← Eesti

2-17-14205/9

Obsah (5)§ 423§ 371§ 372§ 426§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-17-14205 Määruse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2018. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Lüganuse vald, Kiviõli linn, Soo tn 19 korteriühi

§-st 99 siiski Viru Maakohtule, kuivõrd vaidlust ei ole asjaolus, et aadressil xxx asuv korteromand kuulub kostjatele ning et vaidlus käib just sellest kinnisasjast tulenevate kohustuste üle. Lisaks eelnevale on hageja seisukohal, et kohtupidamine peab Eesti Vabariigis toimuma eesti keeles. Hagejale jäi arusaamatuks, miks eeldatakse ja nõutakse menetlus dokumentide tõlkimist eos vene keelde, kui võib-olla pooled soovivad, et selleks on eesti keel. Hageja leidis, et poolte võrdsuse printsiibist lähtudes ei ole kohtul õigust nõuda vene keelset tõlget hageja kuludega. Sellisena ei käsitle kohus pooli võistlevas protsessis võrdsetena. Käesolevas juhtumis on aga põhjendamatu jätta hageja õigused seetõttu kaitseta, et kohus leiab juba menetluse alustamisel et asi ei allu üleüldse Eesti Vabariigi kohtutele ja asja tuleks lahendada Vene Föderatsiooni kohtutes lähtudes kostjate võimalikust elukohast. Hageja leiab, et Eesti Vabariigi põhiseadus kaitseb tema õigust käia kohtus Eesti Vabariigis ja seda toetab

erandlik kohtualluvus ka kinnisvaraga seotud juhtudel.

  1. Kohus esitas 12.10.
  2. a läbi justiitsministeeriumi Ukraina Vabariigi kompetentsele kohtule õigusabi taotluse. Kohus palus Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel sõlmitud lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt L. M. (sündinud 06.08.
  3. a, Ukraina kodanik) ja O. M. (sündinud 23.01.
  4. a, Ukraina kodanik) kirjaliku seisukohta alljärgnevatele küsimustele: kas L. M. ja O. M. on nõus nende vastu esitatud 2 hagi menetlemisega Eesti Vabariigi kohtus?; Kas L. M. ja O. M. on nõus vastu võtma eestikeelseid kohtudokumente vabatahtlikkuse alusel?
  5. Justiitsministeeriumi 23.20.
  6. a teate kohaselt edastasid nad kohtu õigusabi taotluse Ukraina Vabariigi kompetentsele kohtule.
  7. 08.11.
  8. a esitas Law Office Mets & Co OÜ juristi abi kohtule e-kirja, milles teavitab, et hageja soovib, et kohus ei võtaks nimetatud tsiviilasja menetlusse.
  9. Kohus palus 09.11.
  10. a hagejal täpsustada, kas hageja soovib hagi tagasi võtta, kui jah siis tuleb kohtule esitada korrektne hagi tagasivõtmise avaldus.
  11. 29.
  12. a esitas hageja esindaja kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  13. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest.
  14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, milleks riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 12. Hageja esitas kohtule teate, milles palub tsiviilasja mitte võtta menetlusse (tl 63). 13.

§ 423lg 1 p 2 kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

Läbi vaatamata saab jätta menetlusse võetud hagi. Hageja taotlustest tuleneb, et hagejal puudub asja lahendamise vastu kohtus õiguslik huvi. 14. Kuna kohus ei ole hagi hageja teate ja riigilõivu tagastamise avalduse esitamise ajaks veel menetlusse võtnud, keeldub kohus

§ 371lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

15. Kohus selgitab menetlusse võtmisest keeldumise õiguslikke tagajärgi.

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (st hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse). 16. Menetlusse võtmisest keeldumisel on sarnased õiguslikud tagajärjed kui hagi läbivaatamata jätmisel (

§ 426lg 1).

17.

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse menetluses tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. / allkirjastatud digitaalselt / 3 Viljo Junolainen Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.