Kriminaalasi nr 1-17-5138 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5138 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Kristjan Golovatšukile mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.01.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kristjan Golovatšukile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.08.
2. a ja lõppeb 17.10.
3. a. Vangla ei toeta Kristjan Golovatšuki vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Kristjan Golovatšuki tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Kristjan Golovatšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Kristjan Golovatšuk selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Kristjan Golovatšuki, leiab, et Kristjan Golovatšuki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. Kristjan Golovatšuk kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kristjan Golovatšuk temale mõistetud karistusajast (4 aastat 1 kuu 21 päeva) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui 4 kuud. Samuti on Kristjan Golovatšukil kanda jäänud karistust rogkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Kristjan Golovatšuki tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

ituse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Kristjan Golovatšukil on kolm kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on Kristjan Golovatšuk süüdi mõistetud tervisevastaste süütegude, s.o kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise, samuti alaealise vastu suunatud süüteo, s.o lapseealise seksuaalse ahvatlemise toimepanemise eest. Karistuseks mõisteti Kristjan Golovatšukile vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga (Harju Maakohtu 17.04.

1. a otsuse kriminaalasjas nr 1-152552). Katseajal pani Kristjan Golovatšuk toime uued kuriteod. Nii tunnistati Kristjan Golovatšuk Harju Maakohtu 22.01.
2. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-15-10488) taaskord süüdi tervisevastaste süütegude, aga ka grupiviisilise röövimise toimepanemise eest. Kristjan Golovatšukile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat 11 kuud 21 päeva vangistust. Käesoleval ajal kannab Kristjan Golovatšuk esmakordselt reaalselt täitmisele pööratud vangistust. Kristjan Golovatšuk kannab karistust kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest. Kristjan Golovatšukile mõisteti kuriteo toimepanemise eest karistuseks 2 kuud vangistust. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Kristjan Golovatšukile 4 aastat 1 kuu 21 päeva vangistust. Kristjan Golovatšuki varasemast elukäigust nähtuvalt Kristjan Golovatšuk pani esimesed süüteod (s.o vägivallateod ja alaealise vastu suunatud süüteo) toime ajal, mil Kristjan Golovatšuk oli 192 aastane. Oluline on kohtu hinnangul seegi, et Kristjan Golovatšukil tuli reaalset vangistust kandma asuda seoses grupiviisilise röövimise toimepanemisega. Lisaks vabaduses toime pandud vägivalla kasutamisega seotud kuritegudele, on Kristjan Golovatšuk jätkanud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, kasutades kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda. Kohtu hinnangul nähtub Kristjan Golovatšuki poolt toimepandud vägivallategudest ja tema varasemast elukäigust, et Kristjan Golovatšuk on olnud vägivaldne ja toimepandud kuritegudega on tekitanud kahjustusi teiste inimeste eludele ja tervistele. Arvestades Kristjan Golovatšuki poolt toimepandud vägivaldsete kuritegude korduvust, aga ka asjaolu, et Kristjan Golovatšuk on vägivallateo toime pannud ka karistuse kandmise ajal kontrollitud keskkonnas, järeldab kohus, et Kristjan Golovatšukile on omane agressiivne ja ettearvamatu käitumine. Ka Kristjan Golovatšuk ise on kinnitanud, et käitub alkoholijoobes olles eriti agressiivselt. Seega on Kristjan Golovatšuki puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholisõltuvus. Kristjan Golovatšuki kohtule antud selgitustest nähtuvalt tarvitas ta vabaduses olles alkoholi 2-3 korda nädalas ja ette tuli ka tsükleid. Kuigi Kristjan Golovatšuk on enda sõnul aru saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et Kristjan Golovatšuk on reaalselt suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. Kohtu sellesisuline arvamus tugineb Kristjan Golovatšuki selgitustel, millest nähtuvalt tal alkoholi tarvitamisega probleeme pole ja seda eelkõige seetõttu, et Kristjan Golovatšuk on vanglas pikalt karistust kandnud. Kristjan Golovatšuk on väljendanud ka veendumust, et ta ei vaja alkoholist loobumiseks lisatuge. Lisaks eeltoodule nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Kristjan Golovatšuk tarvitas enne vangistust ligikaudu 2 korda nädalas narkootikume (amfetamiin, kanep, ecstasy). Seega ei saa kohus käesolevalt olla veendunud, et Kristjan Golovatšukist lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maksimaalselt maandatud. 3.2 Vangistuse jooksul on Kristjan Golovatšuk läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Uus Suund. Kristjan Golovatšuk alustas ka osalemist AAT-s, kuid programm Kristjan Golovatšukile ei sobinud. Seejärel alustas Kristjan Golovatšuk individuaalselt teemakohaste vestlustega psühholoogi juures. Kristjan Golovatšuk on karistuse kandmise ajal omandanud põhihariduse ja osalenud vangla tööhõives. Kristjan Golovatšuki kohtule antud selgitustest nähtuvalt on ta vangistuse jooksul läbinud ka tõstukijuhi koolituse. Kristjan Golovatšukil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. 3.3 Vabanemise korral on Kristjan Golovatšukil kindel elukoht oma vanemate juures aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil elab ka Kristjan Golovatšuki alaealine laps, keda käesolevalt kasvatavad kinnipeetava vanemad. Kohtu hinnangul on positiivne, et Kristjan Golovatšuk soovib vabanemise korral osaleda oma alaealise lapse kasvatamisel. Kuigi kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu, leiab, et tagasilanguse riske suurendab kahtlematult Kristjan Golovatšuki tagasiminek samasse elukohta, kus ta elas enne karistuse kandmisele asumist. Seda põhjusel, et Kristjan Golovatšuki selgituste kohaselt on ta kergesti mõjutatav. Kuigi Kristjan Golovatšuk on väljendanud arusaama, et endiste tuttavatega ei tohi suhtlemist jätkata ja väidetavalt on ligikaudu poolte endiste tuttavatega suhtlemise ka juba lõpetanud, peab kohus eriti oluliseks, et Kristjan Golovatšuk mõtleks läbi, kuidas vältida oma endist tutvusringkonda, et maandada sel moel tagasilanguse ja uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus peab ka oluliseks, et vabanemisjärgselt oleks Kristjan Golovatšukil tagatud majanduslik toimetulek. Töökoha olemasolu võimaldab Kristjan Golovatšukil saada regulaarset ja kindlat sissetulekut, mis omakorda võimaldab äraelamist ja panustada perekonna majanduslikku heaolusse. Kristjan Golovatšuki hinnangul on tal kindlasti võimalus tööd saada xxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna seal töötab ka tema onu, kuid Kristjan Golovatšuk eelistab iseseisvalt hakkama saada. Kristjan Golovatšuk on valmis end ka Töötukassas arvele võtma. Tartu Vangla andemetel on Kristjan Golovatšukil tasumata rahalisi nõudeid 2100 eurot ja vabanemisfondis 1500 eurot. 3
3. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Kristjan Golovatšuki puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, Kristjan Golovatšuki isik). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kristjan Golovatšukil tuleb jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4