Obsah (12)

§ 238§ 177§ 657§ 654§ 232§ 230§ 272§ 652§ 438§ 5§ 651§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 27.04.2018, Tallinn Tsivii

) § 230 lõikele

1. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, millest võiks järeldada, et vaidlusalused käibemaksutagastused 6 oleksid seotud Saksamaaga või mõne muu teise riigiga peale Belgia. Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et käibemaksutagastused on seotud Belgia Kuningriigiga ning puudub alus kahtlustada andmete võltsimist kostjate poolt. Sealjuures on kostjad esitanud täpsustava selgituse (t II kd lk 104 ja 145) asjaoludest, millest erinevused tekkisid blankettidel ning hageja ei ole seda ümberlükkavaid tõendeid esitanud.
2. Hageja on mh leidnud, et arve VR 856 ei puuduta perioodi 01.01.2014-31.12.2014, vaid hoopis 2015.a I kvartalit. Hageja väide ei ole kooskõlas kohtule esitatud käibemaksu tagastustaotlustel (t I kd lk 34, 37, 68, 69), Belgia Kuningriigi väljastatud maksuotsustel (t I kd lk 35-36, 38-39) ja kütusearvetel (t II kd lk 12-73) oleva teabega, mis puudutavad perioodi 01.01.2014-31.12.
3. Eelnimetatud dokumentidel ja arvel VR 856 esitatud käibemaksusummad kattuvad. Hageja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid eeltoodu ümberlükkamiseks, seega on hageja väide paljasõnaline ja tõendamata.
4. VÕS § 186 punkti 1 kohaselt lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. Kostjad on tõendanud, et maksekorraldustega nr 101, 160, 166 ja 170 on kostja I tasunud ettemaksetena kõik tasumisele kuulunud Belgia Kuningriigi käibemaksutagastused perioodil 01.01.201431.12.
5. Seega ei ole tõendatud kostja I poolt käibemaksutagastuste rikkumine ning kohustused on täidetud kooskõlas 03.01.2012 käsunduslepinguga. Eeltoodust tulenevalt puudub VÕS §-de 100 ja 101 järgi õiguskaitsevahendite kohaldamise võimalus.
6. Kohus märkis selgitavalt, et hageja esitas samad nõuded nii kostja I kui kostja II suhtes. Kostja II on kostja I juhatuse liige. Käsundusleping oli sõlmitud kostja I ja OÜ PARME TRANS vahel ning 15.04.2016 nõude loovutamise leping oli sõlmitud OÜ PARME TRANS ja hageja vahel. Eeltoodust nähtub, et hagejal puudub kostjaga II õigussuhe, mille alusel esitada 03.01.2012 käsunduslepingust tulenev nõue. Eelkirjeldatud asjaolude tõttu puudub antud olukorras õiguslik alus kostja II vastu nõude esitamiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata ka kostja II suhtes.
7. Hageja nõudis lisaks põhinõudele viivise tasumist. Summa 104 697.34 eurot puhul on hageja alustanud viivise arvestamist alates 14.06.2015 ja summa 320.79 eurot puhul alates 14.08.
8. Kostja I on käibemaksutagastuste ettemaksed teinud ajavahemikul 08.12.2014-22.05.
9. Seega on ettemaksed tehtud enne hageja märgitud viivise arvestamise kuupäeva. Seetõttu puudub õiguslik alus ka viivise nõude esitamiseks, sest summade tasumisel ei ole viivitust tekkinud.
10. Kohus märkis tulenevalt

§ 238

lõikest 5, et on käesolevas lahendis viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jättis kohus need otsuse tegemisel arvestamata. 28. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud hageja kanda. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja I menetluskulude suuruseks 8916.80 eurot (käibemaksuta), millest 8716.80 eurot on lepingulise esindaja tasu ning 200 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu (asjatundja arvamus). Avalduse kohaselt on õigusteenust osutatud 68,1h ning tunnitasumäär on olnud 128 eurot ilma käibemaksuta. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostja I menetluskulude nimekirjale. Kohus leidis, et kostja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirjaga koos esitatud arvetelt nr 17020 (1,5h) ja nr 1700613 (2,8h) nähtub, et kostja I on arvestanud mõlemal arvel 04.09.2017 kohtuistungi ajaks 1,5h ning arvel nr 1700613 7 on märgitud täpsustavalt, et 2,8h sisse on arvestatud kohtuistungi eeldatav kestus 1,5h. Seega on arvestatud lepingulise esindaja kulu 04.09.2017 istungil osalemisega seoses kaks korda ja sealjuures kestis istung protokolli kohaselt 0,67h, mitte 1,5h. Seega tuleb kostja I menetluskuludest maha arvestada lepingulise esindaja ajakulu 2,33h. Kohus luges põhjendatud lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajaliseks mahuks 65,77h (68,1-2,33). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, on kostja menetluskulud ülejäänud näidatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud, sh dokumentaalse tõendi saamise kulu 200 eurot. Antud asjas on hageja esitanud arvukalt taotlusi ning menetlusdokumentide hulgas on mahukad ja detailseid andmeid sisaldavad tõendid, mille põhjalik analüüs oli vajalik. Samuti on toimunud asjas määruskaebemenetlus seoses hageja sooviga hagi muuta, mis lahenes hageja kahjuks Riigikohtus. Õigusteenuse tunnihind on mõistlik ja vastab Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-13116). Kohus määras kostja I menetluskulude suuruseks 8618.56 eurot (65,77x128+200), mille mõistis hagejalt kostjale I välja käibemaksuta. Kostja I on lisaks palunud hagejalt välja mõista menetluskulude summalt seadusjärgse viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldas vastava kostja taotluse

§ 177lõike 4 alusel.

Kostja II ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning toimikust ei nähtu tema poolt kantud menetluskulusid. Seega jättis kohus kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Apellatsioonkaebus

1. 27.10.2017 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada uue otsusega hagi ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2. Kaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid, märkides täiendavalt järgmist. Hageja esitas 05.09.2016 arvete nr VR814 ja VR827 originaalid sellisel kujul, nagu kostja I esitas need OÜ-le PARME TRANS 05.12.2014 ja 20.02.
3. Viidatutest ei nähtu, et neis kajastuks maksutagastus Belgiast. Mõlemal arvel on üleval paremas nurgas kostja I tegevdirektori DB allkiri arve õigsuse kohta. Kostjate 18.07.2016 esitatud arvete nr VR814 ja VR827 tekst erineb oluliselt DB allkirjaga OÜ-le PARME TRANS esitatud arvete tekstist: arve VR 814 ridadele 2 ja 9 ning arve VR827 ridadele 2 ja 8 on lisandunud sõna „Belgium“; arve esitaja aadressiks on näidatud juba uus aadress Mõisa 4 13522 Tallinn, Estonia nii eesti kui inglise keeles; arve esitaja kahe telefoninumbri asemel on näidatud üks uus number; faksi number erineb; puudub tegevdirektori DB allkiri arve ülemises paremas nurgas. Seega on kostjad esitanud kohtule 18.07.2016 uued ja erinevad dokumendid. Tulenevalt sellest ei oma tõenduslikku kaalu kostjate esitatud eriteadmistega isiku arvamused.
4. Kostja I esitatud hagi vastuse lisad nr 9 ja 10 tõendavad välislaekumise saamist kostja I poolt tema arvele, kuid ei tõenda samade laekumiste ülekandmist hagejale, eriti veel ettemaksetena. Samamoodi ei tõenda kostja I esitatud maksekorraldused, et tegemist oli Belgiast 2014.a laekunud maksutagastuse ettemaksetega. Kostjad on küll esitanud mingeid tabeleid arvete kohta, ei ole aga eraldi arvete liitmistehinguid esitanud, seega ei ole väited riimumisest tõsiseltvõetavad.
5. Ekslikud on kohtu väited, et kuna summad, mis kanti üle OÜ-le PARME TRANS, kattuvat sendi täpsusega, ei ole alust kahelda kostjate arvete (VR 214 ja VR 227) tekstide õigsuses ja tõelevastavuses. Kohus on kostjate poolt eksiteele viidud, sest kui oli vaja ülalkirjeldatud manipulatsiooni “uuesti loodud” arvetega VR214 ja VR227, võis kostja manipuleerida ka muude dokumentide sisu ja arvandmetega. 8
6. Õige ei ole kohtu väide, et kostja II ei oma puutumust käesoleva asjaga. Nõude loovutamisega sai hageja eelmiselt võlausaldajalt kõik õigused, mis olid algsel kreeditoril, sh toimus juhatuse liikme vastutuse ja nõudeõiguse transformatsioon. Vastustaja seisukoht
7. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
8. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi kostja II vastu hagi rahuldamata jätmise osas (

§ 657lõike 1 punkt 21).

Muus osas ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt olulisi menetlusõiguse normide rikkumisi ega ebaõiget materiaalõiguse normide kohaldamist, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Kostja I vastu hagi rahuldamata jätmise osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega täielikult ega korda neid (

§ 654lõige 6).

Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks vastustajale I hüvitamisele kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud. Vastustaja II menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja hüvitamsie taotlust ei esitanud. 36. Kostja I vastu nõude rahuldamata jäämise osas ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumist, mh ka mitte tõendite hindamise reeglite rikkumisi. Maakohus hindas kogutud tõendeid kooskõlas

§ 232

lõikega 1 kogumis oma siseveendumuse kohaselt ning asus põhjendatud seisukohale, et kostjad tõendasid veenvalt vastuväiteid selle kohta, et kostjal I puudub hagetav võlgnevus hageja ees.

§ 230

lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjad lükkasid tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega ümber hageja väited kostjate poolt esitatud arvete nr VR814 ja VR827 võltsituse kohta. Hageja omakorda kostjate dokumentaalset tõendit (eriteadmistega isiku arvamus koos lisadega t II kd lk 104-117; tõend

§ 272

lõike 2 kohaselt) ümber ei lükanud, mh loobus hageja maakohtu istungil nii eriteadmistega isiku ülekuulamisest kui kohtuekspertiisi määramise taotlusest (04.09.2017 kohtuistungi protokoll t III kd lk 33-34). Apellandi viited raamatupidamisseadusele ei ole asjakohased. Tsiviilkohtumenetluses reguleerib tõendite ja tõendamisega seonduvat

, mille § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asjas tähtsust omavad asjaolud. 37. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei tõendanud, et kostja I poolt Belgiast 2014.a käibemaksu tagastuse ettemaksuna tasutud summad oleksid olnud tegelikult Saksamaalt tagastatud käibemaks, nagu hageja maakohtus väitis. Hageja ei esitanud oma väidete tõendamiseks nt vastavaid arveid ja/või Saksamaa maksuameti tagastusotsust sama ajavahemiku kohta. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja esindaja, et nimetatud ettemaks ei olnudki käibemaksu tagastus Saksamaalt, vaid nn vanade võlgnevuste likvideerimine. Isegi kui selline vastuväide oleks tõendatud, ei saaks ringkonnakohus seda arvesse võtta, kuna seda ei esitatud õigeaegselt maakohtus ega apellatsioonkaebuses (

§ 652lõige 4, § 329 lõige 1, § 331 lõige 1).

38. Küll aga on kolleegium seisukohal, et kostja II vastu nõude rahuldamata jätmise põhjendus vaidlustatud otsuses ei vasta osaliselt

§ 438lõikele 1.

Maakohus lähtus 9 kostja II vastu hagi rahuldamata jätmisel mh asjaolust, et hageja ja kostja II vahel puudub 03.01.2012 käsunduslepingust tulenev lepinguline suhe. Samuti sellest, et 15.04.2016 nõude loovutamise lepinguga ei olnud hagejale loovutatud nõuet kostja II vastu. Küll aga jättis maakohus tähelepanuta, et hageja esitas kostja II vastu nõude kui kostja I juhatuse liikme vastu, kes hageja arvates rikkus juhatuse liikme kohustusi sellega, et ei esitanud õigeaegselt majandusaastate aruandeid äriregistrile ja soovib kostja I tegevuse lõpetada, et vältida võlgnevuse tasumist hagejale (hagiavalduse punkt 2.7).

§ 438

lõikest 1 tulenevalt on kohtul kohustus otsustada, millist õigusakti tuleb esiletoodud asjaolude alusel kohaldada. Seega tuli käesolevas asjas maakohtul analüüsida kostja II kui kostja I juhatuse liikme vastutuse võimalikkust hageja kui kostja I võimaliku võlausaldaja ees. Kuna maakohus sellist analüüsi ei teostanud, tuleb vaidlustatud lahendi põhjendusi muuta kostja II osas hagi rahuldamata jätmisel järgmisega: kuna tõendamist ei leidnud kostja I poolt hagejale kahju tekitamine, siis ei saa tekkida küsimust kostja I juhatuse liikme vastutusest hageja kui kostja I võlausaldaja ees. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse (VÕS § 1043 ja § 1045 lõike 1 punktid 7 või 8) alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma juhatuse liikmena isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-143-16, punkt 15; 3-2-1-69-15, punkt 11) või juhul, kui ta on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Mõlemal juhul on kohustuslikuks vastutuse eelduseks kahju tekkimine äriühingu võlausaldajal. Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et kostja I oleks jäänud hagetavas ulatuses ja alusel (21.01.2015 ja 06.03.2015 taotluste alusel Belgiast tagastatud käibemaks) hagejale võlgu, mistõttu ei saanud seoses sellega ka kostja I juhatuse liige tekitada hagejale kahju.

§ 5lõike 1 ja § 439 kohaselt on kohus seotud hagi piiridega.

Seega ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust mistahes muud võimaliku nõuded hageja ja kostja(te) vahel. 39. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsuse resolutsiooni, puudub alus maakohtu poolt teostatud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Alternatiivseid vastuväiteid juhuks, kui ringkonnakohus maakohtu otsust ei tühista, menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta apellant ei esitanud. Seega selles osas kolleegium maakohtu otsust ei kontrolli (

§ 651lõige 1).

40. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad poolte apellatsiooniastmes

§ 171lõike 1 alusel apellandi kanda.

menetluskulud 41.

§ 177

lõike 1 punkti 1 ja § 175 lõike 1 alusel määrab kolleegium kindlaks äriühingust vastustaja menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse ning mõistab need apellandilt välja. Füüsilisest isikust vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Taotluse kohaselt osutas lepingulisest esindajast vandeadvokaat apellatsiooniastmes õigusabiteenust kokku 16,8h tunnitasuga 128 eurot (ei sisalda käibemaksu), kokku summas 2150.40 eurot. Apellant määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitanud, kuid ei ole kulusid ka omaks võtnud. Kolleegium on seisukohal, et vastustaja kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Ringkonnakohtu istungi ajaks on taotluses arvestatud 1h, kuid reaalselt toimus istung 30min. Muus osas kajastuvad toimingutena esindatava jaoks vajalikud kulud, seega kokku 16,3h. Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 128 eurot (käibemaksuta) vastab keskmisele teenuse turuhinnale. Seega tuleb apellandil hüvitada vastustajale I esindajatasu kokku 16,3x128 = 2086.40 eurot. 10 42. Vastustaja I esitas ka taotluse

§ 177

lõike 4 alusel viivise väljamõistmiseks menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise korral, mistõttu sisaldab käesoleva otsuse resolutsioon vastavat otsustust. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/