← Eesti

2-18-176/95

Obsah (7)§ 696§ 657§ 552§ 171§ 442§ 467§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuni 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-17

§ 696

lg 1), v.a kohtumääruse resolutsiooni punktide 4, 5 ja 6 osas, mis edasikaebamisele ei kuulu. Avalduste asjaolud ja menetluse käik

  1. KJ (avaldaja I, laste ema) esitas kohtule avalduse laste AJ ja DJ (puudutatud isikud I ja II, lapsed) ning RA (avaldaja II, laste isa) suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Sama avaldusega esitas laste ema ka nõude ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja temale üleandmiseks. Tsiviilasja numbriks sai 2-16-
  3. Esialgses avalduses palus laste ema, et kohus lõpetaks laste isa õiguse suhelda lastega, sh kolmandate isikute juuresolekul. Avalduse kohaselt ei mõju laste isa lastele hästi, karjub nende peale, on agressiivne. Laste isa tarvitab alkoholi ja narkootikume, on kohtulikult karistatud. Avaldajad on lahutatud
  4. aastast, lapsed elavad sellest ajast alates emaga. Laste isa käitub laste juuresolekul vägivaldselt, ärritunult, karjuvalt ning ebaadekvaatselt. Lapsed on isast võõrdunud ning pelgavad temaga kohtumist.
  5. 28.11.2016 menetlusdokumendis esitas laste isa avalduse lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Laste isa palub kohtul määrata kindlaks lastega suhtlemiskord selliselt, et laste ja isa vaheline side säiliks. Laste isa soovib vähemalt nädalas korra suhelda ja näha oma lapsi. Kokkusaamised võiksid lähtuda nii laste graafikust, kus tuleks arvestada laste isa töö graafikut ja asjaolu, et on laste isal on veel üks alaealine laps, kellega toimuvad kokkusaamised.
  6. 18.01.2017 kohtuistungil pakkus laste ema välja, et lapsed võiksid isaga kohtuda nädalavahetustel kolmandate isikute juuresolekul.
  7. 26.06.2017 määrusega on kohus kohaldanud kohtu algatusel esialgset õiguskaitset määrates kindlaks RA ning laste AJ ja DJ suhtluskord järgmiselt: AJ ja DJ kohtuvad oma isa RA-ga üle nädala paaris nädalavahetuste pühapäeviti kell 12-
  8. Esimene kohtumine toimub
  9. juulil
  11. 03.01.2018 määrusega eraldas kohus KJ avaldusest, mis sisaldas nii suhtluskorra kindlaksmääramise nõuet kui ka ühise hooldusõiguse lõpetamise nõuet, suhtluskorra kindlaksmääramise nõude eraldi menetlusse. Tsiviilasja numbriks sai 2-18-
  13. 15.01.2018 menetlusdokumendis jäi laste isa enda avalduse juurde, paludes kohtul määrata suhtluskord lastega suhtlemiseks selliselt, et lapsed saaksid regulaarselt koos ööbimistega, sh koolivaheaegadel, viibida koos isaga ning käia ka reisidel. Laste isa taotleb, et ta saaks lastega kohtuda koos tema juures ööbimisega laupäevast-pühapäevani. Laste isa tuleb lastele järgi ja toob ise lapsed koju ema juurde. Lisaks soovib laste isa lastega kohtuda ka nädala sees teisipäeviti ja / või neljapäeviti peale koolipäeva lõppu, kohtumised toimuvad umbes 2-3 tundi. Isa ise võtab lapsed koolist ära ja viib tagasi koju ema juurde. Lisaks palub laste isa määrata kohtumine ka lastega jõuluajal või aastavahetusel, et lapsed saaksid jõule ja aastavahetust pidada mõlema vanemaga ja saada jõuluvanadelt kingitusi. Laste isa pakub, et lapsed võiksid
  14. a jõulude ajal olla koos isaga ja aastavahetuse koos emaga ja / või 5

(15)vastupidi. Lisaks, lapsed viibivad isadepäeval isaga selliselt, et laste isa ise viib ja toob lapsed sellel päeval kas laste kodust või haridusasutusest ning viibib nendega kuni 3 tundi (kui see päev on nädala sees). Emadepäeva veedavad lapsed emaga. Võidu- ja jaanipäeva s.o 23-
  1. juuni, veedavad lapsed graafiku järgselt selliselt, et paaritul aastal veedavad lapsed koos isaga ja paaris aasta koos emaga. Laste isa ise viib ja toob lapsed tagasi kokkulepitud aegadel. Laste sünnipäevi tähistatakse graafikuga selliselt, et paaritul aastal korraldab lapse sünnipäevi lapse ema ja paaris aastal korraldab ja veedab lastega sünnipäeva laste isa. Isa ise viib ja toob lapse koju ja tagasi. Lisaks lapsed võiksid veeta koos isaga järjestikku 3 päeva talvepuhkuse ja kevadpuhkuse ajal, suvepuhkuse ajal järjestikku üks nädal juunis, juulis ja augustis (kokku vähemalt 3 nädalat suvekuudel). Puhkuse ajal võib lapse isa reisida koos lastega. Laste isa esitab suvepuhkuse kohta andmed
  2. aprilliks ja talvepuhkuse aja kohta
  3. oktoobriks. Kui laps haigestub lapse isa suhtluskorra eelnenud perioodil, siis asendatakse ära jäänud kohtumine vahetult lapse tervenemisele järgneval nädalavahetusel. Lapse ema peab lapse haigestumise kohta esitama viivitamatult teate. Laste ema peab lubama lastel ja laste isal suhelda lisaks nii telefonitsi kui ka videokõne teel vähemalt 3-4 korda nädalas. Juhul, kui laps (või lapsed) on raskesti haigestunud, siis on laste isal õigus last lühiajaliselt külastada ka teise lapsevanema juures, kus laps viibib. Laste ema rikub esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorda. Ema on takistanud isal andmast lastele üle kingitusi. Ema kahjustab laste ja isa suhtlemist sooviga võõrutada lapsi isast. Ema on teinud ebaadekvaatseid avaldusi ja laimanud isa. Viimane kohtumine lastega toimus perelepitaja ettepanekul Ülemiste keskuse lastetoas. Kohtumise lõppedes andis isa lapsed emale üle. Isa ei ole solvanud ega karjunud, aga laste juuresolekul hakkas karjuma ema. On kahtlus, et lapsed võivad ema karta. Isa ei olnud kooselu ajal vägivaldne. Isa ei ole jälitanud ega kontrollinud ega ähvardanud. Isa ei ole juba
  4. aasta märtsist saanud lapsi näha ega nendega kohtuda. Isa ei kasuta narkootilisi aineid, vastavad andmed on kogutud ebaseaduslikul viisil. Laste ema on emotsionaalselt tasakaalutu ja ärrituv. Laste esindajatena kaasatud isikud ei ole erialaspetsialistid ning nende hinnangud laste vaimse tervise ja seisundi osas on subjektiivsed ja hinnangulised. Ema on pikaajaliselt lapsi isa vastu meelestanud. Lastel võib stressi põhjustada asjaolu, et lapsed ei ole saanud pikka aega isaga kohtuda. Laste esindaja ja sotsiaalhoolekandeosakonna seisukohad on vastuolus nende varasemate seisukohtadega. On kahtlus, et ema on hirmutanud lapsi ja mõjutanud nende ütlusi. Lapsed kardavad ema juuresolekul isast rääkida. Erialaspetsialistid on kinnitanud, et isa on normaalne. Kui lastel on vaimseid häireid, saab selle eest vastutav olla üksnes ema, kellega lapse elavad. Põhiseadusest tulenevalt ei saa isa süüdistada mineviku käitumises. Isal on oma pereelu.
  5. 21.03.2018 maakohtu kohtuistungil pakkus laste ema välja, et alates aprillist esmaspäeval kohtuks isa kell 18:00-19:00 kaks korda kuus paaritul nädalal lastega YYY kolmanda isiku juuresolekul, kas noortekeskuse töötaja või vanaema (laste ema-ema) juuresolekul. Lisaks avaldas laste ema, et juulis ja augustis on planeeritud reisid - juulis 3 nädalat ja augustis 2 nädalat. Reisilt tulles saab isa lastega kohtuda täiendavalt. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ja eestkosteasutuse esindaja toetasid ema ettepanekut. Puudutatud isikutele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoht
  6. Lastele määratud esindaja ei toetanud isa taotletavat suhtluskorda. Lapsed avaldasid esindajale, et ei soovi isaga suhelda. Isa käitumine kohtus on mõnikord olnud tasakaalutu. Isa on oma ärritunud käitumisega teinud olukorra keerulisemaks. Lapsed on kategooriliselt isaga suhtlemise vastu, neil on teadmata põhjusel hirm isaga kohtuda. Laste huvidega ei ole kooskõlas sundida neid isaga suhtlema. Isa ei veetnud ka lastega koos elades nendega nii palju aega, kui antud juhul taotleb. Ei vasta tõele isa kahtlus, nagu võiksid lapsed ema karta. Oli näha, et lapsed armastavad ema. Isa taotletav suhtluskorda ei arvesta asjaolu, et suhtlemisel on olnud pikk paus. Suhtlust tuleb alustada järk-järgult. Suhtlus on vaja taastada, esialgu kolmanda isiku juuresolekul. 6
(15)Elukohajärgsete kohalike omavalitsuste seisukoht
  1. Eestkosteasutus Põhja-Tallinna Valitsus oli seisukohal, et lapsed on isast võõrdunud, sest pole väga kaua aega isaga kohtunud. Ei ole leidnud tõendamist isa vägivaldne käitumine laste suhtes. Lastel on õigus isaga suhelda.
  2. Eestkosteasutus Lasnamäe Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et laste ja isa suhtlemise lõpetamine on põhjendatud. Esialgu võiks jääda kehtima kord, kus laste isa vahetult lastega ei suhtle. Lapsed avaldasid, et neil ei ole isa, seejärel rääkisid, et tegelikult on, kuid nad ei ole isaga ammu kohtunud. Laste mälestused kohtumisest on halvad. Lapsed rääkisid, kuidas isa nende maja juures autos istub ja vaatab autoaknast, mis lapsi hirmutab. Lapsed rääkisid, et nad ei soovi isaga enam üldse kohtuda. Väited isa vägivaldse käitumise kohta laste suhtes ei ole leidnud tõendamist, kuid isa käitus kohtuistungil tasakaalutult. Sunniviisiline suhtlemine ei too tulemust. Suhe tuleb taastada. Esimesed kuud võiksid suhtlemised olla piiratud. Maakohtu määrus
  3. Harju Maakohus 23.03.2018 määrusega rahuldas KJ avalduse ja osaliselt RA avalduse määrates kindlaks RA ja AJ ning RA ja DJ suhtlemise korra järgmiselt: - Alates 01.04.2018 kuni kuue kuu möödumiseni määruse jõustumisest veedavad lapsed isaga aega paaritu nädala esmaspäeval kella 18:00-st kuni kella 19:00-ni kolmanda isiku juuresolekul noortekeskuses. Noortekeskuseks on YYY Noortekeskus, välja arvatud juhul, kui YYY Noortekeskus ei võimalda aja veetmiseks ruumi. Sel juhul on noortekeskuseks XXX, välja arvatud juhul, kui XXX ei võimalda aja veetmiseks ruumi. KJ (laste ema) teatab laste isale ühe nädala ette, millises Tallinna noortekeskuses aja veetmine toimub. - Laste transpordi noortekeskusse ja tagasi korraldab laste ema, kuid laste ema ei ole kohustatud kandma noortekeskuse ruumi kasutamise tasu maksmise kulu, kui noortekeskuse ruumi kasutamine on tasuline. -
  4. aasta juulis ei toimu laste ja isa kohtumist kolmenädalasel ajavahemikul, mil lapsed on välisreisil.
  5. aasta augustis ei toimu laste ja isa kohtumist kahenädalasel ajavahemikul, mil lapsed on välisreisil. Nimetatud põhjusel ära jäänud kohtumisaja asemel toimub täiendav kohtumisaeg paaris nädalal esimesel võimalusel pärast reisilt naasmist üldise suhtlemiskorraga samadel tingimustel. Lisaks tühistas kohus 26.06.2017 määrusega, millega määrati kindlaks esialgne suhtluskord, kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Lastele riigi õigusabi osutamisega seotud kulud määras kohus jätta riigi kanda, muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus leidis, et menetlusosaliste kirjalike seletustega on tõendatud, et lapsed ei ole isaga kohtunud alates
  6. aasta sügisest, välja arvatud üks lühiajaline kohtumine
  7. aasta märtsis. Lastele esindaja ja eestkosteasutuste kirjalike seletustega on tõendatud, et lapsed avaldasid esindajale, et ei soovi isaga suhelda. Lapsed on kategooriliselt isaga suhtlemise vastu, neil on teadmata põhjusel hirm isaga kohtuda. Isa ei veetnud ka lastega koos elades lastega nii palju aega kui antud juhul taotleb. Lapsed on isast võõrdunud, sest pole väga kaua aega isaga kohtunud. Laste mälestused kohtumisest isaga on halvad. Lapsed rääkisid lastekaitsetöötajale, kuidas isa on nende maja juures autos istunud ja autoaknast välja vaadanud. See on lapsi hirmutanud. Lapsed rääkisid lastekaitsetöötajale, et nad ei soovi isaga enam üldse kohtuda. Eeltoodust tulenevalt on laste huvides laste ja isa suhte ja suhtlemise järk-järguline taastamine. Sõltumata põhjustest, miks lapsed ei soovi isaga suhelda ja miks lapsed ei ole isaga pikka aega suhelnud, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramisel arvestada laste praegust valmisolekut isaga suhelda. Laste isa taotletud viisil ja mahus suhtlemise kord ei ole laste huvides. Suhtlemiskorda ei ole antud juhul mõistlik määrata kindlaks, kuni laste täisealiseks saamiseni. Suhtlemiskord on põhjendatud määrata kindlaks kuueks kuuks alates määruse jõustumisest. Edasine suhtlemiskord peab lähtuma sellest, kas ja kuivõrd on vanemad suutnud teha edusamme laste 7
(15)ja isa suhte taastamiseks. Praegusel hetkel ei ole võimalik tuvastada asjaolusid, mis võivad käesoleva suhtlemiskorra täitma asumise järel tekkida või mitte tekkida, ning kuivõrd õnnestub laste ja isa suhet taastada ja edendada. Vanematel on võimalik ja vajalik jõuda kuue kuu jooksul määruse jõustumisest kokkuleppele edasise suhtlemise suurendamises, arvestades suhtlemise taastamise järel ilmnevaid asjaolusid. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, ei piira käesolev määrus vanema õigust pöörduda selleks ajaks ilmnenud asjaoludel suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtusse. Määruskaebus
  1. 27.03.2018 esitatud määruskaebuses palub laste isa Harju Maakohtu 23.03.2018 määruse tühistada. Kaevatav kohtumäärus on üllatuslik, sest esitatud tingimustel suhtluskorda ei ole kunagi arutatud, erineb oluliselt esialgselt esitatud avaldusest. Kuna määruskaebuse esindaja ei viibinud 21.03.2018 kohtuistungil seoses segadusega, mis on tekkinud kahe tsiviilasja eraldamisest, ei ole määruskaebuse esitajale võimaldatud uute asjaolude osas esitada vastuväiteid ega seisukohti. Lisaks on märkimisväärne ka see, et uue suhtluskorraga piiratakse niivõrd olulises mahus lastega kohtumist, mis on õigust riivav ja ei ole kooskõlas laste parimate huvidega. Samuti on põhiseadusega vastuolus ka see, et määruskaebuse esitaja, kes armastab ja hoolib lastest, saab lastega edaspidi kohtuda üksnes kolmandate isikute juuresolekul. Varasemalt on lapsed olnud koguaeg määruskaebuse esitajaga koos ning lapsed olid meeldi isaga. Kohtu otsustus on tehtud laste ema paljasõnaliste väidete pinnalt, sh ka teised menetlusosalised tuginesid laste ema paljasõnalistele väidetele, mis ei ole tõendina käsitletavad ning on ebaõiged. Kaevatavas kohtumääruses on kohus ja teised arvamuse andjad tsiteerinud laste ema avalduses toodud asjaolusid, kontrollimata kas ja kuidas sellised väited on kehtivad. Kohus on jätnud täies ulatuses tähelepanuta määruskaebuse esitaja seisukohad ja taotlused, rikkudes menetlusosaliste võrdse kohtlemise printsiipi, mis soodustas ebaõige kohtulahendi tegemise. Kohus on rikkunud materiaalõiguse ja protsessinorme. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et laste ema on asunud lapsi võõrutama oma isast, kahjustades laste parimaid huve. Kohus ei ole lastega kohtunud ega neid küsitlenud, et veenduda, kas laste ema paljasõnalised väited on õiged või mitte (teised menetlusosalised tsiteerisid samuti laste ema avalduses toodud asjaolusid, mitte ei tuginenud tõenditele). Kohus on jätnud tähelepanuta määruskaebuse esitaja seisukohad. Kohus ei ole põhjendanud, miks ühepoolselt piiratakse jätkuvalt teavet laste asukoha kohta ning miks kohtumine peab toimuma kolmandate isikute juuresolekul ja ainult ühe tunni vältel. Kohus on jätnud tähelepanuta ka selle, et laste ema on tahtlikult takistanud lastel kohtuda isaga ning on kahjustanud laste huve, sh rikkunud kohtumäärust esialgse õiguskaitse korras. Kohus omakorda ei ole ka muid asjaolusid kontrollinud, sh kuidas ja mis põhjusel on menetlusosalised ootamatult muutnud seisukohti, kuigi määruskaebuse esitaja pole lastega saanud menetluse kestel üldse kohtuda. Kohus on jätnud kontrollimata, kas laste ema on lapsi mõjutanud isa vastu ning sellega kuritarvitanud hooldusõigust. Nimetatud asjaolude osas on määruskaebuse esitaja teinud korduvalt vastuväiteid kohtu tegevuse peale. Ka kaevatavas kohtumääruses on kohus antud asjaolu jätnud põhjendamata. Määruskaebuse esitaja seisukohad ja taotlused on jäetud tähelepanuta. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta ka selle, et kuna laste ema rikkus esialgse õiguskaitse korras suhtluskorda, taotles määruskaebuse esitaja erieestkoste kohaldamist, kes tagaks laste ema eest suhtluskorda ja võimaldaks lastel isaga kohtuda ning suhelda. Menetluse edasine käik
  2. 01.04.2018 esitas laste ema kohtule taotluse, milles palub tühistada 26.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15131 kohaldatud esialgne õiguskaitse, millega määrati kindlaks RA ja laste AJ ja DJ suhtluskord järgmiselt: AJ ja DJ kohtuvad oma isa RA-ga üle nädala paaris nädalavahetuste pühapäeviti kell 12-
  3. Esimene kohtumine toimub
  4. juulil
  5. Laste ema 8
(15)palub tunnistada viivitamata täidetavaks 23.03.2018 määrusega kindlaks määratud suhtlemiskord.
  1. Vastuseks määruskaebusele märgib laste ema, et määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ei kuulu tühistamisele. Lisaks palub laste ema määrata laste isale kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiis tõendamaks, et laste isa on tasakaalutu.
  2. Eestkosteasutused määruskaebust ei toeta. Määrus on tehtud laste huvides ning õiguspärane.
  3. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebust ei toeta.
  4. 27.04.2018 kirjaga jättis maakohus määruskaebused rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  5. Ringkonnakohtus 25.05.2018 ärakuulamisel jäid menetlusosalised enda seisukohtade juurde. Käesolevalt on võimaldatud Harju Maakohtu 23.03.2018 määrusega kindlaksmääratud suhtluskorra täitmist XXX, kus laste ema lastega on korduvalt käinud, kuigi laste isa ei ole sinna kordagi jõudnud. Isa selgituste kohaselt ei tea ta, kus asub noortekeskus. Laste isa esindaja pakkus välja, et peale kindlaksmääratud kuut kuud võiks edasine suhtlemine toimuda nagu Harju Maakohtu 26.06.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15131 kindlaksmääratud korras. Laste ema jäi kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi taotluse juurde paludes see läbi viia järgneva nelja kuu jooksul, mil on kindlaks määratud suhtluskord noortekeskuses.
  6. 29.05.2018 kohtu päringule vastas XXX juhataja, et vanematele võimaldatakse ruumi igal teisel esmaspäeval ajavahemikus 18:00-19:00 asukohaga XXX. Kontaktisikuks on DK, kelle telefoni number on XX XXX XXX. Ruumi kasutamine on tasuta ning ruumi kasutamise kordadest tulenevat piirangut ei ole.
  7. 29.05.2018 esitas KJ taotluse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 29.05.2017 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kohustati laste ema edastama laste isale igal nädalal 2-3 pilti lastest, sh andma laste isale informatsiooni laste tervise osas. Ringkonnakohtu põhjendused
  8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, määruskaebuse ja sellele esitatud vastustega ning kuulanud menetlusosalised ära kohtuistungil, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada osas, millega KJ avaldus rahuldati ning tühistatud osas teha uus määrus, millega rahuldada KJ ja RJ avaldused osaliselt, täpsustades ja täiendades maakohtu määrust lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas kuni laste täisealiseks saamiseni. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse ning seejärel avaldajate menetluslikud taotlused. 23. Riigikohus on selgitanud (RKTKm nr 3-2-1-113-14 p 26), et suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada lahus elava vanemaga lähedased suhted. Samuti on Riigikohus selgitanud (RKTKm nr 3-2-183-11 p 21), et vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus üldjoontes lähtunud viidatud põhimõtetest, kuid kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et suhtluskord tuleb kindlaks määrata vaid kuueks kuuks põhjendusel, et pärast poolt aastat on vanematel võimalus 9

(15)taas kohtusse pöörduda. Antud seisukoht ei ole kooskõlas kehtiva praktika ega õigusemõistmise eesmärgiga, mis peaks tagama menetlusosalistele õigusrahu ja kindlustunde pikemas perspektiivis. Lisaks on praegusel juhul tegemist vaidlusega, kus tuleb eelkõige arvestada laste huvidega ning suhtluskorra vaid pooleaastane reguleerimine seda eesmärki ei täida.
  1. Vanema õigus nõuda kohtult lapsega suhtlemise korra reguleerimist tuleneb vanema ja lapse vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on lastekaisteseaduse (LaKS) § 28 järgi õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanema ning lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Vanematega suhtlemise õigust kinnitab ka PKS § 143 lg 1 esimene lause, mille järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Lapse õigusele vastab PKS § 143 lg 1 teise lause järgi vanemate kohustus ja ka õigus lapsega isiklikult suhelda. Kolleegium juhib tähelepanu, et nii lapsele kui ka vanemale kuulub nimetatud suhtlemisõigus sõltumata sellest, kas vanemale kuulub lapse suhtes hooldusõigus PKS § 116 lg 2 mõttes või mitte. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine eelkõige siis, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust, aga ka siis, kui vanematel on küll ühine hooldusõigus, kuid üks vanem ei ela lapsega koos. Kolleegium märgib, et vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lg 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Mh võib kohus suhtlemiskorda reguleerides PKS § 143 lg 2 järgi täpsustada, millisest tegevusest peavad vanemad lapsega suheldes hoiduma, ning määrata PKS § 143 lg 3 teise lause järgi vajadusel kolmanda isiku, kelle juuresolekul laps vanemaga suhtleb (RKTKm nr 3-2-183-11 p 21).
  2. Tulenevalt eeltoodust, arvestades vanemate seisukohti ning eestkosteasutuste ja lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusi, tuleb laste ja lahuselava vanema suhtluskorda täiendada ja täpsustada määrates kindlaks isa suhtluskorra lastega kuni laste täisealiseks saamiseni. Arvestada tuleb tuvastatud asjaolu, et lapsed on pika aja vältel kontakti puudumise tõttu tänaseks isast võõrdunud ning suunata suhtlemine selliselt, et tulevikus oleks tagatud lastel isaga vahetu kontakt ja omavaheline side. Praegusel juhul ei ole asjas tõendeid, mis kinnitaks, et isa suhtlemine lastega kahjustaks neid, kuid suhete ja usalduse taastamine on aeganõudev, mistõttu on põhjendatud isa ja laste suhtlemise tihendamine järk-järgult ning alguses kolmanda isiku juuresolekul. Seega on esimese etapina ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud maakohtu määruse resolutsiooni p-ides 3.1 kuni 3.3 määratud isa ja laste suhtlemise korraldus, kuid õigustatud ei ole sellise suhtlemiskorra ajalise kestuse sidumine kohtumääruse jõustumisega, sest selliselt on ajaarvestust keerukas määratleda. Ringkonnakohus määrab, et suhtlemise kord, kus isa kohtub alates 01.04.2018 oma poegadega iga paaritu nädala esmaspäeval kella 18:00 kuni kella 19:00 kolmanda isiku juuresolekul noortekeskuses, kehtib alates 01.04.2018 kuue kuu jooksul s.o kuni 01.10.
  3. Tallinna Ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel selgus, et laste ema on kokku leppinud XXX-ga ruumide võimaldamises, mida kinnitas vastuseks ringkonnakohtu päringule XXX juhataja DK, mistõttu tuleb alates 01.04.2018 kuue kuu jooksul kindlaksmääratud suhtluskorda täpsustada, et vältida arusaamatusi ning tagada suhtluskorra sujuvam toimimine, sest ringkonnakohtu 25.05.2018 ärakuulamisel selgus isa teadmatus, kus täpselt antud kohtumised aset leiavad. Seega veedavad lapsed alates 01.04.2018 kuue kuu jooksul isaga aega paaritu nädala esmaspäeval kella 18:00-st kuni kella 19:00-ni kolmanda isiku juuresolekul XXX (asukoha aadress XXX; kontaktisik DK, tel nr XX XXX XXX). Laste transpordi noortekeskusse ja tagasi korraldab laste ema, kuid laste ema ei ole kohustatud kandma noortekeskuse ruumi kasutamise tasu maksmise kulu, kui noortekeskuse ruumi kasutamine on tasuline. Kuna laste ema on avaldanud kohtule ka enda ja laste suveplaanid, on põhjendatud jätta muutmata maakohtu määratu, et
  4. aasta juulis ei toimu laste ja isa kohtumist kolmenädalasel ajavahemikul, mil lapsed on välisreisil.
  5. aasta augustis ei toimu 10
(15)laste ja isa kohtumist kahenädalasel ajavahemikul, mil lapsed on välisreisil. Nimetatud põhjusel ära jäänud kohtumisaja asemel toimub täiendav kohtumisaeg paaris nädalal esimesel võimalusel pärast reisilt naasmist üldise suhtlemiskorraga samadel tingimustel.
  1. Ringkonnakohtus 25.05.2018 ärakuulamisel pakkus isa esindaja välja, et edaspidised kohtumised võiksid toimuda nagu Harju Maakohtu 26.06.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-
  2. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud alates 01.10.2018, mil on möödunud kuus kuud esimesest kindlaksmääratud suhtluskorra etapist, laiendada suhtluskorda sarnaselt Harju Maakohtu 26.06.2017 määruses esialgse õiguskaitse korras reguleeritud märgituga arvestades, et ema on saanud selles osas menetluse kestel oma seisukohti väljendada. Kolleegium leiab, et põhjendatud on määrata, et järgneval kuuel kuul suhtlevad isa ja lapsed igal paaritu nädala pühapäeval nelja tunni jooksul isa valitud kohas. Kohus peab põhjendatuks määrata nelja tunnise ajavahemiku, nagu see oli esialgse õiguskaitse rakendamise korral, st kellaajaliselt 12:00-16:00 vahel. Laste isa võtab lapsed emaga eelnevalt kokkulepitud kohast ning peale kohtumist toob isa lapsed koju tagasi. Selline suhtluskord kehtib ajavahemikus 01.10.201801.04.
  4. Laste isa on esitanud kohtule suhtluskorra ettepaneku, mida kohtu hinnangul on põhjendatud rakendada järgmise etapina, mil isa on saanud lastega suhtlemist juba aasta jagu taastada. Kohtu hinnangul on nii vanemale kui lastele lähemate suhete tekkimiseks vajalikud pikaajalisemad kohtumised, st et lapsed saaksid lahuselava vanema juures ka ööbida. Praegusel juhul arvestab ringkonnakohus, et suhtluskorda tuleb laiendada järk-järgult. Seega tuleb reguleerida alates 01.04.2019 suhtluskord selliselt, et lapsed on isaga igal paaritul nädalavahetusel. Isa võtab lapsed laupäeval kell 11:00 ema elukohast ja viib lapsed tagasi koju pühapäeval hiljemalt kella 18:00ks.
  5. Samuti peab kohus põhjendatuks tihendada alates 01.04.2019 suhtluskorda selliselt, et isa võtab igal paaris nädalal lapsed haridusasutustest kas teisipäeviti või neljapäeviti, eelnevalt emaga kokku leppides, kumb päev sobib paremini, on nendega koos kuni kolm tundi ning viib lapsed ise ema juurde tagasi.
  6. Põhjendatud on ka suhtluskorra kindlaksmääramine teatud tähtpäevadel, milliste tähistamine on oluline laste identiteedi kujunemisel. Kolleegium peab põhjendatuks reguleerida, et lapsed on emadepäeval emaga ja isadepäeval isaga. Arvestades etapiviisilist suhtlemist, on mõistlik, et alates
  7. aastast, kui isadepäev või emadepäev langeb nädalavahetusele, mille lapsed peaks veetma teise vanemaga, toimub laste üleandmine tähtpäeva hommikul kell 11.00 selle vanema juures, kus lapsed on. Samuti on vajalik reguleerida, et juhul, kui lapse haridusasutustes toimub isadepäeva puhuks üritus nädala sees, on isal õigus veeta sel päeval lastega ürituse järgselt kuni kolm tundi, peale mida viib isa lapsed tagasi nende koju. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud reguleerida nii võidupüha kui jaanipäeva suhtluskorda, et lapsed saaksid osa võtta mõlema vanema poolt pakutavatest peretraditsioonidest. Kolleegium peab põhjendatuks määrata, et lapsed veedavad alates
  8. aastast võidupüha, s.o
  9. juuni, ja jaanipäeva, s.o
  10. juuni, järjest paaritutel aastatel emaga ja paaris aastatel isaga. Eelnev kehtib ka jõulude ning aastavahetuse kohta, millise osas peab kolleegium põhjendatuks kindlaks määrata suhtluskord selliselt, et lapsed veedavad alates
  11. aastast vanematega selliselt, et paaritul aastal on lapsed jõuludel, s.o 24.-
  12. detsembril isaga ja aastavahetusel, st alates
  13. detsembrist kuni
  14. jaanuarini emaga ning paaris aastatel vastupidi.
  15. Arvestades laste vanust, sh et alates
  16. aastast on mõlemad lapsed koolikohustuse täitmise vanuses, ning isa avaldatut, on mõistlik ja põhjendatud määrata kindlaks ka koolivaheaegade suhtluskord. Alates
  17. aasta sügisest veedavad lapsed sügisvaheajal (s.o oktoobrikuus) kolm päeva järjest isaga, millise täpsed päevad lepivad vanemad eelnevalt kokku. Sealjuures ei arvestata nende päevade hulka neid nädalavahetuse päevi, mil lapsed on 11
(15)isaga. Alates
  1. aasta nn suusavaheajal (s.o veebruari lõpp – märtsi algus) ja kevadvaheajal (s. o aprillikuus) veedavad lapsed kolm päeva järjest isaga, millise täpsed päevad lepivad vanemad eelnevalt kokku. Samuti ei arvestata nende päevade hulka neid nädalavahetuse päevi, mil lapsed on isaga.
  2. Lisaks on isa palunud reguleerida suhtlemiskorra suvevaheaegadel. Kohus arvestab sealjuures suhtlemise mahu järk-järgulise suurendamisega ja peab põhjendatuks määrata suvevaheajad kindlaks alles alates
  3. aastast. Kohus määrab, et lapsed veedavad alates
  4. aastast suvevaheajal isaga järjest ühe nädala, s.o 7 päeva järjest juunikuus, juulikuus ja augustikuus. Laste isa esitab enda suvepuhkuse kohta andmed laste emale hiljemalt
  5. aprilliks, millest lähtuvalt lepivad vanemad kokku laste suvepuhkuse veetmise ajad isaga. Juunikuise puhkuse juures tuleb arvestada suhtluskorda, mis on kindlaks määratud võidupüha ja jaanipäeva kohta eraldi.
  6. Samuti peab kohus põhjendatuks kindlaks määrata, et laste haigestumisest tuleb laste emal laste isa viivitamata teavitada. Ärajäänud kohtumine asendatakse vanemate kokkuleppel. Arvestades konfliktseid suhteid vanemate vahel, ei ole põhjendatud isa ettepanek lapse või laste raske haigestumise korral nende külastamiseks emakodus.
  7. Laste sünnipäeval peab see vanem, kelle juures laps vastavalt suhtluskorrale viibib, lubama teisel vanemal veeta lapsega vähemalt kaks tundi. Täpsem aeg lepitakse kokku hiljemalt kolm päeva enne lapse sünnipäeva. Kolleegiumi hinnangul on selline suhtluskorra reguleerimine kooskõlas laste huvidega. Isa taotletud sünnipäeva päevade vanemate vahel üle aasta vahetamine ei ole põhjendatud, kuna lapsed elavad ühe vanema juures, mistõttu on ilmselt välja kujunenud laste sõpruskond, kellest lahuselav vanem ei pruugi teada. Sünnipäevad on lastele olulised ning neid planeeritakse vanemaga pikalt ette. Muidugi ei välista praegusel juhul kindlaksmääratud kord, et lapse sünnipäev ei lange kunagi lahuselava vanema suhtluskorra päevale, kuid annab kolleegiumi hinnangul piisava võimaluse mõlemal vanemal lapse sünnipäevast ja selle planeerimisest vajadusel piisavalt varakult osa saada.
  8. Isa on palunud kindlaks määrata, et vanem, kelle juures lapsed on, kindlustab laste suhtlemisvõimaluse teise vanemaga telefoni teel või videokõnena vähemalt 3-4 korda nädalas. Ringkonnakohtu hinnangul võimaldaks iseenesest telefoni teel suhtlemine eemaloleval vanemal olla lapsega regulaarselt kontaktis ja saada vahetu suhtlemise osaliseks. Samuti toetaks selline suhtlusvõimalus laste ja isa vahelist suhtlemist. Kolleegiumi hinnangul ei saa aga antud toimingu kindlustamise kohustust panna vanemale, kes lastega sel hetkel on. Arvestades laste vanust ei saa reeglina oodata, et neil on just helistamise hetkel valmisolek koondada oma tähelepanu teise vanemaga suhtlemisele nt olukorras, kus nad on hõivatud mingite lastele endile olulisena tunduvate tegevustega. Küll aga peab kolleegium vajalikuks märkida, et suhtlemisvõimaluse loomine hõlmab samas suhtlemise takistamisest hoidumist ükskõik mil moel otseselt või kaudselt (suhtlemiseks määratud ajal telefoni väljalülitamine või äravõtmine, telefoni hääletule režiimile panek, lapse tähelepanu tahtlik kõrvalejuhtimine jms). Vanemal tuleb tagada, et lapse või vanema telefon oleks määratud ajal töökorras ja kasutamiseks valmis.
  9. Arvestades, et suhtluskord määratakse kindlaks pikema perspektiiviga ning eeldusel, et lapsed kohanevad isaga tavapärasel moel, kuulub rahuldamisele ka laste isa väljapakutud suhtluskord lastega reisimiseks. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud määrata, et kummalgi vanemal on õigus võtta lapsed kaasa kuni kahele välisreisile kalendriaastas alates aastast 2020 juhul, kui reis toimub selle vanema suhtluskorra ajal. Vanem teavitab teist vanemat sellise reisi toimumisest, kohast ja ajast ette vähemalt 7 ööpäeva.
  10. Kohus peab vajalikuks märkida lisaks, et vanematel on õigus kirjalikku taasesitamist võimaldaval kokkuleppel toimida lastega suhtlemisel kohtumäärusega määratud lastega suhtlemise korrast erinevalt, kusjuures kokkuleppimisest keeldumist ei ole alust käsitada suhtlemist korraldava määruse rikkumisena. Selliselt erandiks antud nõusolek on 12
(15)tagasivõetamatu alates selle andmise hetkest. Vanemad on kohustatud arvestama laste eakohase päevakavaga. Kumbki vanem tagab, et laste tema juures olles on lastele tagatud eakohane ja tervislik toit. Kumbki vanem austab laste kiindumust teise vanemasse ja tal on keelatud laste juuresolekul teist vanemat halvustada ning lastes eemalviibiva vanema suhtes pahameelt, hirmu või vastumeelsust kujundada. Kumbki vanem ei tohi mõjutada lapsi tegema valikuid vanemate vahel.
  1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist. Määruskaebuse esitaja peamine seisukoht on see, et maakohtu 23.03.2018 määrusega kindlaksmääratud suhtlemiskorda ei ole menetlusosalistega läbi räägitud, veel enam, sellist suhtluskorda ei ole keegi taotlenud. Ringkonnakohus antud väitega ei nõustu. Asjaolu, et laste isa ei viibinud 21.03.2018 toimunud ärakuulamisel põhjendusel, et temal tekkis segadus seoses tsiviilasjade eraldamisega, ei ole mõjuvaks põhjuseks istungile mitteilmumiseks. Kolleegiumi hinnangul on saanud laste isa esitada enda seisukohti suhtlemiskorra kindlaksmääramise kohta nii varasemalt toimunud ärakuulamistel kui ka kirjalikult. Igal juhul on võimalik rikkumine kõrvaldatud ringkonnakohtus, kus määrusekaebuse esitaja kuulati ära. Praegusel juhul on vaidlusväline asjaolu, et lapsed ei ole alates
  2. aastast isaga regulaarselt kohtunud ning aset on leidnud üksikud kohtumised (üks kord aastas). Maakohus on põhjendanud piisavalt, miks selline järkjärguline suhtluskord määrati ning ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et suhete taastumine võtab aega ja nõuab vanemate koostööd, mis peab silmas laste parimaid huve st lastele peab jääma aega olukorraga kohanemiseks. Laste isale on arusaamatu, miks kohus ei ole lapsi isiklikult ja vahetult ära kuulanud. AJ on sündinud XX.XX.XXXX, seega on ta praegu 5-aastane. DJ on sündinud XX.XX.XXXX, seega saab ta selle aasta lõpus 8-aastaseks. Tulenevalt

§ 552¹ lg-st 1 ei ole kohtul kohustust ära kuulata alla 10-aastast last.

Kuigi sama lõike teise lause kohaselt võib kohus ära kuulata ka noorema lapse, ei ole maakohus pidanud seda vajalikuks. Kohus on pidanud siseveendumuse kujundamiseks piisavaks käesolevas asjas kogutud tõendeid, menetlusosaliste selgitusi ning laste poolt nende kohtu määratud esindajale ja eestkosteasutuse töötajatele avaldatut ning jõudnud järeldusele, et lapsed vajavad isaga uuesti suhtlema hakkamiseks järk-järgulist lähenemist. Ringkonnakohtul ei ole alus asuda teistsugusele seisukohale.

  1. Laste isa on palunud määrata kindlaks suhtluskord tulenevalt tema väljapakutust. Kohus on pidanud laste isa suhtluskorra kindlaksmääramise avaldust osaliselt põhjendatuks (määruse punktid 26-36). Seega tuleb RA määruskaebus rahuldada osaliselt.
  2. Kuna ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt, on kolleegiumi hinnangul mõistlik ja põhjendatud jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud sarnaselt maakohtu määratud menetluskulude jaotusega poolte enda kanda ja lapsele määratud riigi õigusabi korras esindaja kulud riigi kanda (

§ 171lg 1, § 172 lg-d 1 ja 3).

40.

§ 442

lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuses selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

  1. KJ on taotlenud kohtult korduvalt RA-le kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramist tõendamaks, et laste isa on tasakaalutu. Ringkonnakohus ei pea taotlust põhjendatuks, sest KJ ei ole teinud usutavaks, et laste isale oleks omane laste suhtes neid kahjustav või ohustav käitumine. Asja materjalidest nähtuvad asjaolud ja ärakuulamisel vahetult kogetu viitab sellele, et konflikt on vanemate vahel sh ka minevikusündmuste pinnalt ning vaidluse fooniks on ema ja isa vastastikused süüdistused, mille raames tehakse muuhulgas etteheiteid ka teineteise vaimsele tervisele.
  2. RA on esitanud taotluse erieestkostja määramiseks PKS § 209 lg 1 alusel. Taotluse kohaselt piirab laste ema laste isal lastega suhtlemist, mistõttu on vajalik erieestkostja määramine, kes tagaks lastel isaga suhtlemise. PKS § 209 lg 1 esimene lause sätestab, et isikule, 13

(15)kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Ringkonnakohtus 25.05.2018 toimunud ärakuulamisel on laste ema avaldanud, et on käinud korduvalt kohtu poolt määratud suhtluskorra ajal XXX, et võimaldada laste isal lastega suhelda (ärakuulamise protokoll, tl 5253 III kd). Kohtu hinnangul näitab laste ema käitumine positiivset muutust ning tekkinud arusaama, et lastel on õigus isaga suhelda ning tal tuleb laste emana sellele kaasa aidata, mistõttu puuduvad eeldused erieestkostja määramiseks.
  1. KJ on esitanud ringkonnakohtule taotluse Harju Maakohtu 29.05.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-15131 kohtu omal algatusel rakendatud esialgse õiguskaitse rakendamise meetmete tühistamiseks, millega kohus kohustas KJ kord nädalas edastama laste isale ülevaate koos 2-3 pildiga laste tegemistest, sh andma teavet laste tervise kohta. Taotluse põhjendusena on märgitud, et lapsed ei soovi pildile jääda. Kolleegium ei pea esitatud taotlust põhjendatuks, kuna selline kohtu omal algatusel esialgse õiguskaitse meetme rakendamine tagab lahuselavale vanemale võimaluse saada laste kohta informatsiooni. Arvestades, et 5- ja 7- aastaste laste seisukohti kujundavad üldjuhul nende vanemad, antud juhul lastega kooselav vanem, on viimasel võimalik oma positiivse suhtumisega tekitada lastes soovi oma tegemisi ka isaga, sh piltide kaudu, jagada. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et vanemal on õigus saada oma laste kohta infot, mida annab teine täiskasvanu s.o vanem, kelle juures lapsed viibivad.
  2. Harju Maakohus on 26.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-15131 kohaldanud esialgse õiguskaitse rakendamise abinõusid määrates kindlaks RA ning laste AJ ja DJ suhtluskorra järgmiselt: AJ ja DJ kohtuvad oma isa RAga üle nädala paaris nädalavahetuste pühapäeviti kell 12-
  3. Esimene kohtumine toimub
  4. juulil
  5. KJ on esitanud kohtule korduvalt (s.o 01.04.2018, 06.04.2018, 10.04.2018, 12.04.2018) taotlusi paludes tunnistada viivitamata täidetavaks vaidlustatud määrusega kindlaks määratud suhtlemiskord, kuna taotluse esitaja on seisukohal, et hetkel kehtib nii vaidlustatud määrusega (Harju Maakohtu 23.03.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-176) kui ka Harju Maakohtu 26.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-15131 kindlaksmääratud suhtluskord, mis ajab segadusse. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et olukord, kus kahes erinevas tsiviilasjas on reguleeritud samade poolte vahel lastega suhtlemiskorda, on tekkinud tsiviilasja materjalide ja Kohtute Infosüsteemi kohaselt põhjusel, et tsiviilasjas nr 2-16-15131 nõuete eraldamine toimus alles Harju Maakohtu 03.01.2018 määrusega ning suhtluskorra kindlaksmääramise nõuetega poolte avaldused eraldati teise tsiviilasja (nr 2-18-176) pärast Harju Maakohtu 26.06.2017 esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise määruse tegemist. Seega, kuigi käesolevas tsiviilasjas maakohus kõnesolevat määrust teinud ei ole, tuleb arvestada reguleeritud õigussuhte olemust ja lugeda see siiski tsiviilasja nr 2-18-176 juurde kuuluvaks. Harju Maakohtu 26.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-15131 on Kohtute Infosüsteemi kohaselt 02.10.2017 jõustunud.

§ 467

lg 1 sätestab, et viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. 25.05.2018 ringkonnakohtus toimunud ärakuulamisel esitatud vanemate seisukohtadest saab teha järelduse, et nad teevad pingutusi vaidlustatud määrusega kindlaksmääratud suhtluskorra täitmiseks. Seega tekitaks esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemiskorra võimalik sundtäitmine täiendavalt segadust, mis ei aita kaasa laste ja lahuselava vanema suhtlemise taastamisele ja stabiilsuse saavutamisele. Tulenevalt eelnevast peab kolleegium põhjendatuks tunnistada viivitamata täidetavaks Harju Maakohtu 23.03.2018 määruse resolutsiooni punkt 4, millega Harju Maakohtu 26.06.2017 määrusega rakendatud esialgne suhtluskord tühistati. 45. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitajal on õigus

§ 150lg 1 p-i 1 ja lg 4 alusel taotleda määruskaebuse esitamisel enamtasutud 5 euro riigilõivu tagastamist. 14

(15)/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.