Obsah (6)
§ 637§ 631§ 639§ 168§ 638§ 1812-16-8467 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-8467 Määruse tegemise aeg ja koht 07.06.2018, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing Koht
) § 638 lg 1 alusel, et kaebus tuleb jätta Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
§ 637
lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. 8.
§ 631lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või 3
(4)2-16-8467 apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Apellatsioonkaebuse väidetest ei saa järeldada, et maakohus oleks rikkunud õigusnormi või apellatsioonkaebuses esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt saaks apellatsioonimenetluses teha maakohtu otsusest erineva otsuse. Apellandi väited hageja, kostja ja hageja poja vahelisest seltsingust seonduvalt kostja ja hageja poja alaealise lapse kasvatamisega ei anna alust järelduseks, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud õigusnormi. VÕS § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsingu eesmärk on majanduslik ja seltsingusse tehtud panused moodustavad VÕS § 589 lg 1 järgi seltsinguvara, mis seltsingu lõppemisel jaotatakse. Kostja lapse ülalpidamissuhtele sellised põhimõtted ei kohaldu. Lapse ülalpidamissuhet reguleerivad perekonnaseaduse sätted ja PKS § 96, § 97 p 1, § 105 lg 2 ning § 106 lg 2 järgi tekkib ülalpidamissuhe alaealise lapse ja ülalpidamist andma kohustatud isiku vahel, mitte aga lapse ühe vanema ja ülalpidamist kohustatud andma isiku vahel. Seega kostja apellatsioonkaebuse väited ülalpidamiskohustuse täitmise pinnalt väidetavalt tekkinud suhete kohta, isegi kui need oleksid tõesed, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. 9. Kooskõlas
§ 637
lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud põhjendustel YY apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. 10. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. 11.
§ 639
lg 1 ja
§ 168
lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta sama põhimõtte kohaselt apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. 12.
§ 638
lg 10 sätestab, et kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud. 13. Kuna ringkonnakohus jätab esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, siis tuleb YY taotlus riigi õigusabi saamiseks jätta rahuldamata, sest menetluse edukust ei ole alust eeldada. Menetluse edukus on aga
§ 181lg 1 p 2 järgi üheks eelduseks menetlusabi andmisele.
Samuti annab aluse keelduda riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)