Obsah (9)

§ 142§ 407§ 405§ 3141§ 444§ 468§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-18-2221 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2018. a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Kohtuasi Swedbank AS hagi D

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD Swedbank AS esitas Viru Maakohtule hagi D S vastu võlgnevuse, lisanduvate viiviste ning menetluskulude nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Swedbank 18.05.2007 laenulepingu nr. 07-090977-EV. Lepingu kohaselt andis pank kostjale laenu 10 232 eurot, intressimääraga 6 kuu Euribor + 2% ning maksepäev oli 10 kuupäev, tagastamise lõpptähtaeg 10.05.

1. Lepingu tagatiseks oli hüpoteek korteriomandil asukohaga Ahtme mnt 31-2, Kohtla-Järve. 29.08.2007, 15.03.2010 ja 21.01.2011 sõlmisid hageja ning kostja laenulepingu lisad, milledest viimase kohaselt oli laenusummaks 12 176,31 eurot, intressimäär Euribor intress + 3,738 %, lõpptähtpäev 10.01.
2. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi täies ulatuses ei täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 6748,33 eurot, intressid 155,56 eurot ja viivised 897,46 eurot. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised 0,022 % tasumata põhisumma 6748,33 eurolt jäägilt päevas alates 08.02.
3. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tsiviilasja menetluskulud: 500 eurot riigilõivu ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

Kohus selgitas kostjale, et kohus menetleb hagi

§ 405kohaselt lihtmenetluses.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

§ 3141lg 3 p 1 alusel 14.05.2018 (tl.

62). Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED 2 2-18-2221 Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, öeiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §dega 76, 100, 101, 108, 113 ja 128 ning

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv hagi esitamiselt 500 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 500 euro osas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 2.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 3