnalised vastuväited ega ole tõendanud vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Sellises olukorras jättis maakohus põhjendatult kostjate vastuväited arvestamata ja rahuldas hagi. Kostjate apellatsioonkaebuse väited selle kohta, et hageja esindaja survestas maakohut oma järelepärimistega lahendi tegemise aja kohta ei anna samuti alust järeldada, et maakohus oleks kohtuasja valesti lahendanud. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebus

§ 637lg 2¹ järgi menetlusse võtmata.

15. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168lg 1 järgi apellantide kanda.

Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellantidel vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. Kuigi praeguses asjas ei ole apellandid apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellantidel riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (

§ 637

lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

16. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt edastatud menetlusdokumente ringkonnakohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 5