Tsiviilasi nr 2-18-8523 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi nr 2-18-8523 Määruse tegemise aeg ja koht 06.07.2018.a, Tallinn Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen,

§ 21

kohaldub otsuse tegemisele juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole sätestatud rangemaid nõudeid otsuse vastuvõtmisele.

1. 25.05.2018.a esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja teha vastavad kanded. Määruskaebuse kohaselt jääb kandemääruseta korteriühistu ilma juhatuseta. Olemasolev juhatus on teovõimetu ega tegele maja probleemide lahendamisega. Avaldaja põhikiri on kehtivuse kaotanud. Põhikiri on vastuolus seadusega, kuna selle vastuvõtmise ajal korteriomandi- ja korteriühistuseadust ei eksisteerinud. Põhikirja uuendamise kohustus oli eelmisel juhatusel. Seega tuleb juhinduda seadusest. Uus juhatus on teovõimeline. 72 hääle saavutamine kirjalikus hääletuses on võimatu. Kui kohus ei aktsepteeri korteriomanike valikut, peab ta määrama ajutised juhatuse liikmed, kes täidavad juhatuse kohustusi. Avaldaja palus ka tagastada määruskaebuse eest tasutud riigilõivu.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
3. Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb seega jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega hakka neid kordama. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Maakohus tuvastas õigesti, et kandeavalduse aluseks olevate otsuste osas ei olnud täidetud põhikirjas sätestatud otsuste vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte nõue. Esitatud üldkoosoleku otsusest (tl 5) nähtub, et otsused võeti vastu koosolekut kokku kutsumata kirjaliku hääletuse teel. Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 21 reguleerib otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata.

§ 21

lg 3 sätestab, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole korteriomanike häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Käesoleval juhul aga on põhikirjas ette nähtud suurema häälteenamuse nõue. Põhikirja p 6.9 kohaselt võrdsustatakse üldkoosoleku otsusega liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel, kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Seega peab põhikirja p 6.9 kohaselt olema koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmisel kõigi korteriomanike nõusolek. Üldkoosoleku otsuse kohaselt saavutati 52 poolthäälega häälteenamus. Maakohus tuvastas, et kinnistul on 72 korteriomandit, mida määruskaebuses vaidlustatud pole. Eeltoodust tulenevalt ei olnud otsuste vastuvõtmiseks kõigi korteriomanike nõusolekut, mis tähendab, et otsust ei võetud vastu ning avaldatud kannete tegemisest nimetatud otsuste alusel tuleb keelduda (äriseadustiku § 33 lg 5). 7. Asjaolud juhatuse kohustuste täitmisega ja täitmata jätmisega ei anna alust määruse tühistamiseks. Viide

§ 17lg-le 1 on asjakohatu, arvestades et käesoleval juhul on 2

§ 21lg 3).

Uute seaduste jõustumise ega seadusmuudatustega ei kaota põhikiri kehtivust. Käesoleval juhul ei ole asjassepuutuv põhikirja p 6.9 vastuolus kehtiva seadusega.

§ 21lg 3 lubab kehtestada otsuste vastuvõtmisele rangemaid nõudeid.

Samuti ei anna teistsuguse lahendi tegemiseks alust asjaolu, et 72 hääle saavutamine kirjalikus hääletuses on avaldaja hinnangul võimatu. Korteriühistul on võimalik võtta otsuseid vastu ka üldkoosolekul, millisel juhul ei kohalduks põhikirja p 6.9, mis näeb ette, et koosolekut kokku kutsumata peavad otsuse poolt olema kõik korteriühistu liikmed. Määruskaebuses on avaldaja märkinud, et kui kohus ei aktsepteeri korteriomanike valikut, peab ta määrama ajutised juhatuse liikmed, kes täidavad juhatuse kohustusi. Nimetatud väite jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Ringkonnakohtul on pädevus kontrollida üksnes vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust. Vajadusel saavad selleks õigustatud isikud esitada eelmärgitud nõude vastavate eelduste korral maakohtule uue avaldusena.

1. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks, kuivõrd menetluses ei osalenud teisi isikuid.
2. Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, ei ole alust tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 5 näeb ette, et määruskaebuse esitajale tagastatakse riigilõiv üksnes kaebuse rahuldamise korral. Ringkonnakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot (TsMS § 150 lg 8). Käesoleval juhul kuulus tasumisele ja avaldaja tasus määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot, seega ei saa Riigikohtule edasi kaevata riigilõivu tagastamata jätmise osas. Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 3