1-14-9258/168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 20. juuli 2018, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-9258 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kaitsja Anu Vilt (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Erki Iiri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla ERKI IIR, isikukood 38011114214, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx, xxxx Süüdimõistetu Karistusaja algus 17.06.2014, karistusaja lõpp 19.06.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.06.2018, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada ERKI IIR tingimisi enne tähtaega temale Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 19.06.2020 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx, xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Erki Iiri suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 21,4 ja 7 alusel järgmised kohustused: - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt selleks eelnevalt luba saamata. Erki Iir vabastada tingimisi elektroonilise valve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kestusega 5 (viis) kuud. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Erki Iirile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Erki Iiri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Erki Iir on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 12.06.2015 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel karistati vangistusega 6 aastat 2 päeva. Isikut on kriminaalkorras karistatud 10 korral, vanglakarkistust kannab neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varguste, huligaansuse, mootorsõiduki ärandamise, alaealise vägistamise, röövimise katse, võõra vara raiskamise, avaliku varguse eest vägivallaga, kelmuse, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise, vahi alt põgenemise ja kinnipeetava poolt narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemise eest. Viimased 2 süüdimõistmist on seoses narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Isikut on karistatud nii esimese kui ka teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude soodusteguriks on olnud suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega ning mitmed kuriteod on suunatud majandusliku kasu saamisele. Vähenenud on kuritegude vägivaldsuse aste, samas nende ühiskonnaohtlikkus on suurenenud. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Erki Iiri vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Erki Iir taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kinnipeetav avaldas, et soovib kõigepealt ära lõpetada autokooli ja minna tööle, elama hakkab vanemate juures õele kuuluvas korteris. Arvas, et suhtlusringi muutmine saab raske olema, aga endise seltskonnaga ei taha enam suhelda. On olnud varem kriminaalhooldusel, kuid nooruse tõttu ei andnud endale asjadest aru. Ta ei saa minevikus tehtut tagasi pöörata. Selgitas, et tal on lähedasteks 4 õde ja vanemad, kõik nad ootavad teda koju. Töökoht on tal vabaduses olemas, 2 alkoholiga probleeme pole, narkootikume on kunagi tarvitanud, kuid on suutnud neist hoiduda. Perekonda tal pole, tahab tulevikus minna keevitajana tööle kas Soome või Rootsi. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Erki Iiri vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsja Anu Vilt oli seisukohal, et isik on vangistuses viibides siiski säilinud positiivne suhtumine tulevikku ja reaalne plaan elada seadusekuulekat elu. Vangla iseloomustus kinnipeetava kohta on tegelikult positiivne, sest ta töötab vanglas, probleeme pole olnud ja ta on läbinud erinevaid programme. Isik on analüüsiv ja reaalsete tulevikuplaanidega. Korduvkaristatus ei pea alati tähendama seda, et isikule ei võiks anda uut võimalust. Varasemad seaduserikkumised on jäänud noorusaega ja minevikku ning isikul on ennetähtaegse vabastamisega võimalus näidata, et käesoleva karistus on talle mõju avaldanud. Kõige raskem on isikul ilmselt täita kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kuna seda on keeruline kontrollida, kuid isik peab ise aru saama, kellega on mõtet suhelda ja kellega ei ole. Kaitsja palus kohtul kaaluda Erki Iirile võimaluse andmist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ning prokuröri kirjaliku seisukohaga leiab, et Erki Iiri saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Erki Iiri käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel elukoht vanemate juures. Tegemist on kinnipeetava õele kuuluva hubase korteriga, kinnipeetaval saab olema oma tuba ja see sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Õde ning vanemad on elektroonilise valve paigaldamiseks vajalikud nõusolekud andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetava lähedasteks on vanemad ja õde oma perega, aga samuti ka teine õde. Kokkusaamistel on käinud ema ja õed, pidevalt suheldakse aga telefoni teel. Suhted lähedastega on sõbralikud ja toetavad, perekonnas on kõik seadusekuulekad inimesed. Seega on kinnipeetavat ootamas positiivselt toetav lähisuhtevõrgustik. Võttes arvesse aga pikki vanglakaristusi ning isiku minevikku koosneb tema tutvusringkond peamiselt kriminaalse taustaga isikutest. Isik tunnistab ise, et arvestades tema kuritegelikku elustiili ning pikki 3 vangistusi on kriminaalse ringkonnaga suhtlemise lõpetamine raske, kuid ta on valmis selleks pingutusi tegema. Isik ei pea ennast mõjutatavaks ja enda sõnul oskab nüüd paremini öelda "ei". Vabanemisjärgne töökoht on Erki Iirile garanteeritud OÜ’s xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Kuna isik on varem pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil hetkelise heaolu tagamiseks, siis nüüd on ta seisukohal, et parem on elada väikese palgaga seaduskuulekalt, kui saada suurt raha ning mingil ajal sattuda vanglasse ja raisata oma elu vanglas istumisele. Majanduslikult on kinnipeetavat valmis toetama ka perekond. Samas on isikul tasumata nõudeid 16860,59 eurot, kuid ta on huvitatud nende likvideerimisest. Keevitaja elukutse ning töökoha olemasolu peaksid kohtu hinnangul võimaldama nõuete tasumist. Positiivseks loeb kohus ka seda, et Erki Iir on vangistuses töötanud koristajana ja alates 09.05.2016 töötab tootmistööl keevitajana, on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja OÜ Corrigo poolt läbiviidud taasühiskonnastavad tegevused, läbis vestluse kriminaalhoolduse nõuetest ning tegevus-tagajärgede suhetest. Sotsiaalprogrammide läbimise tulemusena on isik võimeline analüüsima oma käitumist ja tegema järeldusi, õppis tunnistama oma vigu ja ei ütlemist. Kinnipeetava sõnul ta siiralt kahetseb tehtud kuritegu ja saab aru teo tagajärgedest ning kui oleks võimalik midagi muuta või aega tagasi keerata, siis oleks ta nõus ka oma tervise ära andma, et toimepandud kuritegusid ei oleks olnud. Mõistab, et iga tegevuse eest tuleb vastutada ja sellest on tagajärjed nii tema jaoks kui ka teda ümbritsevatele süütutele inimestele. Arutleb loogiliselt ja arusaadavalt. Seega on Erki Iir vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Alkoholi tarvitamisega kinnipeetaval probleeme ei ole, alkoholi kuritarvitused on jäänud 90ndate lõppu. Isik ei ole aga pikka aega vabaduses viibinud ning sellest tulenevalt ei ole saanud ennast alkoholi kuritarvitamisest hoidumise tähenduses tõestada. Vabanemise korral on isikul suur soov kaineks jääda. Kinnipeetav on varasemalt tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid, kuid sõltlaseks end ei pidanud ja probleemi tunnistab alles tagantjärgi. Vanglas on isikul diagnoositud sõltuvus amfetamiinist. Enda sõnul on isik võimeline vabaduses rakendama Eluviisitreeningu programmist saadud teadmisi, kuna oskab hinnata ja ära tunda oma riske. Negatiivseid hoiakuid ametnikesse ei ole täheldatud, seega peaks koostöö kriminaalhooldajaga sujuma. Erki Iir on ka varem olnud kriminaalhooldusel kolmel korral ja on rikkunud käitumiskontrolli tingimusi ja reegleid, kuid kohus on seisukohal, et ainuüksi see asjaolu ei pea ilmtingimata välistama isiku ennetähtaegse vabastamise kui muud tingimused täidetud on. Kohtu hinnangul näitab süüdimõistetu püüdlikkus (distsiplinaarkaristuste puudumine, individuaalkava täitmine, vanglas töötamine jne), et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemiks. Edasi leiab kohus Erki Iiri vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates, et midagi sellist, mis tema käesoleva vabastamise kahtluse alla seaks või välistaks, ei saa täheldada. Vastupidi, tal on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt on tal elu- ja töökoht, suhted lähedastega on head ning lähedased on valmis teda ka toetama. Kohus on seisukohal, et eelkirjeldatud olukorras ei pruugi süüdimõistetu jätkuv kinnipidamine soovitud mõju enam avaldada. Erki Iiri õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine. Seda enam, et kinnipeetav on vangistuses viibinud pikka aega (üle 4 aasta) 4 ning kriminaalhooldaja poolne toetus võib olla oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab Erki Iiri üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 pdes 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p 21, 4 ja 7 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võivad suurendada narkootikumide tarvitamine ja mõjutatavus teiste kriminaalse taustaga isikute poolt. Veel märgib kohus, et ennetähtaegse vabanemise olemus seisneb selles, et vanglast vabanenud süüdimõistetu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on jälgimisel ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Elektroonilise valve puhul on Erki Iiril kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine süüdimõistetud kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Kohus rõhutab lõpetuseks veel, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse Erki Iir lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Erki Iir suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus vabastab Erki Iiri karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla ühes tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustusega. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab igapäevaeluga taaskohanemise eesmärgil põhjendatuks elektroonilise valve kestust 5 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5