Obsah (6)

§ 184§ 183§ 63§ 65§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-17-7897 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7897 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 184lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

Steven Mühlberg tunnistati süüdi

§ 183

lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Steven Mühlbergile liitkaristus raskeima karistuse, s.o

§ 184

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati nimetatud kohtuotsusega Steven Mühlbergile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsusega 2 mõistetud ärakandmata ja täitmisele pööratud karistuse 1 aasta vangistuse võrra ning Steven Mühlbergile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti Steven Mühlbergi kinnipidamine Tartu Maakohtu 06.09.2016 otsuse täitmiseks, s.o

1. juuni
2. Kinnipeetavat on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kriminaalkorras karistatud 8 korral (neist 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 arhiveeritud), reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolev kuritegu on suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Varasemalt on isikut karistatud mitmel korral süstemaatiliselt juhilubadeta sõiduki juhtimise, varguste ja ühel korral kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegusid iseloomustab vastutustundetu, mõtlematu ja tagajärgi mittearvestav käitumine, majandusliku kasu saamine ja grupi negatiivne mõju. Kinnipeetav asus alates 2017.a sügisest Viru Vanglas õppima Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi
3. klassi, mille tõttu tööhõives ei osale. Isikuga on läbi viidud erinevaid vestlusi ja arutelusid peresuhete, tegude ja tagajärgede ning sõltuvusainete tarvitamise teemadel. Kinnipeetav osales muusikateraapias, kuid loobus omal soovil. Isik on vanglas individuaalselt läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Ka on Steven Mühlberg osalenud hea käitumise tõttu noortele mõeldud motivatsioonisüsteemi programmis, mille raames on kahel korral 13.11.2017 ja 09.01.2018 käinud kodukülastusel. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 10 kuud vangistust. Vangistuses on Steven Mühlberg suhtlema hakanud ema E. S, kelle juurde aadressile xxxx, xxxx, on tal võimalik vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Tegemist on 2-toalise ahiküttega korteriga ja ema kui korteri omanik, on andnud kirjaliku nõusoleku, et poeg saab elada antud aadressil vähemalt elektroonilise valve tähtaja lõpuni. Isik ei ole omandanud eriala, kuna tal ei ole põhiharidust. Enne vangistust oli isik hõivatud erinevate juhutöödega ja hariduse omandamine oli sel ajal tema jaoks teisejärguline. Isik on motiveeritud jätkama põhihariduse omandamist, kuna ilma selleta on keeruline tööturul konkureerida. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks töövõimetuspension ja juhutöödest saadav tulu. Raha kulus söögi, riiete, sigarettide peale ja trahvide maksmisele. Enne vangistust on kinnipeetav ametlikult töötanud erinevates firmades ja tema enda sõnul omab oskusi ehitusel, lammutustöödel ning autoremondis. Vabanemisel on isiku eesmärgiks asuda tööle OÜ-s xxxx, et võlgnevused ära tasuda ja teha juhiload. Majandusliku toimetulekuga seonduvalt säilib uue kuriteo risk ja ohtlikkus. Vangistuses on isikut materiaalselt toetanud ühel korral isa ja 2018.a igakuiselt ema. K-Raha andmetel on kinnipeetaval võlgnevusi summas 3817,04 eurot ning vabanemisefondis on 112,06 eurot. Põhihariduse omandamise tõttu ei ole isik siiani tööhõives osalenud, kuid 17.05.2018 esitas ta avalduse tööle asumiseks, kuna juunikuus sai kool läbi. Kinnipeetava lähedasteks on isa S. M, kes on tegelenud poja kasvatamisega pärast Steven Mühlbergi emast lahkuminekut ning täiskasvanud ja oma peredega eraldi elavad õed A- S (25 a) ja K- M (23 a). Kinnipeetava enda hinnangul on suhted isa ja õdedega head. Suhted emaga on vangistuses muutunud paremaks ja ema käis vanglas emade päeva üritusel 2018 maikuus. Ema küll soovib poega toetada, õpetada ja abistada, kuid samas on tal mõningane hirm poja endiste sõprade ees, sest poeg ei suuda alati ära öelda ning võib negatiivsete mõjutuste tõttu taas pahandustesse sattuda. Ema on pojale öelnud, et tema koju ei tohi tulla ühtegi poja endist tuttavat. Varasemalt on kinnipeetav sõprade heakskiidu nimel kodust koos sõpradega asju 3 varastanud. Ema hinnangul on Steven Mühlbergile vaja ka tugiisikut, kuna tihtipeale on ta 24 h järjest tööl ja siis oleks vaja kedagi, kes aitaks pojal ajakavast kinni pidada ning oleks abiks otsuste/valikute tegemisel. Varavastased kuriteod on isik toime pannud grupis, seega kuuluvad tema tutvusringkonda ka kriminaalkorras karistatud isikud. Isiku enda hinnangul on ta valmis vajadusel välja vahetama oma sõpruskonna, et kuritegude toimepanemisest loobuda. Alkoholi tarvitamisega isikul enda sõnul probleeme pole ja alkoholist tingitult ta vägivaldselt ei käitu. Alkohol võib olla uue kuriteo toimepanemisel soodusteguriks, kuid isik on ohtlik pigem puuduliku suhtlemisoskuse tõttu. Meditsiiniosakonna hinnangul on Steven Mühlbergi näol tegemist alkoholi kuritarvitajaga, kuid narkosõltuvust tal ei esine, kuigi kanepit on ta proovinud. Vestluse käigus tunnistas kinnipeetav, et ta ise ei tarvitanud ega tarvita ka edaspidiselt narkootikume. Narkootikumide edasimüügiga tegeles ta ainult majandusliku kasu saamise eesmärgil, kuna sel hetkel puudus tal sissetulek. Enne vangistust sai kinnipeetav 60% töövõimetuse korral töövõimetuspensioni. Varasemalt on isik läbinud Sotsiaalkindlustusameti Lõuna piirkonna MDFT meeskonna terapeudi juures täismahus pereteraapia isaga. Viru Vangla hinnangul on Steven Mühlbergi näol tegemist süstemaatilise seaduserikkujaga, kes on impulsiivse käitumisega ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Tema probleemide lahendamise oskus on puudulik, kuna majandusliku toimetuleku parandamiseks otsustas ta varastada, viimati narkootikume edasi müüa ja lisaks kasutas füüsilist vägivalda alaealise suhtes, kes oli temale väidetavalt võlgu. Kinnipeetava eesmärgid tuleviku osas: võtta end töötuna arvele, otsida töökoht, tasuda võlad, jätkata kaugõppes põhihariduse omandamist ning teha ära juhiload - on realistlikud, kuid isikul puuduvad vajalikud oskused nende elluviimiseks. Korduv karistatus näitab omakorda oskamatust mõista teiste inimeste seisukohti, ette näha oma mõtlematute tegevuste tagajärgi nii endale kui teistele, sh lähedastele. Steven Mühlberg on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus katseajal kontrollnõudeid, täpsemalt ei käinud end registreerimas ega elanud kohtu poolt määratud alalises elukohas, mille tagajärjel pöörati karistus täitmisele. Positiivseks muutuseks vangistuse ajal on hariduse omandamise jätkamine ning peresuhete säilimine ja paranemine. Oht uute kuritegude toimepanemiseks on kõige tõenäolisem, kui isik ei teadvusta oma mõtlematu käitumise tagajärgi, tegutseb impulsiivselt ja on majanduslikes raskustes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 66% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Steven Mühlbergi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Steven Mühlberg ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 01.06.2019, millest 2 kuud oleks ta elektroonilise järelevalve all. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata käitumiskontrolli ajaks Steven Mühlbergile

§ 75lg 2 p-des 2,21,4 ja 9 sätestatud kohustused.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Steven Mühlbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Steven Mühlbergi ennetähtaegset vabastamist. Steven Mühlberg kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve alla. Ema ja isaga suhtleb ta nädala jooksul paar korda. Ta loodab tööle saada OÜ-sse xxxx, mis asub paari kilomeetri kaugusel ema elukohast. Ta on seal varem ka töötanud, sai tööga hakkama ja töötasu oli normaalne. Töösuhe lõppes, sest isa ei saanud teda enam tööle viia. Tegelikult tal alkoholiga probleeme ei ole ja ta ei saa aru, miks 4 meditsiiniosakond vastupidist märgib. Praegu on kool läbi, ta on töö nimekirja võetud, aga tööle pole veel saanud.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Steven Mühlberg ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Steven Mühlbergi noort iga arvesse võttes on tähelepanuväärne, et tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Steven Mühlberg on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus katseajal kontrollnõudeid, ei käinud registreerimas ega elanud kohtu poolt määratud alalises elukohas, mille tagajärjel pöörati karistus täitmisele. Kohus on seisukohal, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. 2 kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu süvendab veelgi kahtlust Steven Mühlbergi motiveerituses täita käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et isikule on vabaduses tagatud elukoht ema juures ja ema igakülgne toetus. Samuti hindab kohus Steven Mühlbergi soovi jätkata põhihariduse omandamist, asuda tööle, saada mootorsõiduki juhtimisõigus ning vahetada välja oma tutvusringkond. Samas ei toeta kinnipeetava varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud tema vabastamist. Isik ei tunnista ka probleeme seoses alkoholiga ning selles tuleb samuti näha ohutegurit. Töökoha puudumine olukorras, kus isik on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, suurendab uue kuriteo toimepanemise riski veelgi, sest isikul on palju sisustamata vaba aega. Steven Mühlbergi puhul püsib endiselt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks ning seepärast ei toeta ka vangla ja prokuratuur süüdlase vabastamist. Sotsiaalprogrammide ja erinevate vestluste läbimine ning noortele suunatud motivatsioonisüsteemis osalemine näitavad, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab Steven Mühlbergile positiivset mõju ning jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval võimalik järgmise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Steven Mühlbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik