TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-973 Määruse kuupäev 30.05.2018 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Dmitri Tsajuni taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon Edasikaebami

) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad

§ 7

lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 7. Kohus leiab, et kaebust Viru Vangla tegevuse peale seoses ortoosi äravõtmisega on D. Tsajun võimeline ise koostama ja kohtule esitama, sest juba riigi õigusabi taotluse täpsustusest on arusaadav probleem, mille lahendamiseks õigusabi taotletakse. Halduskohtul lasub selgitamiskohustus ning kohus juhindub uurimispõhimõttest, st et halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ning tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu (halduskohtumenetluse seadustik § 2 lgd 4 ja 5). Kohus jätab riigi õigusabi taotlus rahuldamata osas, milles taotleja soovib riigi õigusabi kaebuse esitamiseks Viru Vangla tegevuse peale seoses ortoosi äravõtmisega,

§ 7lg 1 p 1 alusel.

Etteruttavalt selgitab kohus, et ortoosi tagastamiseks saaks kinnipeetav esmalt kohustuslikus kohtueelses korras pöörduda kohustamisnõudega vangla poole ja kui vastavat taotlust ei peaks rahuldatama, tekib kinnipeetaval õigus 30 päeva jooksul halduskohtu poole pöördumiseks. Selgitust andes eeldab kohus kaebaja poolt avaldatu tõele vastavuses.

1. Riigi õigusabi seaduse § 10 lg-st 1 ja 2 tulenevalt saab halduskohus otsustada riigi õigusabi andmise juhul, kui seda taotletakse, kas halduskohtule esitatava kaebuse koostamiseks, samuti halduskohtumenetluses või haldusmenetluses esindamiseks. Kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest ja selle täpsustusest nähtub, et taotleja soovib saada õigusabi kaebuse esitamiseks tervishoiuteenuse osutamise peale Viru Vanglas. Taotleja soovib vaidlustada vangla meditsiiniosakonna tegevust. Riigikohtu erikogu on rõhutanud, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu
2. aprilli
3. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9). Kui kaebaja soovib vaidlustada Viru Vangla meditsiiniosakonna tegevust või tegevusetust temale vanglas tervishoiuteenuse tagamisel ja tal on etteheiteid osutatava tervishoiuteenuse kohta, siis ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p 11 viitega Riigikohtu erikogu 13.11.
4. a määrusele asjas nr 3-3-4-1-13, p 10). Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse koostamiseks, tuleb esitada taotlus maakohtule, kelle pädevusse kuulub hagi läbivaatamine (

§ 10lg 2).

9. Kohus edastab vastavas osas

§ 10

lg 1, 3 ja 7 alusel Dmitri Tsajuni riigi õigusabi taotluse Viru Maakohtule isiku viibimiskoha järgi (justiitsministri

1. oktoobril
2. a määrus nr 46 2 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ 3