Obsah (9)

§ 172§ 660§ 659§ 423§ 664§ 333§ 368§ 168§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 25.04.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14618

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX on alaealise lapse YY ema. Avaldajana esitas alaealise lapse ema 02.10.2017 Harju Maakohtule avalduse kohtu nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel tehingute tegemiseks.
2. Avalduse kohaselt palus ta anda kohtul nõusolek teha lapse nimel järgmine tehing: anda üle lapse isa testamendi järgne annak (kinnisasi asukohaga XXX) annakusaajale AA-le koos laenulepingust nr 07-068808-EV tuleneva laenu tagastamise kohustusega (seisuga 01.03.2017 15 570.94 eurot), kusjuures üleandmise päeva seisuga kohustuse teenindamiseks tehtud kulud peab annakusaaja hüvitama kohustuse kandnud isikule, lisaks läheb annakusaajale üle laenukohustus MM (M) ees summas 65 189.88 eurot. Samuti palus avaldaja juhuks, kui annakusaaja ei võta annakut ja sellega seotud kahte laenukohustust vastu käesolevas asjas tehtava määruse jõustumisest kolme kuu jooksul, anda nõusolek teha lapse nimel tehing sama kinnisasja müügiks hinnaga vähemalt 80 000 eurot ja müügist saadud raha arvel mõlema laenukohustuse täitmiseks ning ülejäänud raha AA-le väljamaksmiseks.
3. Annakusaaja on nõus saama annaku oma ainuomandisse, kuid ei ole nõus võtma vastu laenukohustusi. Annakusaaja on seisukohal, et testamendi kohaselt jäi talle kinnistu koos sellega seotud õiguste ja kohustustega. Kinnistuga seotud kohustusteks on nt maamaksu ja kommunaalteenuste eest tasumise kohustus. Kinnistu tagab laenu AS-i 3 Swedbank ees, kuid ei ole muul moel kinnistuga seotud. Testaatori laenukohustus MM ees on tõendamata. Annakusaajale teadaolevalt kinkis MM testaatorile raha.
4. Maakohus selgitas 11.10.2017 kohtumääruses avaldajale, et hagita asja menetluse raames otsustab kohus üksnes seda, kas taotletud tehingute tegemine on lapse huvides ega lahenda pärijatevahelisi vaidlusi annaku koosseisu ja testamendi kehtivuse üle. Nimetatud vaidlused tuleb lahendada vaid hagimenetluses. Seetõttu jättis kohus rahuldamata avaldaja taotluse raviasutuselt ja raviarstilt testaatori tervisliku seisundi kohta info saamiseks, samuti taotluse kohustada annakusaajat välja andma pärijatele H. ja HH-le nende vanaema LL (surnud 12.12.2016) pangaarvel olnud 12 455.22 eurot. Kohus rõhutas, et juhul kui avaldaja soovib eelnimetatud asjaolusid vaidlustada, peab ta esitama kohtule hagiavaldused, tuues välja kõik hagide aluseks olevad asjaolud ning makstes riigilõivud. Kohus selgitas, et ei saa käesolevas asjas tehtava lahendiga panna kohustusi kolmandatele isikutele, kes peaksid nõustuma laenu(de) üleandmisega. Kohus jättis menetlusse kaasamata MM ja Swedbank AS-i, kellega peaksid pooled jõudma ise kõiki rahuldavate kokkulepeteni. Kohus pööras avaldaja tähelepanu asjaolule, et juhul kui AA ei ole avalduse rahuldamisega nõus, on avaldus perspektiivitu.
5. Avaldaja esitas 18.10.2017 vastuväite kohtu tegevusele. Vastuväite põhjenduse kohaselt on käesoleva menetluse eesmärgiks selgitada välja, kas avalduses taotletud tingimustel tehingu tegemine on alaealise lapse huvides või mitte. Selleks omakorda on oluline selgitada välja, kas testament, milles annak määrati, on kehtiv ning millest annak koosneb. Seejuures ei ole oluline kolmandate isikute huvid ega seisukohad, kuivõrd kohtul on tarvis üksnes tuvastada alaealise lapse huvid. Ka ei nõustunud avaldaja HH ja AA kaasamisega menetlusse, kuna nad oleks pidanud jätma kaasamata samadel kaalutlustel kui MM ja Swedbank AS-i.
6. HH toetab avaldust, kuna ebaõiglane oleks, kui AA saaks üksnes kinnisasja ja laenud jääksid tema ja tema väikese õe kanda. Samuti nõustus HH, et kohus peaks uurima testamendi õigsust, sest see kuidas ja millal testament tehti, on kahtlane. Selleks, et asi saaks õigesti lahendatud, tuleks talle ja tema õele välja anda vanaema arvel olnud raha. Kohtul tuleb hinnata tema õe õigusi ja huve, mitte AA õigusi ja huve.
7. Puudutatud isikule HH-le riigi õigusabi korras määratud esindaja asus seisukohale, et hagita menetluses ei kuulu lahendamisele pärijate omavahelised vaidlused. Käesolevas menetluses otsustatakse, kas taotletud tehingute tegemine on lapse huvides või mitte ega lahendata vaidlusi annaku koosseisu ja testamendi kehtivuse osas.
8. Alaealise HH elukohajärgne kohalik omavalitsus ei toetanud avaldust. Arvestades, et testament on avaldaja poolt seatud kahtluse alla ja testamendi kehtivus või kehtetus mõjutab alaealise lapse huve, tuleb esmalt lahendada nimetatud vaidlused. Maakohtu määruse põhjendused
9. Maakohus jättis rahuldamata nii vastuväite kohtu tegevusele kui avalduse kohtult nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel tehingute tegemiseks. 4
10. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lõike 1 kohaselt peab vanematel olema kohtu nõusolek lapse nimel tehingute tegemiseks, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3, 5 ja 7-11 kohaselt vajab eestkostja. Lastekaitseseaduse (LaKS) § 5 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel lähtuda mh põhimõtetest, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid ning et igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. LaKS § 21 lõike 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks: 1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; 2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; 3) kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Sama paragrahvi lõike 3 järgi tuleb, juhul kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid.
11. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning vastuväitega kohtu tegevusele, alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja, samuti HH ja AA seisukohtadega, uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et avaldaja vastuväide kohtu tegevusele ning ka avaldus kohtu nõusoleku saamiseks HH nimel tehingute tegemiseks tuleb jätta rahuldamata.
12. Tehingute tegemiseks nõusoleku andmise menetluse eesmärk on teostada laste vara valitsemise üle järelevalvet, kaitstes laste huve vanemate ja eestkostjate kuritarvituste eest, sest sageli võivad laste või eestkostetavate ja vanemate või eestkostjate huvide vahel tekkida konfliktid. Kuna tehingute tegemiseks nõusoleku andmise menetluse eesmärgiks ei ole ühelgi juhul lahendada hagimenetluse raames lahendatavaid nõudeid, tuleb enne tehingute tegemiseks nõusoleku taotlemist lahendada kõik pärijate omavahelised vaidlused, sh annaku koosseisu ja testamendi kehtivuse osas, sest nimetatutest sõltuvad otseselt kohtult nõusoleku taotlemise täpsed tingimused.
13. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 172

lõikest 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lõike 7 teise lause kohaselt jätab kohus, juhul kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestades käesoleva asja asjaolusid, jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud, v.a alaealisele lapsele määratud esindaja kulud, menetlusosaliste endi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätab kohus

§ 172lõike 3 teise lause alusel riigi kanda.

5 Määruskaebus

1. Avaldaja palub määruse tühistada ja kohustada esimese astme kohut 02.10.2017 avaldust sisuliselt menetlema.
2. Maakohus jättis asja sisuliselt lahendamata ega rakendanud uurimispõhimõtet. Olukorras, kus alaealise seaduslik esindaja on pöördunud kohtu poole lapse esindamiseks nõusoleku saamiseks, ei kohusta ükski õigusnorm lahendama nõusoleku andmise seisukohalt olulised küsimused – testamendi kehtivus, annaku koosseis, lapse õigus annaku täitmisest keelduda – hagimenetluses. Maakohus ei selgitanud välja lapse huvidest lähtuvalt kõiki vajalikke soovitava tehingu asjaolusid ega andnud soovitavale tehingule sisulist hinnangut. Kui kohus keeldub andmast nõusolekut tehingule, tuleb kohtul põhjendada, miks on tehingu tegemine sellistel tingimustel lapsele kahjulik ja millist seaduses sätestatud lapse õigust tehinguga rikutaks. Kohtu pakutu, et alustada tuleb mitut erinevat uut hagimenetlust, tekitab täiendavat ajakulu ja suurendab menetluskulusid. Olukorras, kus kohus lahendaks ära kõik soovitud tehingu täpseid tingimusi puudutavad küsimused (annaku koosseis, testamendi kehtivus) ja annaks tehingule omapoolse nõusoleku, ei saaks tegemist olla kasutu nõusolekuga, sest kohtu poolt tuvastatud asjaoludega on seotud kõik menetlusosalised. Puudutatud isikute seisukohad
3. Alaealisele lapsele määratud esindaja määruskaebust ei toeta. Teised puudutatud isikud seisukohti avaldada ei soovinud. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles kaevatakse maakohtu poolt avaldaja 18.10.2017 vastuväite rahuldamata jätmise peale maakohtu määruse resolutsiooni punktis 1, kuna selles osas ei olnud maakohtu määrus edasi kaevatav (

§ 660lõige 1, § 664 lõige 1, § 333).

Osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata, tuleb määrus tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu (

§ 659, § 657 lõike 1 punkt 4).

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab avalduse

§ 423lõike 2 punkti 2 kolmanda alternatiivi alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus jääb rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad avaldaja kanda, välja arvatud alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jääb riigi kanda. 18.

§ 664

lõigete 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata. Kolleegium on käesolevas asjas seisukohal, et avaldajal puudub kaebeõigus Harju Maakohtu 22.11.2017 määruse vaidlustamiseks osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja vastuväite kohtu tegevusele resolutsiooni punktis 1.

§ 660

kohaselt võib määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui kaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

§ 333

, milline sätestab vastuväite esitamist kohtu tegevusele, edasikaebeõigust ette ei näe. Seega võttis maakohus kaebuse selles osas (punkt 1.4) ebaõigesti menetlusse. 19.

§ 423

lõike 2 punkti 2 kolmanda alternatiivi kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata avalduse, kui sellega ei ole võimalik saavutada eesmärki, millele riik peaks 6 andma õiguskaitset. Käesolevas asjas on tehinguks, mille tegemiseks alaealise pärija nimel nõusolekut vajatakse, annaku täitmine (annakuks määratud eseme üleandmine annakusaajale; pärimisseaduse (PärS) § 67). Pärija kohustus anda annak üle olukorras, kus testaator ei määranud annakutäitjat, tuleneb PärS § 57 lõike 1 teisest lausest. 20. Maakohus selgitas asjakohaselt kohtu kohustust selgitada nõusoleku andmise menetluses välja alaealise lapse huvid. Samas käesolevas asjas on tegemist vastuolulise olukorraga, mida nõusoleku andmiseks läbiviidavas hagita menetluses ei ole võimalik kõrvaldada. Nimelt küsib alaealise pärija seaduslikust esindajast avaldaja nõusolekut testamendist tuleneva annaku täitmiseks, kuid samas avalduse põhjendustes tõstatab kahtluse testamendi kehtivuse kohta testaatori otsusevõimetuse tõttu ja palub see käesolevas menetluses tuvastada. Kui testament on tühine, oleks alaealine laps koos täisealise õega pärandaja seadusjärgseteks pärijateks esimeses järjekorras (PärS § 13) ja neile ülemineva pärandvara koosseisu kuuluks testamendi järgi annakuks määratud kinnistu. Seega eeldatavalt mõjutab testamendi kehtetus alaealise lapse varalisi huve, mistõttu ei saa kohus avalduse lahendamisel selles tõstatatud kahtlusi tähelepanuta jätta. Samas ei tohi alaealise lapse huvide kaitsmisel kahjustada teiste isikute õigusi ja huve (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 138). RR 23.02.2017 testament mõjutab otseselt selles annakusaajana määratletud AA õigusi ja huve. Kuna alaealise pärija seadusjärgse esindaja (ema) huve 23.02.2017 testament ei puuduta, ei saa käesolevas asjas avaldaja olla vaidluses testamendi kehtivuse üle kohtumenetluse pooleks. Testamendi tühisuse tuvastamise õiguslik huvi

§ 368

lõike 1 mõttes on käesolevas asjas isikutel, kes kuuluksid seadusjärgsete pärijate ringi. Lahutatud abikaasa nende hulka ei kuulu. Sellises olukorras selgitas maakohus asjakohaselt, et enne annaku täitmiseks tehtava tehingu tingimuste määramist ja selleks kohtult nõusoleku küsimist tuleb pärijatel läbida hagimenetlus testamendi kehtetuse tuvastamiseks annakusaaja vastu. Kuna hagimenetluses hageja(

1. d)ja käesolevas asjas avaldaja isik ei kattu, ei oleks testamendi tühisust võimalik tuvastada käesoleva kohtumenetluse raames isegi siis, kui avalduses oleks vastav nõue AA vastu esitatud. Kolleegium märgib, et avaldaja positsioon käesolevas menetluses on ka vastuoluline – kui kohus tuvastaks testamendi tühisuse, siis jääks avaldus igal juhul rahuldamata, kuna langeks ära testamendijärgsete pärijate kohustus annakut täita. 21. Käesolevas asjas on lisaks vaidlusele tehingu kehtivuse üle pärija(
2. te)ja annakusaaja vahel vaidlus annaku koosseisu üle ehk selle üle, kas annakusaaja on kohustatud koos annakuks määratud kinnisasjaga võtma vastu ka laenusaaja kohustused laenu tagastamiseks 16.07.2007 AS-ga Swedbank sõlmitud laenulepingu ja samal aastal MM-ga sõlmitud (suulise) laenulepingu alusel. Kuna AA kohustuste vastuvõtmisega nõus ei ole, ei oleks kohtul võimalik käesolevas menetluses asendada tema nõusolekuid tehingute tegemiseks ega kohustada teda muul moel avaldaja pakutud tingimustel tehingut sõlmima ja seda isegi siis, kui avaldaja käsitlus annaku koosseisu kohta oleks kooskõlas PärS §-ga 56 (annaku mõiste). Selliste tahteavalduste asendamine või AA kohustuste tuvastamine saab toimuda vaid testamendijärgsete pärijate ja annakusaaja vahelises kohtumenetluses peale seda, kui on lahendatud vaidlus tehingu kehtivuse üle või kui seadusjärgsed pärijad on möönnud testamendi kehtivust (on loobunud tahtest seda vaidlustada). Maakohus selgitas asjakohaselt, et kui AA ei ole nõus avaldaja pakutud tingimustel tehingut sõlmima, ei saavuta avaldaja 02.10.2017 esitatud avaldusega taotletavat eesmärki. 7 22. Vastuseks kaebaja väidetele, et kogu vaidluse lahendamine käesoleva tsiviilasja raames täidaks

§-s 2 sätestatud eesmärki, selgitab kolleegium järgmist. Kehtivas kohtupraktikas (nt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-42-10 punktid 18-20) ei ole kõrgem kohus põhimõtteliselt eitanud võimalust lahendada hagimenetluses seaduse kohaselt hagita menetluses lahendatavaid tsiviilasju ja vastupidi, kui kohus järgib seejuures kummagi menetlusliigi kohta sätestatud spetsiifilisi erisusi ega riku seejuures menetlusosaliste õigusi ega huve. Eelnevalt leidis kolleegium, et käesolevas asjas hagita menetluses lahendatava avalduse ja hagimenetluses lahendamist vajavate vaidluste puhul on tegemist erinevate menetlusosalistega, sest alaealist pärijat ja tema seadusjärgset esindajat (vanemat) ei saa samastada. Seega ei oleks ka teoreetiliselt olnud kohtul võimalik menetleda samas menetluses pärijate hagi AA vastu kas testamendi tühisuse tuvastamiseks või laenukohustuste üleandmiseks tahteavalduste andmisele kohustamiseks, juhul, kui sellised hagiavaldused oleks peale maakohtu 11.10.2017 selgitavat määrust (t lk 52) kohtule esitatud ja need oleks kohtumenetlusse võetud. Hagiavalduste esitamisel oleks võinud tulla kõne alla 02.10.2017 avalduse menetluse peatamine. Avalduse läbi vaatamata jätmise järgselt on avaldajal võimalik tulla uuesti avaldusega kohtusse, kui vaidlused pärijate ja annakusaaja vahel on lahendatud. 23. Kolleegium ei käsitle 02.10.2017 avalduse põhjendustes (punktis 1.6) käsitletud pärijate võimalikku rahalist nõuet AA vastu, kuna avalduse resolutsioonis seda nõuet ei esitatud ja tegemist saab olla selgelt pärijate ja AA vahelises hagimenetluses lahendatava vaidlusega, mis väljub annaku täitmise eesmärgil tehtavaks tehinguks nõusoleku saamiseks esitatud avalduse menetlemise piiridest. 24. Kuigi ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, ei too see kaasa menetluskulude jaotamist maakohtust erinevalt. Maakohus kohaldas hagita menetluses menetluskulude jaotamist reguleeriva

§ 172

lõiget 1 ja jättis iga menetlusosalise kulud tema enda kanda, kuigi oleks olnud alust kohaldada sama sätte lõike 7 teist lauset ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse vaidlustas ainult avaldaja ja vaidlustamise tulemusena tema olukorras sisulist muutust ei toimu, st avaldaja ei saavuta avalduses ja kaebuses taotletavat eesmärki. Seega seaks maakohtumenetlusega seotud kulude jaotamine

§ 168

lõike 2 alusel avaldaja tema enda kaebuse alusel halvemasse olukorda, kui ta oleks olnud kaebust mitte esitades. Sellise olukorra vältimiseks jaotab kolleegium maakohtumenetlusega seotud menetluskulud sarnaselt maakohtuga, jättes iga menetlusosalise kulud tema enda kanda, välja arvatud alaealise lapse riigi poolt määratud esindaja tasu, mis jääb riigi kanda. 25. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad määruskaebemenetlusega seotud kulud

§ 171

lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda, välja arvatud alaealise lapse riigi poolt määratud esindaja tasu, mis jääb riigi kanda. 26. Puudutatud isik AA esitas taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja avaldajalt väljamõistmiseks koos viivisega. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kuluks tasu vandeadvokaadist lepingulisele esindajale kokku 1h 05min eest summas 168.99 eurot (koos käibemaksuga). Kolleegium on seisukohal, et tegemist on kogu ulatuses põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kõik nimekirjast nähtuvad toimingud (maakohtu määrusega ja määruskaebusega tutvumine, kliendiga suhtlemine, kohtu kirjadega tutvumine, kohtule seisukoha koostamine) on seotud määruskaebemenetlusega. Toimingutele kulunud aeg on minimaalne. 8 Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritavas keskmises suuruses. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/