Obsah (7)

§ 138§ 144§ 179§ 663§ 657§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-18141 Määruse tegemise aeg ja koht 09.03.2018, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Liis Arrak, Indrek Soots Tsiviilasi XX hagi kohtutäitur

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Asja toimikust nähtuvalt on hageja kohtukuluks hagi tagamise avalduste esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kuna ringkonnakohus jättis otsuse resolutsiooni p-s 2.1 lahendatud nõudega seotud kulud kostja I kanda ja p-s 2.2 lahendatud nõudega seotud kulud kostja III kanda, ning kuna hagi tagamised on seotud mõlema kostjaga, siis tuli riigilõivud välja mõista kostjatelt hageja kasuks võrdsetes osades. Kuna hageja esitas määruskaebuse maakohtu 06.04.2016 määruse peale, millega kohus rahuldas kostja I taotluse kohustada hageja tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist, jäi kaebuselt tasutud riigilõiv kostja I kanda. Maakohus rahuldas 13.12.2016 määrusega osaliselt määratud esindaja 08.12.2016 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 528 eurot (sh käibemaks) ja ringkonnakohus rahuldas 24.03.2017 määrusega määratud esindaja 09.03.2017 esitatud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks 432 eurot (sh käibemaks). Seega maakohus ei hinda enam kulude põhjendatust ja vajalikkust, kokku on esindajakulud 960 eurot (sh käibemaks). Arvestades ringkonnakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotust ja põhjendusi, on kõik hageja esindaja kulud seotud nii otsuse resolutsiooni p-s 2.1 kui ka 2.2 rahuldatud nõuetega, mistõttu tuleb kostjatel I ja III kanda kulud võrdsetes osades. Seega tuli kostjalt I Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulud 480 eurot (sh käibemaks) ja kostjalt III Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskulud 480 eurot (sh käibemaks).

§ 179

lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

1. Kostja III esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada. Kaebuses vaidleb kostja III vastu menetluskulude jaotusele. Vastused määruskaebusele
2. Kostja II leidis, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
3. Kostja I ja hageja palusid keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest ning määruskaebuse menetlusse võtmisel jätta see rahuldamata. Edasine menetluse käik
4. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 28.09.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3

1. Kostja III on määruskaebuses asunud seisukohale, et tsiviilasjas toimunud põhivaidlus lahendati ebaõigesti, mistõttu ei olnud ka põhjendatud menetluskulude jaotus. Kuivõrd menetluskulude jaotus määrati kindlaks tsiviilasja põhimenetluses, mis on lõppenud Riigikohtu 22.05.2017 määrusega kostja III kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmiseks, ei saa kostja III menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel jaotuse ebaõiglusele tugineda.
2. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Praegusel juhul on maakohus õigesti leidnud, et vaidlustatud määruses ei olnud vajadust enam hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata, kuna hagejat esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja ning maakohus ja ringkonnakohus on vastavalt 13.12.2016 ja 24.03.2017 määrustega esindaja tasutaotlused lahendanud ja esindaja õigusabikulude põhjendatusele hinnangu andnud. Samuti on põhjendatud kostjalt III välja mõista ka hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot, kuna hageja taotlus rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui hageja saab esitada vastuväiteid eelnimetatud 13.12.2016 ja 24.03.2017 määrustega väljamõistetud menetluskulude suurusele, ei ole vastuväited põhjendatud, sest kohtud on kohaselt kontrollinud advokaadi esitatud taotluste põhjendatust ja oma otsustust piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus ei tähelda nimetatud osas maakohtu ja ringkonnakohtu poolt diskretsiooni piiride rikkumist. 11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 12.

§ 178

lg 4 alusel ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 4